Uus direktor on Kehra las­teaia vi­list­la­ne ja en­di­ne õpe­ta­ja

Au­gus­ti lõ­pust töö­tab Ani­ja val­la Las­te­ta­re ja Le­pat­rii­nu las­teaia­ma­ja­sid ühen­da­va asu­tu­se Keh­ra Las­teaiad di­rek­to­ri­na Kris­ti Huu­si. Ta on pä­rit Keh­rast ja elab pe­re­ga seal ka praegu, on Le­pat­rii­nu las­teaia vi­list­la­ne ning töö­ta­nud va­rem aas­taid õpe­ta­ja­na nii Le­pat­rii­nu kui Las­te­ta­re las­teaias.

Las­teae­da töö­le ju­hus­li­kult
Las­teaia­töö ei ol­nud Kris­ti Huu­si esi­me­ne va­lik. Ta lõ­pe­tas Keh­ra güm­naa­siu­mis 2000. aas­tal 9. klas­si ning läks Keht­na ma­jan­dus- ja teh­no­loo­gia­koo­li õp­pi­ma IT-d. Ne­li aas­tat hil­jem naa­sis Keh­ras­se.

„Dip­lo­mi­ni Keht­nas ei jõud­nud, vii­ma­sed ek­sa­mid te­gin ära Tal­lin­na Va­na­lin­na täis­kas­va­nu­te güm­naa­siu­mis, sealt sain kesk­koo­li lõ­pu­tun­nis­tu­se,“ sõ­nab Kris­ti Huu­si.

Kui esi­me­ne laps hak­kas saa­ma ka­he­seks, kut­sus las­teaias töö­tav sõb­ran­na, kes nä­gi, et Kris­ti Huu­sil tu­leb lap­se­ga toi­me­ta­mi­ne vä­ga häs­ti väl­ja, te­da Tal­lin­nas­se las­teaiaõ­pe­ta­jaks. Sa­mal aas­tal läks ta Tal­lin­na Üli­koo­li õp­pi­ma alus­ha­ri­du­se pe­da­goo­gi­kat. Pae­kaa­re las­te­aias jõu­dis Kris­ti Huu­si töö­ta­da pool aas­tat, kui Le­pat­rii­nu las­teaia too­na­ne di­rek­tor Ja­na Lass kut­sus ta töö­le ko­du­ko­ha las­teae­da. See oli 2008. aas­tal.

Le­pat­rii­nus töö­tas Kris­ti Huu­si 2021. aas­ta­ni, siis jät­kas õpe­ta­ja­tööd va­he­peal loo­dud ühen­da­su­tu­se Ani­ja Val­la Las­te­aiad Las­te­ta­re ma­jas: „Hak­ka­sin õpe­ta­jaks väi­ke­rüh­mas, kus olid eri­li­sed lap­sed. Läk­sin sel­leks ka Tar­tu Üli­koo­li eri­pe­da­goo­gi­ka pi­ka­le kur­su­se­le – õp­pi­sin üle 300 tun­ni jook­sul eri­pe­da­goo­gi­ka võt­teid ja nip­pe ala­tes kõ­ne aren­gu toe­ta­mi­sest ku­ni sel­le­ni, kui­das toi­me­ta­da ATH ja au­tist­li­ke joon­te­ga las­te­ga.“

Tal oli plaan jät­ka­ta eri­pe­da­goo­gi­ka õp­pi­mist ka Tar­tu Üli­koo­li ma­gist­ran­tuu­ris, kuid ei õn­nes­tu­nud sin­na saa­da. See­tõt­tu as­tus Kris­ti Huu­si Tal­lin­na Üli­koo­li ma­gist­ran­tuu­ri ha­ri­dus­juh­ti­mi­se eria­la­le.

„Mõt­le­sin, kui se­da ju­ba õpin, oleks mõist­lik ha­ka­ta õpi­tut ka töös ra­ken­da­ma. 2023. aas­ta juu­lis sain üli­koo­li sis­se ja au­gus­tis alus­ta­sin Kii­li las­teaias õp­pe­ju­hi tööd,“ lau­sub ta.

