Val­la­va­nem RII­VO NOOR: „Ani­ja val­la ee­lar­ve on sta­biil­selt kon­ser­va­tiiv­ne.“

Ani­ja val­la­va­nem RII­VO NOOR, möö­du­nud nä­da­lal võt­tis val­la­vo­li­ko­gu vas­tu 2026. aas­ta val­laee­lar­ve. Kas tä­na­vu oli ee­lar­vet kok­ku pan­na liht­sam või kee­ru­li­sem kui eel­mis­tel aas­ta­tel?
„Ar­van, et üs­na sa­ma. Eel­ar­ve koos­ta­mi­sel on kee­ru­li­ne see, et sum­mad, mis an­tak­se rii­giee­lar­vest, muu­tu­vad pi­de­valt ja saa­vad lõp­li­kult pai­ka al­les märt­si al­gu­seks. Sel­lel ajal, kui val­laee­lar­vet me­net­le­si­me, vä­hen­da­ti meie toe­tus­fon­di üle 100 000 eu­ro, na­tu­ke hil­jem se­da uues­ti vei­di suu­ren­da­ti. Nii suur kõi­ku­mi­ne lük­kab ee­lar­ve ta­sa­kaa­lust väl­ja.

Ole­me oma ee­lar­vet või­ma­li­kult op­ti­mee­ri­nud. Val­la al­l­asu­tu­sed ja val­la­va­lit­su­se osa­kon­nad on ol­nud vä­ga tub­lid, pla­nee­ri­nud alaee­lar­veid pä­ris täp­selt. Tõ­si, min­gi mää­ral tu­li ku­lu­sid siis­ki kär­pi­da, et ee­lar­ve oleks ta­sa­kaa­lus, kuid mit­te nii pal­ju, kui mõ­ni aas­ta ta­ga­si.“

Mil­lest kär­pi­si­te?
„Vä­hen­da­si­me alg­selt pla­nee­ri­tud koo­li­tus­ku­lu­sid, osa­li­selt tu­li kär­pi­da ka ma­jan­dus­ku­lu­sid. Esial­gu oli­me and­nud asu­tus­te­le oma ee­lar­ve koos­ta­mi­seks läh­teü­le­san­de, et pal­ga­ku­lu kasv on null ja ma­jan­dus­ku­lu­de tõus 1 prot­sent. Te­ge­li­kult jäid ma­jan­dus­ku­lud eel­mi­se aas­ta­ga võr­rel­des peaae­gu sa­maks ja pal­ga­ku­lu tõu­sis tä­nu õpe­ta­ja­te pal­ga­tõu­su­le.

Koo­liõ­pe­ta­ja­te töö­ta­su tu­leb küll rii­gilt, aga meil tu­li tõs­ta las­te­aiaõ­pe­ta­ja­te pal­ka, et suu­dak­si­me se­da hoi­da sa­mal ta­se­mel rii­giõ­pe­ta­ja­te pal­ka­de­ga. Ma­gist­rik­raa­di­ga las­teaiaõ­pe­ta­ja­te palk on val­las võrd­ne rii­gi­õpe­ta­ja­te oma­ga, kõrg­ha­ri­du­se­ga las­teaiaõ­pe­ta­ja­te pal­ga suu­rus on 90 prot­sen­ti koo­liõ­pe­ta­ja­te töö­ta­sust. Las­teaiaõ­pe­ta­ja­te pal­ga­tõus tu­leb 99,9 prot­sen­ti val­la ra­hast. Rii­giee­lar­vest saa­me las­teaiaõ­pe­ta­ja­te pal­ga­toe­tust vei­di üle 119 000 eu­ro, kui­gi tõs­ta­me õpe­ta­ja­te pal­ka, suu­re­nes rii­gi toe­tus tä­na­vu vaid 102 eu­ro võr­ra.“

Kas ja kel­lel veel pal­ka tõs­ta­te?
„Teis­tel val­laee­lar­vest pal­ka saa­va­tel ini­mes­tel, ka las­te­ae­da­de-koo­li­de muu­del töö­ta­ja­tel, jäi töö­ta­su sa­maks. Neil suut­si­me pal­ka tõs­ta eel­mi­sel aas­tal, kui õpe­ta­ja­te palk ei tõus­nud.

