
Kuusalu vallavanem TERJE KRAANVELT, vallavolikogu kehtestas 2026. aasta vallaeelarve. Kas seekord oli eelarvet keerulisem või lihtsam koostada?
„Kahjuks on läinud järjest keerulisemaks. Üleüldine elukallidus annab tunda, kulutused on kasvanud. Kõigil vallatöötajatel tõstame töötasu 5 protsendi võrra, rohkem valla rahakott seekord ei luba. Pole valdkonda, mis ei vajaks rohkem raha, aga peab vaatama, milliseid kulutusi edasi enam lükata ei saa ja on vaja ilmtingimata teha. Nõuab täpset planeerimist, et vallas kavandatud arendusprojektidega jätkusuutlikult edasi minna.“
Suurima sissetuleku saab vald maksudest. Kui palju olete maksutõusu kavandanud ja milline oli möödunud aasta tegelik maksulaekumine?
„Maksutulude üleüldine kasv on tänavuses eelarves 4,76 protsenti. Maksutulu kaks põhilist allikat on füüsilise isiku tulumaks ja maamaks. Füüsilise isiku tulumaksu kasvuks oleme arvestanud 4,85 protsenti, lähtusime regionaal- ja põllumajandusministeeriumi prognoosist. Eelmise aasta tulumaksu laekumise olime kavandanud üsna täpselt – tegelik kasv oligi 5 protsenti, kokku laekus 9 589 729 eurot. Töötavate vallaelanike tulumaksust saab elukohajärgne omavalitsus 10,64 protsenti, pensionäride tulumaksust 8,5 protsenti.
Maamaksu laekus vallaeelarvesse eelmisel aastal 485 150 eurot ja 2026. aastaks on planeeritud 508 820 eurot.“
Olulisemad investeeringuobjektid on Kiiu jäätmejaam, Kuusalu bussipeatus koos pargi-sõida alaga. Mõlemad investeeringud plaanite teha toetusrahade abil.
„Kiiu uue jäätmejaama ehituseks saame KIKilt 713 000 eurot, toetuse saaja omafinantseeringu minimaalne määr on 20 protsenti.
Kuusalu uue bussipeatuse ning pargi-sõida ala oleme kavandanud koostöös transpordiametiga. Selle asukoht on Emarti ja endise tehase vahelisel maal, alevikupoolses kolmnurgas, kus praegu on maakividega piiratud plats. Projekt on koostatud transpordiameti kulul – bussipeatus, sisse- ja mahasõidud ning parkla. Ehitus läheb hinnanguliselt maksma 344 641 eurot ja oleme kokku leppinud, et transpordiamet finantseerib vähemalt 50 protsenti.
Projekt on olnud transpordiameti initsiatiiv ja meie soov ohutuse tagamiseks tuua bussipeatus tervisekeskusest kaugemale. Edaspidi saame planeerida tervisekeskuse ja kiriku vahelise ala.“
Kas osade allasutuste taotlused tuli tagasi lükata?
„Taotlusi laekus palju erinevate tegevuste jaoks. Remonditööde rahad on lisatud allasutuste majanduskuludesse. Allasutuste juhid esitasid sügisel ettepanekud vajalike tööde kohta ja tegutsevad oma asutuse majanduskulude raamides. Tuleb hinnata vajadusi ja võimalusi, eelarve koostamine on kompromiss vajaduste ja võimaluste vahel.“
Vallavolikogu istungil selgitasite Kolga kooli jaoks eelarvesse kavandatud investeeringusummat.
„Kolga koolile oleme arvestanud 60 000 eurot arhitektuurikonkursi korraldamiseks. Eesmärk on, et saaks ettevalmistavad tegevused tänavu tehtud. Plaan on jätta Kolga kooli võimla alles, õppekompleksi osa lammutada. Arhitektuurikonkursi teeme Kolga uue kooliosa kavandamiseks. Loodame, et saame lähema nelja aasta jooksul ka Kolka uue koolimaja.“
Volikogu istungil oli kõne all Kuusalu hariduse tugikeskuse töötajate taotlus, et nende töötasu tõstetaks 8,2 protsenti nagu teistel pedagoogidel.
„Riik tõstis õpetajate alampalga määra 8,2 protsenti. Hariduse tugikeskuse töötajate töötasud täiskoormusega töötamisel on kõrgemad kui üldhariduskoolide õpetajate alampalk 1970 eurot. Seetõttu on ka tugikeskuse töötajate palgatõus 5 protsenti tagasiulatuvalt alates jaanuarist, nagu kõigil teistel vallatöötajatel. Jaanuari palgatõusu osa makstakse koos veebruarikuu töötasuga.“
Selgitasite ka valla üldplaneeringu jaoks kavandatud summat eelarves.