Ma­gist­riõ­pe on Kris­ti Huu­sil nüüd­seks lä­bi­tud, te­ha on veel lõ­pu­töö. Ku­na kaks aas­tat on ta ol­nud ka Har­ju­maa alus­ha­ri­du­se juh­ti­de ja las­teaed­ni­ke lii­du lii­ge ning lii­du te­ge­mis­tes osa­le­des näi­nud ka juh­ti­mi­se poolt, hak­kas tä­na­vu uu­ri­ma, kas mõ­nes las­teaias on di­rek­to­ri koht va­ba. Ta kan­di­dee­ris ja 1. juu­list alus­tas tööd Ta­pa val­la las­teaia ju­hi­na. Kui kolm nä­da­lat hil­jem sel­gus, et ko­du­val­las ot­si­tak­se di­rek­to­rit Keh­ra Las­teae­da­de­le, kaa­lus plus­se ja mii­nu­seid ning ot­sus­tas kan­di­dee­ri­da. Uues ame­tis on ta 28. au­gus­tist. Keh­ra Las­teae­da­de di­rek­to­ri­na on te­ma juh­ti­da kaks las­teaia­ma­ja, kus on kok­ku 15 rüh­ma, töö­ta­jaid on li­gi 70.

Kaks mu­re­koh­ta – õpe­ta­ja­te kee­leos­kus ja kaa­sav ha­ri­dus
Kris­ti Huu­si kin­ni­tab, et on vä­ga ra­hul oma ot­su­se­ga tul­la töö­le ko­du­val­da ja tun­neb end Kehra Lasteaedades ko­du­selt.

„Kõik toi­mis siin nii häs­ti, töö ülevõt­mi­ne oli vä­ga su­juv. Mind on Keh­ra Las­teae­da­des vä­ga häs­ti vas­tu võe­tud. Töö­ta­sin siin ka­hes ma­jas kok­ku peaae­gu 15 aas­tat ning suu­re­mat osa per­so­na­list tund­sin ju­ba va­rem. On mui­du­gi ka uusi ini­me­si, ke­da al­les õpin tund­ma,“ üt­leb ta.

Kui uus di­rek­tor ame­tis­se asus, üt­les töö­ta­jai­le, et on sealt las­teaiast ol­nud kaks aas­tat ee­mal ega tea, mil­li­sed on Keh­ra Las­teae­da­de prae­gu­sed pea­mi­sed mu­re­ko­had. Ta pa­lus, et töö­ta­jad ise üt­lek­sid, mis on suu­re­mad prob­lee­mid ja mil­le­ga on nen­de mee­lest va­ja te­ge­le­da.

Ühe suu­re­ma mu­re­ko­ha­na too­di väl­ja õpe­ta­ja­te kva­li­fi­kat­sioo­ni­tee­ma, täp­se­malt kee­le­os­kus. Ala­tes mul­lu au­gus­tist pea­vad las­teaiaõpe­ta­jad os­ka­ma ees­ti keelt C1 ta­se­mel, tu­le­va aas­ta sep­temb­rist ei või ka enam abiõ­pe­ta­ja­te­na töö­ta­da ini­me­sed, kes po­le soo­ri­ta­nud ees­ti kee­le ek­sa­mit B2 ta­se­mel: „Osa meie töö­ta­jaid on ek­sa­mi ära tei­nud. Kaks abiõ­pe­ta­jat on öel­nud, et ei suu­da keelt ek­sa­mil nõu­ta­val ta­se­mel sel­geks saa­da ning on ar­ves­ta­nud, et järg­mi­se aas­ta au­gus­tis lah­ku­vad töölt. Aga on ka usi­naid õp­pi­jaid, kes üt­le­vad, et lä­he­vad ek­sa­mit ka viie­teist­küm­nen­dat kor­da te­ge­ma, sest neil jäi eel­mi­sel kor­ral vaid paar punk­ti soo­ri­ta­mi­sest puudu. Jul­gus­ta­me, toe­ta­me ja an­na­me nei­le sel­le või­ma­lu­se. Kes on soo­vi­nud, nei­le jät­ku­vad ka kee­le­koh­vi­kud.“

Muu­keel­se­te­le las­te­le on Las­te­ta­re ma­jas prae­gu veel kee­le­kümb­lus­rühm, mil­le kõik 16 last on ve­ne või uk­rai­na pe­re­dest. Ke­va­del lõ­pe­ta­vad neist 10 last las­teaia ning pä­rast se­da kee­le­kümb­lus­rüh­ma­ga enam ei jät­ka­ta.

