Isamaa Erakonna Kuusalu piirkonna juht Allan Laine valiti neljapäeva, 14. augusti õhtul Kuusalu rahvamajas toimunud korduskoosolekul 19 poolthäälega Kuusalu alevikuvanemaks.
Koosoleku protokollis on kirjas, et kohal olid 37 elanikku ja 3 külalist. Koosoleku kutsus kokku ja seda juhatas Allan Laine. Ta rääkis Sõnumitoojale, et seoses lähenevate valimistega inimestega suheldes sai aru, et Kuusalu elanikel on vaja, kes aleviku eest seisab. Kuna kaks nädalat varem toimunud esimesel koosolekul ei olnud koos vajalikku kvoorumit, kutsuti kokku uus koosolek. Kuusalu valla külavanema statuudi järgi saab sama päevakorraga korduval külakoosolekul võtta vastu otsuseid sõltumata sellest, kui palju on seal esindatud hääleõiguslikke elanikke.
„Kahe koosoleku vahelisel ajal saime Kuusalu inimestega kokku, arutasime, kuidas ja mida teha. Osa neist olid nõus ka külakogus kaasa lööma. Seetõttu kutsusingi alevikuvanema valimiseks kokku uue koosoleku,“ põhjendas Allan Laine.
Tema sõnul tekkis koosolekul diskussioon, kas ja miks on Kuusalus üldse alevikuvanemat vaja, pakuti välja, et ka MTÜde kaudu on võimalik aleviku elu elavdada. Protokollis on, et 19 poolt- ja 17 vastuhäälega otsustati samal koosolekul alevikuvanem valida.
Alevikuvanema kandidaadiks esitas Allan Laine kandidatuuri Toomas Mäeväli, Ulve Märtson Valkla külavanema Märt Sillaste. Allan Laine nõustus kandideerima, Märt Sillaste mitte. Liis Kuusknõmm pakkus välja, et Kuusalu vallavolikogu liige Siim Nurk võiks kandideerida alevikuvanemaks.
Siim Nurk valimisliidust Ühine Kodu selgitas Sõnumitoojale, et tal ei olnud kavas kandideerida, kuid kui temalt arutelu käigus küsiti, miks ta ise ei kandideeri, nõustus seda tegema: „Vastasin, et kontrastiks Allan Lainele olen valmis kandideerima, sest ei pea seda protsessi praegu õigeks ning arvan, et ajastust arvesse võttes ei ole minu arvates algne plaan siiras, vaid kannab valimiskampaania huve. Ütlesin, et mina ei hakka lubama pinke ja bussipeatusi, vaid ütlen ausalt välja: minu jaoks näeb see välja kui varjatud valimiskampaania Isamaa ja Allan Laine hüvanguks.“
Koosoleku protokollis on, et salajasel hääletusel toetasid 37 inimesest 19 Allan Lainet ja 17 Siim Nurka, 1 inimene jäi erapooletuks.
Alevikuvanemaks valitud Allan Laine tegi koosolekul ettepaneku moodustada alevikule külakogu ning esitas selle liikmeteks Kristo Palu, Mikk Tuisu, Tiiu Aasa, Kalmer Märtsoni, Toomas Mäeväli ja Ronnie Jaanholdi. Külakogu liikmed kinnitati 35 poolthäälega, alevikuvanem kutsus kõiki soovijaid külakoguga liituma.
SIIM NURK: alevikuvanema valimised – rappa läinud, kuid JOKK
Kuusalu alevikuvanema valimistel kandideerinud Siim Nurk kommenteeris, et alevikuvanema valimistel oli paberil kõik justkui korras – koosolek oli avalik, reegleid ei rikutud ja igaühel oli õigus osaleda. Küsimusi tekitab tema hinnangul, kas see, kuidas tulemus sündis oli ka aus ja kogukonna huvides.
„Läksin kohale ilma igasuguse plaanita alevikuvanemaks kandideerida. Ausalt öeldes ei näe ma ka praegu, miks Kuusalus on seda ametit vaja. Küsisin koosolekul, mis probleemi see lahendab ja miks on seda vaja just nüüd, enne kohalikke valimisi. Sisulisi vastuseid ei saanud. Räägiti küll toredatest asjadest – jaanituli, bussipeatuste rajamine, pingid istumiseks alevis, bussiliini pikendamine surnuaiani, mürasein maantee äärde, sissesõidu ümberkorraldamine –, aga suurem osa neist pole isegi vallavalitsuse, veel vähem alevikuvanema pädevuses. Kokkuvõttes oli see rohkem loosungite paraad, kui konkreetne plaan kogukonna heaks tegutsemiseks,“ arvas Siim Nurk.
