Raa­si­kul val­mis ea­ka­te tee­nus­ma­ja

„Ost­si­me sel­le ma­ja mõt­te­ga te­ha siia las­te­hoid. Sel­lest are­nes eda­si idee, et to­re, kui ühes ma­jas olek­sid koos elu­kaa­re lõpp ja al­gus,“ üt­leb Maar­ja Si­kut, kel­le pe­reet­te­võt­te OÜ No­ma Grupp ehi­tas Raa­si­ku Elekt­ri ku­na­gi­se kon­to­ri­hoo­ne tei­se­le kor­ru­se­le üü­ri­kor­te­rid ea­ka­te­le.

Maja osteti 2021. aastal, aasta hiljem avati esimesel korrusel lastehoid. Äs­ja­val­mi­nud ea­ka­te tee­nus­ma­ja­ga loo­de­ti sa­mas ma­jas val­mis jõu­da va­rem. Kuid kõik võ­tab ae­ga, kui ise teed ja ra­has­tad, tõ­deb oma­nik.

Ea­ka­te tee­nus­ma­jas asu­vad üü­ri­ko­dud on mõel­dud eel­kõi­ge va­nu­ri­te­le, kes saa­vad ena­mas­ti ise­seis­valt hak­ka­ma, kuid aeg-ajalt va­ja­vad ka vei­di kõr­va­list abi, sa­mas hool­de­ko­dus­se veel mi­ne­ma ei peaks, sest öö­päe­va­ring­set jä­re­le­val­vet ei va­ja.

„Võr­rel­des hool­de­ko­du­ga on tee­nus­ma­jas ela­mi­ne pri­vaat­sem ja ini­me­ne on siin ise­seis­vam,“ sel­gi­tab Maar­ja Si­kut.

Tee­nus­ma­jas on igal ela­ni­kul omaet­te kor­ter, enda elu­vii­sid ja päe­va­ka­va saab ise va­li­da. Sa­mas on ma­jas ar­gi­päe­vi­ti töö­ajal pe­re­nai­ne, kes vas­ta­valt va­ja­dus­te­le ma­jae­la­nik­ke abis­tab, näi­teks ko­ris­ta­mi­sel või hü­giee­ni­toi­min­gu­te te­ge­mi­sel.

Ka­hek­sa üü­ri­ko­du
Kui Te­ha­se teel asu­vas­se las­te­hoi­du pää­seb ma­ja tä­na­va­pool­sest uk­sest, mis on pii­ra­tud väi­ke­se aia­ga, siis ea­ka­te ko­du sis­se­pääs on hoo­vi poolt, kust saab ka hoo­ne eral­di tii­vas asu­vas­se re­no­vee­ri­tud spor­di­saa­li. Ma­ja si­seõue on Lea­der-prog­ram­mi toel ra­ja­tud ki­vi­par­kett. Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja pro­jek­ti­toe­tu­se eest on os­te­tud ka ea­ka­te ko­du kaks õhk-soo­jus­pumpa.

Hoo­ne tei­se­le kor­ru­sele ehi­ta­sid oma­ni­kud en­dis­te ka­bi­net­ti­de ase­me­le 8 väi­kest kor­te­rit, kesk­mi­selt 20 ruut­meet­ri suu­ru­sed. Neist 6 on ühe­toa­li­sed köö­gi­nur­ga­ga stuu­dio­kor­te­rid, kus on ka tua­lett­ruum WC ja duši­nur­ga­ga. Kaks kor­te­rit on ka­he toa­ga, neis on ma­ga­mis­tu­ba köö­gi­nur­ga­ga elu­toast eral­di. Kor­te­ri­te pla­nee­rin­gud on vei­di eri­ne­vad, kuid kõi­gis on köö­gi­nurk, kül­mik ja te­ler ning es­ma­va­ja­lik möö­bel.

„Ruu­mi on pii­sa­valt, kes ta­hab, saab osa­li­selt ka oma mööb­lit kaa­sa võt­ta, et oleks ko­du­sem. Kui kel­lel­gi on väi­ke lem­mik­loom, saab kaa­sa võt­ta, see teeb ka tee­nus­ma­ja tei­ste ela­ni­ke ole­mi­se ko­du­se­maks,“ lau­sub Maar­ja Si­kut.