Tei­ne suu­rem väl­ja­kut­se, mi­da õpe­ta­jad uue­le di­rek­to­ri­le ni­me­ta­sid, on seo­tud kaa­sa­va ha­ri­du­se­ga. Kris­ti Huu­si kõ­ne­leb, et prae­gu on Keh­ra Las­te­aedades kõik ta­va­rüh­mad ning lap­sed, kes va­ja­vad õp­pe- ja kas­va­tus­te­ge­vus­tes suu­re­mat tä­he­le­pa­nu, õpi­vad koos teis­te­ga. Ta üt­leb, et pool­dab se­da, aga ju­hul, kui lap­se­le so­bib.

„On häs­ti, kui tal­le so­bib 20 lap­se­ga rühm ja ta saab nii suu­res selts­kon­nas ke­nas­ti hak­ka­ma. Aga kui laps ei tun­ne end seal tur­va­li­selt, te­da häi­ri­vad las­te­roh­kus ja mü­ra, on va­ja lei­da tal­le so­bi­vam kesk­kond. Kui so­bi­vam kesk­kond on väik­se­ma las­tear­vu­ga rühm, siin on meil se­da kee­ru­li­ne or­ga­ni­see­ri­da. Meie las­teaias on prae­gu vaid üks eri­lis­te­le las­te­le mõel­dud väi­ke­rühm ja see on täis, seal on 7 last. Va­ja oleks veel üht ku­ni 12 lap­se­ga väi­ke­rüh­ma. Koos­töös val­la­va­lit­su­se­ga tu­leb ot­si­da la­hen­dust, kui­das se­da te­ha,“ tõ­deb Kris­ti Huu­si.
Ta sel­gi­tab, et eri­li­ne laps ei tä­hen­da tin­gi­ma­ta konk­reet­set diag­noo­si või eri­va­ja­dust: „Kaa­sav ha­ri­dus tä­hen­dab iga­le lap­se­le in­di­vi­duaal­selt lä­he­ne­mist. Mõ­ne lap­se pu­hul ai­tab­ki ai­nult sel­lest, kui ar­ves­ta­da, et ta tu­leb häs­ti toi­me väik­se­mas ja ra­hu­li­ku­mas kesk­kon­nas. Mul­le meel­dib tuua näi­det, et kui lap­se­le ei meel­di pu­na­ne värv ja ta peab is­tu­ma pu­na­sel too­lil, siis võib va­hel ol­la pii­sav ai­nult see, kui va­he­ta­me pu­na­se too­li kol­la­se vas­tu ning kao­vad mu­red, et laps on pü­si­ma­tu, ei ta­ha söö­ma tul­la, ei suu­da laua ta­ga is­tu­da.“

Las­teaed on vä­ga tä­nu­lik Ho­ri­zo­ni­le, kes ra­has­tas eel­mi­sel nä­da­lal õpe­ta­ja­te sot­siaal-emot­sio­naal­se­te os­kus­te koo­li­tust: „Õpe­ta­jad kiit­sid, et vä­ga hea on toe­tu­da nei­le prak­ti­lis­te­le näi­de­te­le, mi­da koo­li­ta­ja eri olu­kor­da­de koh­ta tõi ja mil­li­seid abi­va­hen­deid nen­de la­hen­da­mi­seks soo­vi­tas. Õpe­ta­ti ka, kui­das rüh­mas mär­ga­ta, kui üks laps va­jab ta­va­li­sest teist­su­gust lä­he­ne­mist.“