Ta selgitas, et nagu veel mitmel kohalolijal, olid ka temal volitused teiste inimeste eest hääletamiseks, temal olid need oma pereliikmetelt: „Kasutasin Kuusalu aleviku koosolekul tavapärast ja levinud praktikat võtta oma pereliikmetelt volitused, mis olid juba varem paberil valmis ja mainisin seda ka koosoleku alguses.“
Siin Nurk märkis, et temal tõmbas nii-öelda kogu pildi viltu see, et vastaskandidaat olevat hakanud keset hääletust, kui koosolek oli tund aega kestnud, oma tuttavatele ja sugulastele helistama, et nad tuleksid kiiresti kohale ja tema poolt hääletaksid. Mõni ka tuli.
„See viimasel hetkel tehtud manööver tasus ära,“ nentis Siim Nurk.
Ta lisas, et niinimetatud protestikandidaadina ei ole ta pettunud kaotuses, vaid et sellise käitumisega näitas Allan Laine, et eesmärk ei ole kogukonna hüvanguks asja ajamine, vaid iga hinna eest alevikuvanemaks saamine: „Järgmisel päeval kirjutas Allan Laine sotsiaalmeedias, et hääletuse ajal oli tal lihtsalt palju vaba aega ja kutsus inimesi olema aktiivsed.
See on puhas demagoogia, sest ta jättis mainimata, et väidetav üleskutse ei olnud avalik, vaid tehti telefoni teel kitsale ringile oma sugulastele ja tuttavatele, keda ärgitati ruttu rahvamajja tulema, kusjuures võimalusel koos abikaasadega.“
Volikoguliikme arvates on kõnekas ka valitud alevikuvanema järgmise päeva sotsiaalmeediapostitus: „Selles kujutas ta valimisi ning koosolekul toimunut stiilis meie versus nemad.
Postitusest kumas läbi vastandumine vallavalitsusele ja volikogule ning enda positsioneerimine opositsioonilise jõuna – mitte ühendava kogukonnajuhina, millest oli alguses juttu.“
Kuigi koosolekul toimunu oli Siim Nurga hinnangul seaduslik ja juriidilisel korrektne, on ta seda meelt, et kui küla- või alevikuvanemate valimistel peab hakkama näpuga järge ajama, kas protsess on seaduslik, on asi juba eos rappa läinud.
ALLAN LAINE: vallavõimu vastuseis oli ootamatu
Alevikuvanemaks valitud Allan Laine ütles, et juba enne hääletamist oli koosolekul kaks leeri – Kuusalu elanikud, kes olid käinud ka eelmisel koosolekul ning vallavalitsuse ja volikogu liikmed, kes olid alevikuvanema valimise vastu.
„Nende meelest on Kuusalus kõik hästi ning enne valimisi alevikuvanema valimine on vale,“ sõnas ta.
Allan Laine jutustas, et enne alevikuvanema valimist pandi osalejate arv lukku – hääletada said 37 inimest, kes olid kohal või kellelt olid volitused: „Kui kõik olid hääletussedelid kasti lasknud, ei hakatud veel hääli lugema, üks vallakoalitsiooni liige otsis oma telefonist volitusi. Ma ei saanud aru, kas tal on neid veel või ootab juurde uusi. Seetõttu hakkasin ka ise helistama inimestele, kes võiksid tulla hääletama juhul, kui teine pool toob hääletajaid juurde. Kahe vahepealse nädala jooksul olen näinud, et elanike toetus on mul olemas, kuid vastuseis on vallavõimult.“
Ta kommenteeris veel, et selline vastuseis üllatas: „Mulle oli ootamatu, et valla juhid, kes peaksid kogukonnaliikumist toetama ja aktiveerima, seisavad sellele vastu. Valla külavanema statuut on vastu võetud 2018. aastal, seni pole soovitud Kuusalule alevikuvanemat valida. Mina praegu leian oma töö, pere ja hobide kõrvalt aega ja panustan ühiskondlikusse tegevusse – üritan pääseda vallavolikokku ja alevikuvanemana esindada vabatahtlikuna siinseid elanikke. Kuid see pole minu ainuprojekt, meil on praegu kümmekond inimest, kes on valmis Kuusalu hüvanguks panustama. Nelja nädala jooksul olen pakkunud kõigile alevikuvanema positsiooni, kuid keegi pole tahtnud seda vastutust võtta. Peale minu on nad kõik apoliitilised. Kahe koosoleku vahel saime juba ühele probleemile lahenduse – Kuusalus oli mure öiste kihutajatega, koondasime info ja jagasime seda politseiga.“
Alevikuvanema peab kinnitama vallavalitsus
Vastavalt Kuusalu valla külavanema statuudile kinnitatakse külavanem Kuusalu vallavalitsuse korraldusega. Selleks peab vallavalitsusele olema esitatud koosoleku protokoll ja osalenute nimekiri koos allkirjadega.
Siim Nurk ütles Sõnumitoojale, et on saatnud Kuusalu vallavalitsusele kirja ning palunud täpsustada mõningaid küsimusi seoses alevikuvanema valimiste protokolliga: „Näiteks on protokollis märgitud, et välja jagati 37 valimissedelit, kuid osalejate nimekirjas on vaid 35 elaniku nimed.“







