BÄRBEL SALUMÄE, olete Raasikul juba kolmas vallavanem naabervallast Raest. Kas Te olete Rae vallast pärit?
„Ei, olen Järvamaalt. Elasime perega Oisu alevikus, kolisime Türile, kui isa läks Türi linnavalitsuse eelarveosakonda juhtima. Mina olin kooli ajal aktiivne noor, kodutütar ja hiljem astusin ka Naiskodukaitsesse, toimetasin õpilasesinduses ja Türi noortevolikogus. Pärast Türi gümnaasiumi lõpetamist läksin Tallinna Pedagoogilisse Seminari noorsootööd õppima. Kui 2010. aastal lõpetasin, elasin juba Lagedil, sest olin tutvunud oma tulevase abikaasaga. Alguses elasime Lagedil ämma-äia juures, paari aasta pärast ostsime oma korteri, täitsa raudtee ääres. Elame seal siiani.“
Kus olete töötanud?
„Koolipraktikat tegin Kaitseliidus ja pärast seda kutsuti mind sinna tööle, olin Tallinna malevas noorteinstruktor. Samal ajal astusin Tallinna Ülikooli magistrantuuri õppima lastekaitset ja sotsiaaltööd. Läbisin õppe ja praktika ning tegin valmis lõputöö, kuid juhendaja arvates oli see liiga praktiline. Tol ajal tegin otsuse, et teoreetikuid on meil küll, võiks olla ka mõni praktik ning lõputöö jäi kaitsmata. Magistrikraadi omandasin Tartu Ülikoolis, lõpetasin kogukondade arengu ja sotsiaalse heaolu õppekava cum laude.
Pärast 8 aastat Kaitseliidus töötamist läksin projektijuhiks Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemiasse, seejärel töötasin õppespetsialistina Balti Filmi- ja Meediakoolis.
Kuna olin Lagedi alevikuvanem ja lõin kodukoha tegevustes aktiivselt kaasa, jäin silma ning mind kutsuti Reformierakonda ja Rae vallavolikokku kandideerima. Kohe esimesel korral 2017. aastal osutusin valituks ning veidi hiljem sain sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimeheks. Pärast 2021. aasta valimistel saadud head tulemust tehti mulle ettepanek asuda tööle abivallavanemana haridus- ja sotsiaalvaldkonnas. See amet oli täis üllatusi ja õppimist. See, mida näeb volikogu liige või elanik, on ainult lumekirme jäämäe tipus selle kõrval, mis tööd vallavalitsuses tegelikult tehakse. Ei oleks arvanud, et abivallavanem, kes on valdkonna juht strateegilises mõttes ja peab nägema suuremat pilti, puutub kokku niivõrd isiklike teemadega.“
Raasiku volikogu istungil peetud kõnes nimetasite palju kordi kogukonda. Te olete olnud Lagedi alevikuvanem ning pälvisite kogukonna edendamise eest 2022. aastal Harju sädeinimese tiitli. Kuidas sai Teist kogukonnaaktivist?
„Kasvasin tugevas kogukonnas, Oisus tehti koos palju ühisüritusi. Ilmselt olen aktiivne ka tänu sellele, et koolis olid ägedad huvijuhid, üks neist oli mu klassijuhataja.
Lapsepuhkuse ajal hakkas pisut kripeldama, et olin aktiivsest elust jäänud kõrvale. Seetõttu liitusin Lagedi alevikuseltsiga, hakkasin panustama ürituste korraldamisse, projektide kirjutamisse. Umbes viie aasta pärast valiti mind alevikuvanemaks. Alevikus on veidi üle 1000 elaniku, Lagedi kandis koos kuue külaga ligi 2200. Alevikuvanema ülesanne on pidada sidet valla ja kogukonna vahel, hoida kogukonda koos, algatada ühiseid ettevõtmisi. See on vabatahtlik tegevus. Meil on väga hea meeskond, jätkasime traditsioonilisi üritusi, alustasime uusi. Paar asja võtsime üle Arukülast, üks neist on kohvikutepäev.
Raes on hästi tugeva katusorganisatsioonina tegutsev alevike- ja külavanemate selts, sellepärast on vallast tulnud ka palju sädeinimesi. Kuigi ega ka seal ole kogukondade juhte leida lihtne, sest see on ikkagi vastutus ilma tasuta, pere ja töö kõrvalt või isegi arvelt.“
Tänavuste valimiste järel Rae vallas võim vahetus, saite küll volikokku, kuid Reformierakond jäi opositsiooni. Kuidas sündis otsus kandideerida Raasiku vallavanemaks?