Li­saks on ma­jas väike tugitoolidega puhkenurk ja suur köögiseinaga puhketuba: „Siin viib pe­re­nai­ne ela­ni­ke­ga lä­bi ühis­te­ge­vu­si, saa­vad koos te­le­rit vaa­da­ta või liht­salt su­hel­da. Just suht­le­mi­sest tun­ne­vad va­ne­mad ini­me­sed sa­ge­li kõi­ge roh­kem puu­dust, lä­he­das­tel po­le nen­de jaoks nii pal­ju ae­ga, kui nad ta­hak­sid.“

Ela­ni­ke­le on üü­ri­hin­na sees ka pe­su­pe­se­mi­se tee­nus, sel­leks on pe­re­nai­se ka­su­tu­ses pe­su­ma­sin. Kaks kor­da nä­da­las viiak­se soo­vi­jad ale­vi­ku kes­ku­ses­se poo­di, ars­ti juur­de või mõ­ne­le üri­tu­se­le. Ma­ja esi­me­sel kor­ru­sel on nei­le kord nä­da­las ava­tud saun.

Eral­di ta­su eest saab tel­li­da ka näi­teks söö­gi­val­mis­ta­mist või Tal­lin­nas­se ars­ti juur­de vii­mist-too­mist.

Ke­va­del on oma­ni­kel plaan ra­ja­da tee­nus­ma­ja õue suur kas­vu­hoo­ne – et maa­ma­jast nen­de juur­de ko­li­nud ini­mes­tel ja ka ma­ja teis­tel ela­ni­kel oleks või­ma­lik te­ge­le­da ho­biaian­du­se­ga.

Ka ea­ka­te päe­va­kes­kus?
Raa­si­ku val­la­va­lit­su­se ha­ri­dus- ja sot­siaa­lo­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Tau­no Pru­li mär­gib, et nii­su­gu­ne al­ga­tus on po­si­tiiv­ne ning kind­las­ti on val­las va­nai­ni­me­si, kel­le­le sel­li­ne tee­nus­ma­ja so­biks ja ai­taks pa­re­mi­ni toi­me tul­la.

„Vä­ga vii­sa­kad kor­te­rid, hool­de­ko­du­des ei ole kau­gelt­ki sel­li­seid või­ma­lu­si. Ai­nu­ke puu­dus on, et lii­ku­mis­puu­de­ga ini­me­se jaoks on tre­pist tei­se­le kor­ru­se­le lii­ku­mi­ne ras­ken­da­tud, kui po­le lif­ti,“ ar­vab ta.

Ta li­sab, et lif­ti ehi­ta­mi­ne on kal­lis, kuid sel­leks on ehk või­ma­lik taot­le­da näi­teks Lea­de­ri-toe­tust. Tei­ne või­ma­lus on os­ta tre­pi­tõs­tuk, mil­le­ga saab ka ra­tas­too­lis ini­mest tre­pist üles viia.

Maar­ja Si­kut kin­ni­tab, et nei­le, kes va­ja­vad tre­pist käi­mi­sel tu­ge, see kind­las­ti ta­ga­tak­se. Lif­ti­le või tõs­tu­ki­le on mõel­dud, aga sel­le reaal­ne va­ja­dus sel­gub edaspidi, kui on ju­ba tea­da, kes on ea­ka­te ko­ju ela­ma asu­nud.

Val­la­va­lit­su­se osa­kon­na­ju­ha­ta­ja sõ­nul saab oma­va­lit­sus rii­gilt ra­ha oma ini­mes­te­le üld­hool­dus­tee­nu­se ehk hool­de­ko­du ko­ha­ta­su osa­li­seks maks­mi­seks, tee­nus­ma­ja ku­lu­sid sel­lest kat­ta ei saa. Kuid vald saab ole­ne­valt ini­me­se sis­se­tu­le­kust ai­da­ta ku­lu­sid kom­pen­see­ri­da.

„Küll aga näe­me või­ma­lust ka­su­ta­da tee­nus­ma­ja ea­ka­te päe­va­hoiu­na – kui va­nai­ni­me­sel ilm­ne­vad esi­me­sed de­ment­su­se nä­hud, ei ta­ha lä­he­da­sed te­da enam ük­si ko­ju jät­ta,“ üt­leb Tau­no Pru­li.

Maar­ja Si­kut on samuti mõel­nud, et tee­nus­ma­ja võiks toi­mi­da ka päe­va­kes­ku­se­na, ku­hu lä­he­da­sed saa­vad päe­va a­jaks tuua al­gus­jär­gus de­ment­su­se­ga pe­re­liik­me. Veel on seal või­ma­lik ha­ka­ta lä­bi vii­ma ea­ka­te­le mõel­dud et­te­võt­mi­si – kas või hil­ju­ti Raa­si­kul lõp­pe­nud vä­ga me­nu­kaks osu­tu­nud mä­lu­tree­nin­gu­te sar­ja, mi­da ra­has­tas Eu­roo­pa Sot­siaal­fond. Pro­jek­ti kir­ju­tas Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja­le Maar­ja Si­kut.