Meie Lahemaa lood ja paigad – Meie La­he­maa rah­vus­park saab 55aas­ta­seks

KAI­SA LIN­NO,
La­he­maa Tu­ris­miü­hing

La­he­maa, Ees­ti va­nim ja suu­rim rah­vus­park, tä­his­tab käes­o­le­val aas­tal 55. sün­ni­päe­va. Meie, La­he­maa ini­me­sed, või­me ol­la uh­ked oma mit­me­ke­sis­te loo­dus­maas­ti­ke ja rik­ka­li­ku kul­tuu­ri­pä­ran­di üle. Kuid kui häs­ti me te­ge­li­kult La­he­maad tun­ne­me?

Elu­kor­ral­dus­li­kult ole­me jao­ta­tud ka­he maa­kon­na va­hel. Me tun­ne­me oma ko­du­kan­ti, kuid vä­hem naa­ber­maa­kon­da. La­he­maa Tu­ris­miü­hing on püüd­nud ko­gu­kon­da ühen­da­da ning tead­mi­si ja­ga­da, kor­ral­da­des gii­di­koo­li­tu­si ja tu­ris­mi­foo­ru­meid. Juu­be­liaas­tal soo­vi­me ko­ha­li­kes leh­te­des alus­ta­da rub­rii­gi­ga, mis ai­tab La­he­maad laie­malt avas­ta­da ja mõ­tes­ta­da.

La­he­maa rah­vus­par­gi pin­da­la on li­gi­kau­du 750 ruut­ki­lo­meet­rit, mil­lest kol­man­dik on me­ri. Mais­maast vei­di üle poo­le jääb Har­ju­maa­le Kuu­sa­lu val­da ja tü­ki­ke Lok­sa lin­na, üle­jää­nu Lää­ne-Vi­ru­maa­le Hal­ja­la ja Kad­ri­na val­da. La­he­maal on üle 70 kü­la, kus elab li­gi­kau­du 3500 ini­mest.

Aja­loo­li­selt on La­he­maa ko­gu­kond ja­gu­ne­nud ran­na- ja maa­rah­vaks. Kõik ne­li pool­saart on kes­kelt met­sa­sed ja soi­sed, kü­lad paik­ne­vad kok­ku­su­ru­tult me­re ää­res. Ku­na ran­na­kü­la­des on maa ki­vi­ne ja vä­he­vil­ja­kas, on siin te­geletud põ­hi­li­selt ka­la­püü­gi­ga. Ela­tist tee­ni­ti ka pui­du­veo, lae­vae­hi­tu­se ja sõb­ra­kau­ban­du­se­ga. 19. sa­jan­di kesk­pai­gast tõi ran­na­kü­la­des­se jõu­kust sa­la­kau­ba­ve­du. Tei­se maail­ma­sõ­ja jä­rel muu­tus Ees­ti ran­nik NSV Lii­du pii­rit­soo­niks. Su­le­ti ka­la­sa­da­mad, lik­vi­dee­ri­ti paa­di­kuu­rid ja hä­vi­ta­ti ka­lu­ri­paa­did, ase­me­le ra­ja­ti sõ­ja­väeo­sad.

Maa-asus­tu­se ku­ju­ne­mist on mõ­ju­ta­nud Bal­ti klint. Klin­di ser­val, ka­da­ka­sel loo­peal­sel, laiu­vad muist­sed asu­la­ko­had ja va­ne­mad kü­lad ning ne­li esin­dus­lik­ku mõi­sa­komp­lek­si – Kol­ga, Palm­se, Sa­ga­di ja Vi­hu­la. Maa­kü­la­des te­ge­le­ti põl­lu­ha­ri­mi­se­ga ning ela­ti ha­ja­li paik­ne­va­tes re­he­ta­re­des. Mõi­sad olid ma­jan­du­sük­su­sed, mil­le olus­ti­ku­ga saab prae­gu­gi tut­vu­da.

La­he­maa kui lah­te­de maa ni­me tõi ka­su­tus­se soo­me geograaf ja Tar­tu üli­koo­li geograa­fia­ka­bi­ne­ti ra­ja­ja Jo­han­nes Gab­riel Gra­nö 1922. aas­tal. Ta kir­jel­dab se­da ala nii: look­la­he­li­ne la­va-laus­maa; met­sa­de ja soo­de ning ha­ja-asu­la­te ja hõ­re­da tees­ti­ku maas­tik Kuu­sa­lu ja Kun­da va­hel Põh­ja-Ees­ti ran­ni­kul. La­he­maa ni­me ei ka­su­ta­tud en­ne, kui loo­di rah­vus­park.

