
OÜ Raven juhataja ERIK JÜRIÖÖ, kuidas läheb Raasiku ja Aruküla alevikes ning Aegviidus Nikerjärve piirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine?
„Kuna möödunud talv soosis ehitajaid, on suurem osa projektidest lõppfaasis. Kõige kaugemale on jõutud Raasiku keskasulas. Seal töötasid kolm ettevõtet. Esimese osa, mida ehitas AS Terrat, ehk Tallinna maantee, Nurme, Võidu, Aia, Koidu ja Saare tänava ÜVK kohta esitab ettevõtte lähiajal kasutusloa taotluse. Tegime seal eelmisel nädalal ülevaatuse, mõned väikesed märkused olid, aga uue torustikuga on nii seal kui mujal keskasulas kõik korras. Torud on maas, pumplad paigas, neist viimaseid testitakse ja ühendatakse, veeproovid on võetud ja need on samuti korras. AS Viimsi Keevitus, kes rajas ÜVK-d Tallinna maanteest kuni raudteeni, testib pumplat ja taastab haljastust. Wesico Projekt OÜ, kes ehitas Jägala maantee äärsetel tänavatel, on muud tööd lõpetanud ja taastab teid. Kõigil tuleb teha veel haljastustööd, neid on seganud paduvihmad. Kuigi projektide valmimistähtaeg on aasta lõpus, esitavad kõik kolm ettevõtet kasutusloa taotluse ilmselt hiljemalt septembris.
Raasiku kirdeosas, Pae tänava piirkonnas, paigaldatakse torusid. Selle projekti tähtaeg on mais, kuid Viimsi Keevituse projektijuhi sõnul tahavad nad juba oktoobri lõpuks ka seal valmis jõuda.
Arukülas-Kurgla piirkonnas on Viimsi Keevitusel samuti aega kevadeni, kuid plaanivad tänavu valmis saada. Männiku piirkonnas on torutööd lõpetatud, teekatendid taastatud, teha on veel haljastus. Eelmisel nädalal tegime ka seal objekti ülevaatuse, mõnes kohas oli teedel parandamist vajavaid kohti. Kurglas paigaldatakse veel torusid, toimetatakse pumplaga.
Nikerjärvel on Altos Teed OÜ-l aega aasta lõpuni. Seal on tööd kohati üsna keerulised, sest järve äärde tuleb torud paigaldada avakaevikuga. Puurimistööd on tehtud, praegu käivadki tööd avakaevikutega. Augusti alguse seisuga oli torutöödest juba 65 protsenti valmis. Viimase info kohaselt alustatakse katendite taastamist, asfalteerimist ja haljastustöid septembri keskel ning lõpetatakse oktoobri lõpuks. Ka seal jõutakse detsembriks valmis.
Kõikide projektidega tuli kaevetööde käigus välja ettenägematuid asju. Raasikul ja Arukülas oli suuri probleeme paekiviga – kohati oli paekivi kohe pinnase all. Nikerjärve
ääres on vastupidiselt väga liivane pinnas, kuid meeletult kõrge põhjaveetase. Ka sadu aitas kaasa, et sügavamad kaevikud on vett täis ja selle väljapumpamine võtab ehitajalt kõvasti aega.“
Saite ÜVK arendamise projektidele toetust Riigi Tugiteenuste Keskuselt ja Keskkonnainvesteeringute Keskuselt, omaosalusi finantseerivad Raasiku ja Anija vald. Möödunud nädalal eraldas Raasiku vallavolikogu Aruküla-Kurgla ÜVK ehitamiseks lisaraha. Miks?
„Lisaraha oli vaja kahel põhjusel. Kurgla külla pidime panema uue toitetorustiku, sest senised torud olid liiga väikese läbimõõduga, nendega poleks suutnud tagada tuletõrje veevõtmise võimalust, oleks pidanud panema eraldi mahutid. Seetõttu leppisime juba projekteerimisfaasis kokku, et asendame vanad uute 110millimeetriste torudega ja kogu piirkond saab endale uue veetoite, samuti võimaldab see paigaldada korralikud hüdrandid.
Aruküla Männikus selgus täiesti ootamatult alles siis, kui hakati tegema ümberühendusi, et maa sees ei ole 110millimeetrised torud, vaid peenemad. Need tuli välja vahetada, muidu poleks ringtoide tööle hakanud, hüdrante poleks saanud paigaldada.“
Vallavolikogu eraldas lisatöödeks 38 000 eurot, 90 000 eurot leidsite Raveni eelarvest. Kas midagi jääb selle tõttu tegemata?
