Lee­gi­ran­na ka­na­li­sat­siooni­problee­mi­de la­hen­da­mis­võimalused

154
Leegiranna arenduse madalad kohad on märgitud punasega.

Ur­mas Valg­ma, kel on vee­va­rus­tu­se ja ka­na­li­sat­sioo­niin­se­ne­ri 7. ta­se­me kut­ses­tan­dard, koos­tas Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se tel­li­mu­sel Lee­gi­ran­na ela­mu­ra­joo­ni ka­na­li­sat­sioo­ni­süs­tee­mi olu­kor­ra koh­ta hin­nan­gu ja et­te­pa­ne­kud sel­le pa­ren­da­mi­seks. Alu­seks on võe­tud OÜ Melb­ra kaa­me­ra­vaat­lus­te tu­le­mu­sed ja tras­si­de joo­ni­sed.

Lee­gi­ran­na ka­na­li­sat­sioo­nit­ras­sil on kol­mes ko­has le­ke, mis tu­leks lik­vi­dee­ri­da. Uue to­rus­ti­ku ra­ja­mi­ne va­na ase­me­le on Ur­mas Valg­ma hin­nan­gul mõt­te­tu.

Ta pa­kub Lee­gi­ran­na reo­vee käit­le­mi­seks 2 va­rian­ti. Kal­lim va­riant, mak­su­mu­se­ga um­bes 1,3 mil­jo­nit eu­rot, oleks ra­ja­da sin­na SBR-tüü­pi pu­has­ti. Sood­sam va­riant, mak­su­mu­se­ga 150 000-200 000 eu­rot, oleks reo­vee suu­na­mi­ne 4,8 ki­lo­meet­rit ee­mal Al­li­ka kü­las asu­vas­se bio­pu­has­tis­se.

Kuu­sa­lu val­la hal­duss­pet­sia­list Kair Tam­mel kom­men­tee­ris, et oda­va­ma va­rian­di ra­ken­da­mi­seks peab kõi­ge­pealt muut­ma Kuu­sa­lu val­la ühis­vee­vär­gi ja ka­na­li­sat­sioo­ni aren­da­mi­se ka­va aas­ta­teks 2020-2032: „ÜVK ka­va jär­gi tu­leks Lee­gi­ran­na ela­mua­ren­dus­se ehi­ta­da bio­pu­has­ti, too­kord pi­das ka­va koos­ta­nud eks­pert se­da pa­ri­maks la­hen­du­seks. ÜVK ka­va muut­mi­ne on ae­ga­nõu­dev prot­sess. Ka ju­hul, kui val­la­va­lit­sus ja vo­li­ko­gu ot­sus­ta­vad, et Lee­gi­ran­na aren­du­sest ku­ni Al­li­ka kü­la pu­has­ti­ni ra­ja­tak­se to­rus­tik ja al­ga­ta­tak­se pro­jek­tee­ri­mi­ne ning sa­mal ajal käib ÜVK ka­va muut­misp­rot­sess, võ­tab see kõik ae­ga. Ku­ni toi­mi­va süs­tee­mi ra­ken­da­mi­se­ni tu­leb Lee­gi­ran­na ela­ni­ke reo­ve­si ära ve­da­da pur­gi­mi­sau­to­ga.“

Kuigi vallavolikogu otsustas eelmisel aastal, et Leegiranna joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemid antakse üle OÜ-le Kuusalu Soojus, ei ole kanalisatsioonisüsteem üle antud. Kair Tammel ütles, et selle üleandmiseks peab Kuusalu Soojus soovi avaldama, eelnevalt hindama majanduslikku tasuvust ja lähtuma sellest: „Vallavalitsus ise Leegiranna reoveesüsteemi parandama ei hakka, aga otsime lahendust. Kuusalu Soojusele on tehtud ettepanek kanalisatsiooni ülevõtmiseks, ettevõte pole selleks praegu valmis.“

Val­la kesk­kon­nas­pet­sia­list Mar­gus Kirss üt­les, et val­la­va­lit­sus kor­ral­dab lähiajal Lee­gi­ran­na aren­du­se maao­ma­ni­ke­ga koh­tu­mi­se, kus tut­vus­ta­tak­se või­ma­lik­ke va­rian­te olu­kor­ra la­hen­da­mi­seks.

Sõit­me kü­las asu­va Lee­gi­ran­na I, II ja III aren­du­ses on kin­nis­tuid kok­ku li­gi 160, mis kõik on müü­dud, ela­muid või su­vi­laid on ehi­ta­tud se­ni üle 40. Seal­ne ka­na­li­sat­sioo­ni­to­rus­tik on lii­ku­va­te lii­va­de tõt­tu nih­ku­nud. Lee­gi­ran­na aren­da­ja AP Kin­nis­va­ra an­dis en­ne et­te­võt­te lik­vi­dee­ri­mist vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­süs­tee­mi üle Kuu­sa­lu val­la­le.

Eelmine artikkelAren­dus­ko­ja Lea­der-toe­tu­sed väi­ke-et­te­võ­te­te­le
Järgmine artikkelInfo jagamisest polügoonil ja Soodla harjutusalal toimuva kohta