Pal­ga­sur­ve on siis­ki tõ­si­ne. Te­gi­me oma ma­jas ra­hul­olu­kü­sit­lu­se ja sel­gus, et töök­va­li­teet ver­sus palk on üks suu­re­maid mu­re­koh­ti. Prae­gu ei ole meil või­ma­lik töö­ta­su­sid tõs­ta, aga olen lu­ba­nud, et kui lä­heb häs­ti ja esi­me­se poo­laas­ta lõ­pus on ee­lar­ves sel­leks ra­ha, vaa­ta­me pal­gad üle. Kui jää­me oma töö­ta­su­de­ga ül­di­sest pal­ga­ta­se­mest vä­ga pal­ju ma­ha, hak­ka­vad töö­ta­jad lah­ku­ma ja ilm­selt ka meie tee­nus­te kva­li­teet lan­ge­ma. Se­da ei saa lu­ba­da.“

Ole­te Ani­ja val­las ol­nud eel­ar­ve te­ge­mi­sel se­ni vä­ga kon­ser­va­tiiv­sed. Eel­mi­sel aas­tal ka­van­da­si­te tu­lu­mak­su tõu­su 2 prot­sen­ti, tä­na­vu üle 4 prot­sen­di. Kas see tä­hen­dab, et nüüd te­gi­te op­ti­mist­li­ku­ma ee­lar­ve?
„Val­laee­lar­ve on sta­biil­ne, kon­ser­va­tiiv­ne ja reaal­ne. Ole­me tu­lu­mak­suks se­ni ala­ti ar­ves­ta­nud pool sel­lest, mi­da ra­han­dus­mi­nis­tee­rium prog­noo­sib. 2022. aas­tal pi­di­me vas­tu võt­ma ne­ga­tiiv­se li­saee­lar­ve ning see te­gi et­te­vaat­li­kuks. Kolm eel­mist aas­tat on näi­da­nud, et saa­me ük­si­ki­si­ku mak­su­tu­lu ka­van­da­tust roh­kem, 2025. aas­tal kas­vas lae­ku­mi­ne just nii pal­ju, kui mi­nis­tee­rium prog­noo­sis. See­tõt­tu ka­van­da­si­me tä­na­vu pi­sut suurema kasvu – riik prog­noo­sib mei­le 5prot­sen­di­list tu­lu­mak­su tõu­su, ar­ves­ta­si­me ee­lar­ves 4 prot­sen­di­ga. Üks prot­sen­di­pü­gal on li­gi 100 000 eu­rot. Loo­da­me, et ma­jan­dus kas­vab ja ini­mes­tel on tööd. Kind­lust li­sab, et juur­de tu­leb noo­ri – sta­tis­ti­ka jär­gi ole­me Ees­tis vä­he­seid noo­re­ne­va ela­nik­kon­na­ga val­da­sid. Eel­mi­sel aas­tal kas­vas Ani­ja val­la tööea­lis­te ela­ni­ke arv 36 ini­me­se võr­ra. Sa­mas on meil suur pen­sio­nä­ri­de osa­kaal. Ku­na oma­va­lit­sus­te­le lae­ku­vast ük­sik­i­si­ku tu­lu­mak­sust vä­he­neb ka sel aas­tal tööea­lis­te tu­lu­mak­su­o­sa ja suu­re­neb pen­sio­nä­ri­de oma, toob see val­laee­lar­ves­se ilm­selt roh­kem tu­lu­mak­su.“