„Valla üldplaneeringu raha 35 000 eurot on kantud üle möödunud aasta eelarvest, sest jäi kasutamata. Soovime käesoleval aastal jõuda üldplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamiseni, et vallarahvas saaks tutvuda ja esitada selle kohta tähelepanekuid. Esmalt tuleb üldplaneeringu vastuvõtmine volikogus, siis avalikustamine ja alles pärast avalikustamist ja arutelusid lõpuks kehtestamine.“
Milline on Kuusalu valla laenukoormus?
„Kuusalu valla netovõla ülemmäär on 67,1 protsenti, ülemmäär tohib olla 70 protsenti. Laenuvõimekust veel on. Eelarvestrateegias on arvestatud, et saaksime võtta vajadusel laenu Kolga kooli, Kiiu jäätmejaama ning Kuusalu pargi-sõida ala ehitamiseks. Aastal 2027 saab võtta laenu 1 miljon eurot, 2028. aastal 400 000 eurot.“
Eelarves on investeeringuna kirjas ka summa Suurpea veevarustuse toetuseks. Mida seal plaanite?
„Suurpea küla veevarustuse toetuseks on 70 000 eurot. See on hajaasustusega külaosale, kus tegutseb veeselts, mida on vedanud üks inimene, kes soovib loobuda. Peame tagama, et elanikud oleksid varustatud joogiveega. Kui varustuskindlus on riski all, siis tuleb küla veevärk anda üle Kuusalu Soojusele. Kuusalu Soojuse esindajad käisid Suurpea küla pumplat vaatamas ja andsid hinnangu, millised tööd ja missuguse maksumusega oleks vaja teha, et veevärk üle võtta.“
Kas raha on eelarves kavandatud taas ka kaasavaks eelarveks?
„Jah, kaasavast eelarvest on tänavu jagada samuti 10 000 eurot. Eelarve seletuskirjas on 20 000 eurot, millest pool on üle tulnud eelmise aasta eelarvest – raha eraldamine otsustati siis, aga tasume 2026. aastal, kui investeering on tehtud.“
Kui paljud töötajad saavad vallalt tänavu 5protsendilise palgatõusu?
„Valla allasutuste kõigil töötajatel on palgatõus 5 protsenti. Töötajate keskmine arv on 305 inimest, personalikulu kasvab 850 275 euro võrra.“
Kuusalu vallal kulub õpilaste transpordiks taas väga suur summa – 710 000 eurot aastas.
„Summa on sama suur, nagu oli möödunud aastal. Senine koolitransport jätkub, sest vallas ei ole kehtestatud soovituslikke koolipiirkondi. Vald on suur, lapsed sõidavad õppima eri piirkondadesse.“
Miks ei ole kehtestatud koolipiirkondi, vald hoiaks palju raha kokku?
„Oleme sellele mõelnud. Tõepoolest, mõnes suure hajaasustusega vallas kulub koolitranspordile aastas vaid 30 000-40 000 eurot.
Eks on arutatud koolipiirkondade määramist, aga ees on Kolga kooli renoveerimine. Kui Kolga koolimaja on valmis, siis saame selle teema juurde tagasi tulla.“
Küsisite sügisel toimunud valimisdebatil ühe opositsioonis oleva valimisliidu esindajatelt, kuidas lõpetada ebaõiglus ja saada riigilt kompensatsiooni lasteaiaõpetajate töötasu ühtlustamise eest. Ka nemad ei osanud pakkuda lahendust.
„Olen püüdnud riigi esindajatele kõikvõimalikel juhtudel meelde tuletada, et Kuusalu vald on ebaõiglaselt jäetud sellest rahast ilma, aga tulutult. Riik kompenseerib alates 2015. aastast omavalitsustele summa, mis kulub lasteaiaõpetajate töötasu ühtlustamiseks üldhariduskoolide õpetajate töötasuga. Seda raha ei saa Kuusalu, Saku, Harku, Vormsi ja Ruhnu vald, kus lasteaiaõpetajate ja üldhariduskoolide õpetajate töötasud olid ühtlustatud juba varem.
Kirjutasime eelmisel aastal koos Saku ja Harku valla juhtidega pöördumise haridusministeeriumile, et me pole sellise olukorraga rahul. Ka linnade- ja valdade liidus oleme algatanud sama teema.
Saime haridusministeeriumist vastuse, et kui ka me saaksime seda raha, siis teistele jaguks selle võrra vähem. Niisugune ebaõiglus on kestnud juba kümme aastat.“
Mida teeksite, kui vallal oleks raha rohkem?
„Teede remonti suunaks rohkem raha, parendaks tänavavalgustust, teeks juurde puhkealasid. Planeeriks ja rajaks lastele mänguväljakuid. Valla töötajate palgatõus võiks olla suurem. Paraku „oleks“ ei loe, loeb see, mis on.“






