Kuusalu Soojus tõstab Kuusalu alevikus soojusenergia hinda 3,9 protsenti, Kolgas 15,7 protsenti.
Kuusalu vallale kuuluv soojatootja OÜ Kuusalu Soojus teatas novembri lõpus Kuusalu ja Kolga klientidele, et alates jaanuarist hakkavad kehtima uued, kõrgemad soojahinnad.
Kuusalu võrgupiirkonnas on soojusenergia uus piirhind ilma käibemaksuta 98,56 eurot megavatt-tunni eest, koos käibemaksuga 122,144 eurot megavatt-tunni eest.
Kuusalu alevikus on senine soojahind kehtinud alates 1. juunist 2023 – kuni käesoleva aasta lõpuni ilma käibemaksuta 94,84 eurot megavatt-tunni eest, koos käibemaksuga 117,664 eurot megavatt-tunni eest. Kuusalu soojushind tõuseb seega 3,87 protsenti.
Kolga võrgupiirkonnas hakkab sooja uus piirhind ilma käibemaksuta olema alates jaanuarist 114,27 eurot megavatt-tunni eest, koos käibemaksuga 141,695 eurot megavatt-tunni eest.
Kuni detsembri lõpuni on Kolga alevikus 1. maist 2024 kehtima hakanud soojahind ilma käibemaksuta 98,75 eurot megavatt-tunni eest, koos käibemaksuga 122,44 eurot megavatt-tunni eest. Kolgas tõuseb soojusenergia piirhind seega 15,7 protsenti.
Kuusalu Soojuse tegevjuht Allar Aron kommenteeris Sõnumitoojale, et soojusenergia uute piirhindade kooskõlastamine konkurentsiametiga võttis aega üle aasta. Ettevõte taotles hinnatõusu erinevate tegevuskulude tõusu tõttu.
„Kuusalu Soojuse tegevjuhina olen töötanud paar kuud, läbirääkimisi oleme pidanud konkurentsiametiga peamiselt ettevõtte tegevuskulude ja personali suuruse küsimustes. Ka endise tegevjuhi ajal käisid konkurentsiametiga hinnakalkulatsioonide üle arutelud samadel teemadel. Jälgime ettevõtte kulusid, aga liiga väikesearvulise personali korral võib tekkida oht, et nõrgeneb varustuskindlus,“ rääkis tegevjuht.
Ta selgitas, et gaasiküttel katlamajad on automaatsed, töötaja ei pea olema pidevalt valves, aga gaasi hind on samas kallis. Puiduhakkega kütmise puhul võib katlamajades tekkida füüsilisi tõrkeid, eriti talvel kütusega ja ka tuha transpordil ning peab olema korraldatud ööpäevaringne valve. Jälgitakse distantsilt, veateateid näeb arvutist, üks inimene valvab korraga nii Kuusalu kui ka Kolga katlamaja tööd.
Kuusalu Soojuses on tema sõnul kokku 11 töötajat, graafiku alusel töötavaid katlaoperaatoreid on 4.
Allar Aron lisas, et soojusenergia hinna valem koosneb mitmest komponendist. Ehkki kütuse hinnad on praegu languses ja elektri hind muutunud stabiilseks, on siiski muud kulutused suurenenud. Kui kulutused oluliselt langevad, saab vastavalt sellele soojaenergia müügihinda langetada.
Kuusalu Soojusel on mõlemas alevikus sõlmitud kliendilepingud hoonete kaupa. Kuusalus kütab ettevõtte kokku 16 hoonet – nii kortermaju kui ka lasteaeda, tervisekeskust. Kolgas on kaugküttevõrgus 14 hoonet – kortermajad, mõisa valitsejamaja, lasteaed ja ka koolimaja.
Kuusalu võrgupiirkonna kohta märkis Allar Aron, et sellise väikese aleviku puhul ei ole hinnatõus kõrge. Energiatarvet saavad kortermajade ühistud langetada, kui tellida energiaaudit ja hoone soojustada. See langetab energiakulu, parandab ruumide sisekliimat ning tõstab ka kinnisvara väärtust, lausus ta.
Kolga võrgupiirkonna tulevik on tema sõnul mõtlemiskoht: „Kolga kooli suundub kaugkütte pikk torustik, kooli rekonstrueerimisel saab mõelda erinevate lahenduste peale. Valmimas on Kuusalu valla soojamajanduse arengukava ja on arutatud innovaatilisi lahendusi nii Kuusalu kui ka Kolga alevikus. Soojamajanduse arengukava peaks volikogule ja komisjonidele arutamiseks minema lähiajal.“