Kui pal­ju ka­van­da­te maa­mak­su kas­vu?
„Ku­na vo­li­ko­gu jät­tis maa­mak­su­mää­rad sa­maks, mis olid eel­mi­sel aas­tal, siis maa­maks Ani­ja val­las ei tõu­se. Ee­lar­ves on maa­mak­su­tu­lu ka­van­da­tud siis­ki 7000 eu­rot roh­kem kui möö­du­nud aas­tal, sest mak­sus­ta­vaid maid on tul­nud juur­de.“

Koa­lit­sioo­ni koos­töö­kok­ku­lep­pes on lu­ba­dus, et tõs­ta­te val­las sün­ni­toe­tu­se 800 eu­rolt 1200 eu­ro­le. Kas see on ee­lar­ves­se ka­van­da­tud?
„Sün­ni­toe­tu­se suu­re­ne­mi­ne on sätestatud sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras, mille otsustas volikogu 22. jaanuaril kehtestada. Maksame ala­tes käes­o­le­va aas­ta al­gu­sest sün­di­nud las­te eest kõr­ge­mat sün­ni­toe­tust. 2026. aas­ta ee­lar­ves sün­ni­toe­tu­se kasv veel ei ka­jas­tu, sest toe­tust maks­tak­se kol­mes osas ning li­san­duv kol­man­dik maks­tak­se tä­na­vu sün­di­nud las­te eest väl­ja 2028. aas­tal. Nii et käes­o­le­va ja järg­mi­se aas­ta eel­ar­vet sün­ni­toe­tu­se suu­re­ne­mi­ne veel ei mõ­ju­ta.“

Kas taas­ta­te ka pin­ge­li­se eel­ar­ve tõt­tu 2024. aas­tal kao­ta­tud ea­ka­te juu­be­li­toe­tu­se, edu­ka­te koo­liõ­pi­las­te pree­miad, MTÜ­de te­ge­vus­toe­tu­sed?
„Ea­ka­te sün­ni­päe­va­toe­tus­teks on ee­lar­ves 5450 eu­rot, kin­gi­me kaar­di ja 50 eu­rot iga­le juu­bi­la­ri­le ala­tes 80. sün­ni­päe­vast. Alates 100. sünnipäevast kingime igal aastal 100 eurot. Edu­ka­te koo­li­lõ­pe­ta­ja­te tun­nus­ta­mi­seks on ee­lar­ves 3000 eu­rot. Veel on ot­sus­ta­ma­ta, kas pre­mee­ri­da ra­ha­ga või kin­ki­da mä­les­tu­se­se, näi­teks gra­vee­rin­gu­ga kell.

Kü­lad, kus on loo­dud MTÜ, va­li­tud kü­la­va­nem ja kin­ni­ta­tud aren­gu­ka­va, saa­vad oma te­ge­vu­seks 300 eu­rot. Li­saks on eelar­ves 20 000 eu­rot va­ba­ühen­dus­te in­ves­tee­rin­gu­toe­tus­teks ehk in­ves­tee­rin­gup­ro­jek­ti­de omao­sa­lu­seks. MTÜ­de te­ge­vus­toe­tu­se taas­ta­mi­seks me veel tä­na­vu­ses ee­lar­ves ra­ha ei leid­nud.“

In­ves­t­ee­rin­guid on ee­lar­ves 4,5 mil­jo­ni eu­ro eest. Mil­li­sed on suu­remad in­ves­tee­rin­gud?
„Osa in­ves­tee­rin­guist olid ka­vas ju­ba eel­mi­sel aas­tal, kuid lük­ku­sid käe­so­le­vas­se aas­tas­se. Üle 2,5 mil­jo­ni eu­ro lä­heb Keh­ras­se ko­gu­kon­na­põ­hi­se toe­ta­tud elua­se­me ehk ea­ka­te ja puue­te­ga ini­mes­te tee­nus­ma­ja ra­ja­mi­se­le. Taht­si­me se­da te­ha eel­mi­sel aas­tal ja alus­ta­si­me­gi, kuid pro­jek­tee­ri­mi­ne võt­tis nii kaua ae­ga, et ehi­ta­mist sai­me alus­ta­da al­les no­vemb­ris.