„Mitmed tuttavad hakkasid mulle saatma Raasiku vallavanema töökuulutust. Pidasin nõu Rae endise vallavanema ja Jõelähtme vallavanema ning paari tuttavaga, kes elavad Raasiku vallas. Natuke hirmutas, mida on meedias Raasiku valla kohta ilmunud, kuid otsisin ka internetist valla kohta infot ja lugesin foorumeid. Siis tegin motivatsioonikirja valmis, kuid ära veel ei saatnud, arutasin enne perega. Olin tegelikult ka mujale kandideerinud, kuid teised kohad kõnetasid vähem.“
Teie poolt hääletasid volikogus 11 liiget ehk üks rohkem, kui on koalitsioonis. Millest see kõneleb?
„See annab kindluse, et koostöö on võimalik, kui seda soovitakse. Ma ei tea, kes opositsioonisaadikutest andis mulle hääle, aga tänan teda väga. Valdavalt oli opositsioon konstruktiivselt kriitiline ning mingil määral aimasin, mis küsimused võivad mulle tulla. Imestama pani, et pikaajalised volikoguliikmed opositsioonist ei teadnud, et ka neil on õigus esitada komisjonide esimehe kandidaate. Saan aru, et poliitikat on vaja teha, aga sellisel kujul mängimine ei too kellelegi kasu.“
Kas olete opositsiooni vallavalitsusse kaasamise kohta otsuse teinud?
„Kui võrrelda eelarvet ja elanike arvu naaberomavalitsuste omadega, on kuueliikmeline vallavalitsus Raasiku valla jaoks liiga suur. Koalitsioonileppes on kirjas, et seda vähendatakse. Kumbki koalitsioonipartner esitab vallavalitsusse oma esindaja, need on Aare Ets ja Riina Rand. Kuna olen tulnud väljastpoolt, soovin, et vallavalitsusse kuuluksid ka kaks igapäevaselt vallamajas töötavat inimest. Tegin ettepaneku vallavalitsuse liikmeks tulla finantsjuht Jelena Aasmale ning haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Tauno Prulile. Opositsiooni esindaja on volikogu eestseisuses, mis on samuti vallavalitsuse partner.“
Mida arvate Raasiku valla koalitsiooni koostööleppest?
„See on väga ratsionaalne, väärtuspõhine ja inimesekeskne. Kirjas on valukohad, millele peab tähelepanu pöörama.“
Mis on esimesed suuremad asjad, mida teha plaanite?
„Vallavanem on meeskonnajuht, tema ülesanne on luua toimiv ja motiveeritud meeskond. Kindlasti ei hakka ma kohe lammutama, kedagi ära saatma ega tööülesandeid ümber muutma. Püüan kõigepealt selgeks saada, millega keegi tegeleb, mis tööd on ametnike laual.
Loodan, et töötame ka volikoguga meeskonnana ning otsused sünnivad läbimõeldult ja lähtuvalt sellest, mis on Raasiku vallale kasulikum mitte ainult homme, vaid ka ülehomme ja aasta pärast.“
Volikogus vastasite küsimusele riigikokku kandideerimise kohta, et tulite Raasiku valda tööle neljaks aastaks. Kas see tähendab, et riigikokku valituks osutumise korral te ei lahku vallavanema kohalt? Või kui Rae vallas vahetub võim ja Teile pakutakse näiteks vallavanema kohta?
„Ma ei saa öelda, et poleks mõelnud riigikokku kandideerimisele. Kohalikus mõttes on riigikogu valimised ju järgmiste kohalike valimiste eelvalimised – kui plaanin ka tulevikus Rae vallavolikogus jätkata, pean nii-öelda pildil olema. Kuidas lõpuks otsustan, näitab aeg.
Riigikogus on võimalik oma liikmelisus ka peatada.
Rae vallavanemaks praeguses olukorras ei läheks. Kandideerimise ajal anti mulle tugev signaal, et Raasiku vallas oodatakse piltlikult öeldes püsisuhet. Olen sellega arvestanud ja teinud otsuse olla Raasiku valla jaoks olemas neli aastat. Tean, et juhtimine on siin olnud valukoht ja püüan pakkuda stabiilsust.“