Di­rek­tor li­sab, et prae­gu on Keh­ra Las­teae­da­del õn­neks ole­mas li­saks õpe­ta­ja­te­le ja abi­õpe­ta­ja­te­le ka va­ja­li­kud tu­gi­spet­sia­lis­tid – eri­pe­da­goog, lo­go­peed, sot­siaal­pe­da­goog, kui­gi nad iga­päe­va­selt igas­se rüh­ma ei jõua ning hä­das­ti oleks tar­vis veel üht lo­go­pee­di. Esi­me­se töö­kuu jook­sul suht­les ta 7 lo­go­pee­di­ga, aga töö­ta­jat en­di­selt ot­si­tak­se.

Las­teaed va­jab li­sa­rüh­mi
Üks mu­re, mil­le­ga Keh­ra Las­te­aiad uue ju­hi sõ­nul või­vad pea­gi sil­mit­si seis­ta, on koh­ta­de puu­dus. Prae­gu on ka­hes ma­jas pak­ku­da koh­ti sõi­me­ealis­te­le ehk ku­ni 3aas­tas­te­le las­te­le. Kuid Keh­ras­se on ko­li­nud 4-5aas­tas­te las­te­ga pe­re­sid ja nen­deea­lis­te rüh­mad on ka­hes las­teaia­ma­jas täis.

„Õn­neks po­le me se­ni pi­da­nud kel­le­le­gi ära üt­le­ma, ole­me saa­nud rüh­ma­des koh­ta­de ar­vu suu­ren­da­mi­se­ga kõik lap­sed vas­tu võt­ta ja prae­gus­te aval­dus­te põh­jal loo­dan, et saa­me järg­mi­se sü­gi­se­ni hak­ka­ma. Kui poo­le aas­ta jook­sul peaks tu­lema veel aval­du­si, võib min­na kee­ru­li­seks. Kui­gi sün­di­vu­se arv on Ani­ja val­las pi­gem lan­gus­tren­dis, võib Keh­ra uus­aren­dus­te­le mõel­des prog­noo­si­da, et ka las­te arv kas­vab,“ mär­gib ta.

La­hen­du­se­na peat­se­le või­ma­li­ku­le koh­ta­de puu­du­se­le on mõel­dud Las­te­ta­re ma­ja eel­mi­se aas­ta ke­va­del val­mi­nud ühe­kord­se­le juur­dee­hi­tu­se­le tei­se kor­ru­se ehi­ta­mist. See tä­hen­daks ruu­me ka­he­le uue­le rüh­ma­le, di­rek­tor loo­dab, et ehk õn­nes­tuks sin­na ma­hu­ta­da kolm väik­se­mat rüh­ma.

Töö­vest­lu­sel kü­si­ti Kris­ti Huu­silt, kui ta va­li­tak­se, kui kauaks plaa­nib Keh­ra Las­teae­da­de ju­hiks jää­da. Sa­ma on te­malt kü­si­nud las­teaia töö­ta­jad ja hoo­le­ko­gu.

„Huu­mo­ri­ga vas­ta­sin, et kui suut­sin 15 aas­tat ol­la õpe­ta­ja, äk­ki suu­dan siis 15 aas­tat ol­la ka di­rek­tor. Kui tõ­si­se­malt rää­ki­da, siis püüan toi­me­ta­da viie aas­ta plaa­ni jär­gi, siis vaa­ta­me, ku­hu ole­me las­teaia­ga jõud­nud. Mul ei ole kavas pür­gi­da kõr­ge­ma­le või kau­ge­ma­le,“ kin­ni­tab ta.

Prae­gu usub di­rek­tor, et pi­gem tu­leb kord ta­ga­si aeg, mil ta lä­heb uues­ti las­teaia­rüh­ma õpe­ta­jaks. See juh­tub siis, kui ju­hi ko­hal on end teos­ta­nud ja mo­ti­vat­sioon ot­sa saa­nud: „Na­tu­ke ik­ka igat­sen las­te­ga töö­ta­mist, eel­kõi­ge just eri­lis­te las­te­ga.“