Eda­si lük­ku­sid ka Keh­ra koo­li köö­gi re­mont ja lif­ti ehi­ta­mi­ne. Köö­gi pu­hul ot­sus­ta­si­me, et üks­nes to­ru­de va­he­ta­mi­se ase­mel tee­me ka­pi­taal­se re­mon­di ning sel­leks tu­li tel­li­da pro­jekt. Köök on ka­vas re­no­vee­ri­da su­ve­va­hea­jal. Lif­ti tar­ni­mi­seks on koos­töö­part­ner ole­mas, kuid pai­gal­da­ja leid­mi­seks kor­ral­da­tud han­ked nur­ju­sid, hin­na­pak­ku­mi­sed olid lii­ga kõr­ged. Rii­gi Tu­gi­tee­nus­te Kes­kus oli nõus pi­ken­da­ma le­pin­gut kaa­sa­va ha­ri­du­se meet­me toe­tu­se ka­su­ta­mi­seks käe­so­le­va aas­ta au­gus­ti lõ­pu­ni.

Suu­re­ma­test in­ves­tee­rin­gu­test on ka­vas veel Keh­ra sa­de­me­vee­süs­tee­mi­de ra­ja­mi­ne. Need kõik in­ves­tee­rin­gud, väl­jaar­va­tud koo­li köö­gi re­mont, tee­me toe­tus­ra­ha­de eest, ku­hu li­sa­me omao­sa­lu­se­. Ai­nult val­la ra­has­ta­da on suu­re­ma­test in­ves­tee­rin­gu­test Aeg­vii­du koo­li­ma­ja pro­jek­ti koos­ta­mi­ne ja in­ves­tee­rin­gu­toe­tus Keh­ra spor­di­hoo­ne re­mon­diks. Val­la tee­de­le pla­nee­ri­tud li­gi 340 000 eu­rost saa­vad mus­ta kat­te osa Pil­la­pa­lu-Aeg­vii­du teest ning osa Paa­si­ku-Lau­ris­to teest. Keh­ras as­fal­tee­ri­me Las­te tä­na­val kõn­ni­teed, Aia tä­na­vat koos kõn­ni­tee­ga ning Met­sa tä­na­vat.“

Kui pal­ju võ­ta­te in­ves­tee­rin­gu­teks lae­nu?
„Eel­mi­sel aas­tal plaa­ni­si­me lae­nu võt­ta 1,2 mil­jo­nit eu­rot, võt­si­me 100 000 eu­rot. Suut­si­me in­ves­tee­rin­gud ära te­ha põ­hi­te­ge­vu­se tu­le­mist ning mõ­ned in­ves­tee­rin­gud lük­ku­sid eda­si. Käe­so­le­va aas­ta ee­lar­ves on lae­nu ka­van­da­tud kok­ku 1,7 mil­jo­nit eu­rot. Val­la lae­nu­koor­mus on prae­gu 40 prot­sen­di juu­res põ­hi­te­ge­vu­se tu­lu­dest, aas­ta lõ­puks on li­gi 46 prot­sen­ti.“

Mi­da tun­ne­te nüüd, kui eel­ar­ve on vas­tu võe­tud?
„Val­la­va­lit­su­sel on nüüd kind­lus­tun­ne, et või­me ha­ka­ta ka­van­da­ma in­ves­tee­rin­gu­te el­lu­vii­mist, te­ge­ma han­kep­laa­ni ja esi­me­si han­keid et­te val­mis­ta­ma. Sa­mas on ee­lar­ve elav do­ku­ment, mi­da saa­me aas­ta jook­sul va­ja­du­sel kor­ri­gee­ri­da, muu­ta, täien­da­da. Kui tu­leb min­geid muu­da­tu­si ja kind­las­ti tu­leb, siis neid tee­me li­saee­lar­ve­te­ga.“