„Nii suurt ja võimsat ettevõtmist ei ole meil varem olnud,“ sõnas Raasiku lasteaia direktor LINDA WRÓBEL emadepäeva etenduse kohta.
„Lasteaia juubelil tuli juttu, et kui asusime vanas majas, olid lasteaia peod rahvamajas. Meenutati üht väga ilusat ettevõtmist, millest on alles pildid. Sealt tuli mõte teha taas pidu, kus oleks koos kogu lasteaed,“ rääkis Oravakese õpetaja Maarika Lekarkin.
Lasteaia saalis jääb kogu maja laste ja nende vanemate jaoks kitsaks, seetõttu on peod toimunud rühmade kaupa. Ühel isadepäeval oldi küll kõik koos rahvamajas, kuid siis andsid lapsed kontserdi, nüüd otsustati, et emadepäeval tullakse välja näitemänguga.
Osales kogu lasteaed
Tükk, mida esitati emadepäeva eel, 8. mail, kandis nime „Kingitus emale.“ See on lugu jäneselapsest, kes läheb metsa lilli otsima, et oma emale rõõmu teha ning kohtab oma teel erinevaid tegelasi.
Lasteaia direktor ning näidendi lavastaja Linda Wróbel rääkis, et näitemängu idee saadi ühest lastejutust, kuid selle esialgsest tekstist ei jäänud suurt midagi alles, see tehti täiesti ümber.
„See oli kollektiivne töö, iga õpetaja kirjutas midagi,“ sõnas ta.
Kõige rohkem lõi tüki loomises kaasa muusikaõpetaja Grete Saarum, kes oli ka etenduses peaosaline, mängis väikest jänkut. Liblika osas oli Linda Wróbel, karu rollis õpetaja Kersti Paenurm, jänkuema mängis õpetaja Silvi Nugis, kes oli abis ka saali kaunistamisel ja kostüümide tegemisel. Lastel sõnalist osa ei olnud, nemad olid lepatriinud, mesilased, konnad, mardikad, võililled, ja rüütlid, kes laulsid ja tantsisid. 7aastane Raasiku lasteaia kasvandik, praegu Aruküla kooli 1. klassis õppiv Loviise Lekarkin mängis vahepaladeks flööti, sealhulgas omaloomingulise pala. Laule saatis klaveril logopeed Vaike Laatsarus, osa helist ja tekstist oli eelnevalt salvestatud, seda tegi helitehnik Erik Tammsoo.
Tükis tegi kaasa kogu lasteaiapere – kõik lapsed, õpetajad ja õpetaja abid, laval käis kokku sadakond inimest.
„See oli üks suur meeskonnatöö, ka lavastaja ei olnud mina üksi, näitemäng sündis koostöös,“ kinnitas direktor.
Ta lisas, et tema nõue oli: kõigil tegelastel peavad olema kostüümid. Suurema osa kostüümidest tegi muusikaõpetaja ema Reet Saarum, karu ja jäneste kostüümid õmbles lapsevanem Aide Lember, võilillede kostüümid liikumisõpetaja Ene Rogenbaum, kes õpetas lastele selgeks ka liikumiskava rõngastega. Ka rahvamaja lava oli etenduse ajaks dekoreeritud. Lavakujunduse autorid olid peamiselt õpetajad Maarika Lekarkin ja Liis Liivamägi.
Ettevalmistusi hakati tegema märtsis. Algul õppisid lapsed lasteaias selgeks laulud ning tegid oma majas proove, viimased proovid toimusid rahvamaja laval.
Etendus läks täissaalile
Etenduse ajal oli rahvamaja saal rahvast täis. Vaatamas olid nii laste vanemad, vanavanemad kui õed-vennad, kuid oodatud olid ka kõik teised kodukandi emad-vanaemad.
Tükk kestis 35 minutit. Linda Wróbel kiitis, et lapsed said suurepäraselt hakkama: „Eks väikeseid viperusi oli, kuid üldiselt läks kõik hästi. Olen ise teinud kümme aastat harrastusteatrit ning julgen öelda, et see oli üks parimaid esietendusi, mis mul on olnud, eriti, kui arvestada, et laval olid peamiselt 2-7aastased lapsed.“
Kuigi mõnel oli eelnevalt väike lavahirm ning ta võttis õpetajalt varrukast kinni ja sosistas: „Ma kardan natuke.“, siis lavale minemast ei keeldunud keegi. Ka kaheaastased tegid kõik õpitu vapralt kaasa. Esialgu esineti kordamööda rühmade kaupa, kahe lõpulaulu ajal oli laval kogu näiteseltskond.
„Kokkuvõttes läks üle ootuste hästi. Ka lapsevanemad kiitsid. Mõnes mõttes oli tegemist muusikaliga ning see sai võimalikuks seetõttu, et meil on lasteaias palju laulu- ja kunstiinimesi. Olen väga tänulik neile ja kõigile teistele, kes aitasid emadepäeva peo kordaminekule kaasa,“ rõõmustas direktor.
Rahvamaja Helle Vaga küsis temalt pärast etendust, kas reserveerib rahvamaja saali lasteaiale ka järgmise aasta emadepäevaks.
„Siis ma veel ei vastanud, aga nüüd, kui olen vaadanud ära etenduse video, ütlen: igal juhul teeme, kui on abilisi ja kaasatulijaid,“ lausus Linda Wróbel.