1971. aas­ta 1. juu­nil asu­ta­tud La­he­maa oli esi­me­ne rah­vus­park ko­gu en­di­se Nõu­ko­gu­de Lii­du alal. See oli Ees­ti loo­dus­kaits­ja­te suur saa­vu­tus, sest sü­ga­val nõu­ko­gu­de ajal püü­ti rah­vus­lik­ke al­ga­tu­si ma­ha su­ru­da. Nii sai La­he­maa vä­ga po­pu­laar­seks ja oma­moo­di eest­lu­se süm­bo­liks. Al­gu­sest pea­le pee­ti siin li­saks loo­dus­kait­se­le olu­li­seks ka loo­du­se tut­vus­ta­mist, tu­ris­mi ja puh­ka­mi­se või­mal­da­mist ning ha­ka­ti loo­ma õp­pe­ra­du. Soom­las­te ees­ku­jul ra­ja­ti 1977. aas­tal Vi­ru rap­pa Ees­ti esi­me­ne kü­las­ta­tav ra­ba­ra­da.

Rah­vus­park jao­ta­ti tsoo­ni­deks: loo­dus­maas­ti­keks (re­ser­vaa­ti­deks ja re­gu­lee­ri­ta­va­teks ala­deks) ning kul­tuur­maas­ti­keks (ma­jan­dus- ja puh­ke­tsoo­ni­deks). Loo­dus­li­kest eel­dus­test tin­gi­tu­na mää­ra­ti La­he­maa­le kaks puh­ke­piir­kon­da: Lok­sa ja Võ­su koos lä­he­ma ümb­ru­se­ga.

Esi­me­sel 15 aas­tal pää­se­sid siia vaid NSV Lii­du tu­ris­tid ning se­da­gi ai­nult lu­ba­de alu­sel. Kü­las­ta­ja­te hul­gas oli po­pu­laar­ne La­he­maa kau­ba­ma­ja Lok­sal, kust käi­di Ma­ra­ti pe­su ost­mas. Võ­sust sai Ees­ti suu­rim puh­kea­su­la.

1980. aas­ta­te lõ­pus oli La­he­maa üks esi­me­si koh­ti väl­jas­pool Tal­lin­na, ku­hu ha­ka­ti too­ma vä­lis­tu­ris­te. La­he­maa on siia­ni Ees­ti po­pu­laar­seim loo­dus­tu­ris­mi siht­koht. Kui 1987. aas­tal kü­las­tas rah­vus­par­ki li­gi­kau­du 15 000 ini­mest, siis tä­na­päe­val on RMK and­meil kü­las­ta­jaid um­bes 250 000 aas­tas, igalt poolt maail­mast. Põ­hi­li­selt tul­lak­se siia loo­du­se pä­rast, La­he­maa on üks Eu­roo­pa olu­li­se­maid met­sa­kait­sea­la­sid ning La­he­maa ran­nik on ränd­rah­nu­de ja ki­vi­kül­vi­de poo­lest Eu­roo­pa rik­kaim ala. Üha enam pa­kub vä­lis­kü­la­lis­te­le hu­vi ko­ha­lik ko­gu­kond oma ehe­da kul­tuu­ri­ga.

Rah­vus­par­gi ter­ri­too­rium haa­rab kol­me rik­ka­li­ku rah­va­kul­tuu­ri­ga ki­hel­kon­da: Kuu­sa­lu, Hal­ja­la ja Kad­ri­na. Neist on ko­gu­tud ma­hu­kam osa Ees­ti rah­va­lau­lu­dest ja -tant­su­dest. La­he­maa elav rah­va­kul­tuur pee­gel­dub ka rah­va­ma­ja­de roh­ku­ses ja te­ge­vu­ses. Peaae­gu kõik siin­sed 12 rah­va­ma­ja on hil­ju­ti re­no­vee­ri­tud ning pa­ku­vad te­ge­vust koo­ri­lau­lust ja rah­va­tant­sust ku­ni kaa­saeg­se­te kul­tuu­riü­ri­tus­te­ni. Et ko­ha­lik­ke üri­tu­si pa­re­mi­ni rek­laa­mi­da, ole­me koon­da­nud need La­he­maa ko­gu­kon­na­fes­ti­va­li­de ni­me al­la ja ja­ga­me nen­de in­fot vi­sit­la­he­maa vee­bi­le­hel sünd­mus­te ka­lend­ris. La­he­maa toi­du­kul­tuu­ri saab nau­ti­da nii Mic­he­li­ni-vää­ri­lis­tes söö­gi­koh­ta­des, sa­da­ma­res­to­des kui ka mõ­nu­sas kõrt­si­mil­jöös. Pal­jud toi­du­pak­ku­jad kan­na­vad Põh­ja-Ees­ti ko­ha­li­ku toi­du mär­gist ning on pü­hen­du­nud kest­li­ku­le elu­vii­si­le.

Juu­be­liaas­ta on hea või­ma­lus oma ko­du­koh­ta avas­ta­da. Võiks alus­ta­da kus­agilt, ku­hu po­le am­mu sat­tu­nud – mõ­nest kau­ge­mast kü­last, pool­saa­relt või hoo­pis ra­ba­ser­valt. La­he­maa on meie ühi­ne maa, hoid­kem ja tund­kem se­da.