
Jaanuaris saatis Anija vallavalitsus riigiametitele arvamuse avaldamiseks detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi Kehra lähedale Kaunissaare külla Pihlaka maaüksusele tuuliku kavandamiseks. Need koostas Pihlaka päikesepargi omaniku KC Energy OÜ tellimusel Lemma OÜ.
Anija vallavalitsus algatas 12. augustil 2024 KC Energy taotlusel detailplaneeringu, mille eesmärk on Pihlaka maaüksusele ühe kuni 5megavatise elektrituuliku püstitamine.
„Andsime sellest teada Sõnumitoojas, valla veebilehel ning saatsime teavituskirjad kõigile maaomanikele, kelle maad jäävad 1,5 kilomeetri raadiusesse. Neid on ligi 40,“ sõnas Anija valla arhitekt-planeeringuspetsialist Inga Vainu.
Planeeringuala hõlmab umbes 22 hektarit, tegu on põllumaaga, mida ei harita. DPga kavandatakse tuuliku jaoks krunt, hoonestusala ja ehitusõigus, tehnovõrgud, juurdepääsuteede asukohad, määratakse müra-, vibratsiooni-, insolatsioonitingimused, määratakse ka tuuliku maksimaalne kõrgus. Ühel võimalikul tuulikutüübil, mis loa saamise korral võidakse püstitada, on rootori diameeter 163 meetrit, torni kõrgus 126 ja kogu kõrgus 207,5 meetrit.
Koos DPga viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, et analüüsida tuulikuga kaasnevat võimalikku negatiivset mõju inimestele, loomastikule, linnustikule. Selle põhjal hinnatakse, kas tuuliku rajamine Pihlaka maaüksusele on võimalik, kui on, siis kui kõrge tuuliku võib püstitada ning millised on leevendusmeetmed negatiivsete mõjude ja häiringute vältimiseks ja leevendamiseks.
Keskkonnamõjude strateegilise hindamise esimene etapp on KSH programmi koostamine. Programmis määratakse keskkonnamõjude hindamise ulatus, selgitatakse planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale. KSH programmis kirjeldatakse ka kasutatavat hindamismetoodikat, nimetatakse inimesed ja asutused, keda võib kinnistule tuuliku püstitamine mõjutada, nimetatakse KSH ja detailplaneeringu koostanud eksperdirühma koosseis ja tulemuste avalikustamise ajakava.
Valla keskkonnaspetsialist Evelin Kolbak selgitas, et seni ei ole hakatud detailplaneeringut koostama ega keskkonnamõjusid hindama. Vallavalitsus ootab ära kõigi asjasse puutuvate ametite seisukohad ja ettepanekud, saadab vajadusel koostajale täiendamiseks-parandamiseks. Seejärel pannakse lähteseisukohad ja KSH programm avalikule väljapanekule ja järgneb avalik arutelu.
„Avalikustamise ajal on kõigil inimestel ja organisatsioonidel võimalik teha ettepanekuid planeeringu lähteseisukohadesse ja KSH programmi, millega pannakse paika edasine plaan, mida, millises ulatuses ja kui detailselt hakatakse hindama. Alles siis, kui programm kinnitatakse, saab hakata keskkonnamõjusid hindama. KSH tulemustest selgub, kas tuuliku rajamine on võimalik või mitte, ja kui on, siis millistel tingimustel, “ lausus keskkonnaspetsialist.
Käesoleva nädala alguseks olid vallavalitsusse seisukohad tuuliku planeeringu lähteülesande ja KSH programmi kohta saatnud 5 asutust, vastanud ei ole riigi kaitseinvesteeringute keskus ning keskkonnaamet. Politsei- ja piirivalveamet ega kaitseministeerium täiendavaid tingimusi ei esitanud, transpordiamet tegi ettepanekuid peamiselt juurdepääsuteede kohta. Maa- ja ruumiameti soovitas DP lähteseisukohtadesse lisada, et kavandatav tegevus ei tohi põhjustada veerežiimi halvenemist, sealhulgas üleujutamisi, vee paisutamist ega kuivenduse halvenemist naaberaladel.
Kõige rohkem ettepanekuid tegi terviseamet. Muuhulgas märgiti, et lisaks tuuliku tekitavale mürale tuleks mürahinnangu koostamisel arvesse võtta ka sellega seotud seadmeid ning hinnata müra koosmõjus Pihlaka päikesepargi seadmetega. Eeldusel, et tuulik töötab kuni 24 tundi ööpäevas, soovitas amet võimalike mürahäiringute vältimiseks võtta aluseks kõige rangemad müra sihtväärtused – elamualadel päeval mitte üle 50 ja öösel 40 detsibelli.
Planeeringu lähteseisukohad ja KSH programm avalikustatakse tõenäoliselt veebruaris-märtsis. DP ja KSH aruande avalik väljapanek ja arutelu on ilmselt mais ning vastuvõtmine, sellele järgnev avalikustamine ja avalik arutelu praeguse kava kohaselt sügisel.