„Raasiku vallaeelarvest on igal aastal eraldatud raha ÜVK arendusteks, viimastel aastatel on see olnud 400 000 eurot aastas. Eelmisel aastal oli sellest 90 000 euro eest kavas renoveerida Raasiku Tehase tee veejaam. Seda teha ei jõudnud, sest meil oli veejaama jaoks vaja veidi lisamaad, selle ostmine oli väga pikk protsess. Käesoleva aasta alguses saime maa omandatud, kuid nüüd läheb see 90 000 eurot Aruküla ÜVK jaoks.“
Kas olete elanikelt saanud palju kurje kõnesid, et tänavu kaevati torude paigaldamiseks peaaegu kogu Raasiku korraga üles?
„Probleeme ikka oli, kuid ei ütleks, et oluliselt rohkem kui mõne muu ÜVK projekti puhul, mis oleme aastate jooksul teinud. Kui ehitajal oli hommikul vaja tänav üles kaevata, siis õhtuks tuli ikkagi kinni ajada, et inimesed pääseksid liikuma. Kui oli mõni tänav, kus tee kaevati lahti mitmeks päevaks, tuli sellest elanikke teavitada. Tavalised probleemid olidki seotud sellega, et teavitustöö jäi puudulikuks või olid ajutised märgid valesti paigaldatud. Mõnes kohas oli tee taastatud kehvasti, madalamatel autodel kriipis põhja. Kui kellelegi tekitatigi väike kahju, siis ehitaja sai kõigiga kokkuleppele.
Talvise ja kevadise ehitamisega kaasnenud kõige suuremad mured olid pori ja tolm, nende kohta tuli küll palju kaebusi. Mingis mõttes olid need vältimatud, sest möödunud talv ja kevad olidki väga märjad ja porised. Samas on ehitajatel kohustus enda järel koristada-korrastada ning lõpuks kõik lahenes.“
Kuidas käib ÜVK ehituse järgne teede taastamine? Raasiku volikogus küsiti, miks Arukülas taastatakse Männiku teed pindamisega, kuigi tee on asfaldikattega.
„Kui ÜVK ehitaja esitab ehitusloa taotluse, kuulub ehitusloa juurde alati ka katendite taastamise plaan. Selle peab kinnitama vallavalitsus, sest enamik tegevusi käib valla maadel ja teedel. Vallavalitsusel on õigus öelda, kuhu milline kate tuleb, kuid toetusmeetme määruse järgi ei tohi toetusraha eest teha taastamistöödel teed oluliselt paremaks, näiteks kruusateid asfalteerida. Ka Männiku tee taastamise ulatuse otsustas vallavalitsus.
Minu teada ongi Männiku tee ainus asfalttee, mida ÜVK tööde järel taastati, ülejäänud olid ka varem pinnatud teed. Ainuke killustiku ja kruusaga kaetud tee oli Mängu tänaval Raasikul, see kaeti nüüd freespuruga. Mõnele riigiteele, näiteks Raasikul Võidu tänavale, soovis transpordiamet enne ehitusloa kooskõlastamist, et tee pinnatakse pärast torutöid üle kogu laiuses.
Suures plaanis vastavad taastatud tänavad katendite taastamise nõuetele. Mõned pisiprobleemid on, mida oleme kas ülevaatuste või projektikoosolekute käigus avastanud – näiteks on kusagil kaevuluuk teest madalamal või kaevu servad lahti. Nende lahendamisega tegeldakse.“
Millal saavad inimesed hakata esitama avaldusi ühisveevärgiga liitumiseks?
„Liitumistaotlusi võtame juba vastu, taotluste vorm on Raveni kodulehel. Ehitajatega on kokku lepitud, et saadavad meile järjest teostusjooniseid, kuhu on märgitud kõik torud ja kaevud, nende sügavused. Kinnistute jaoks, mille kohta on meil teostusjoonised olemas ja omanikud liitumistaotlused saatnud, väljastame tehnilised tingimused, kus on nende liitumispunkt ja muud andmed. Tehniliste tingimuste alusel saavad omanikud hakata rajama kinnistusisest torustikku. Enne tuleks veel Ravenile saata joonised planeeritava torustiku asukoha ja teostusega, piisab kui kanda need katastrüüksuse geoportaalist võetud pildile.
Kui kinnistusisene torustik on valmis, saame omanikuga sõlmida liitumislepingu. Kui tema piirkonna ÜVK ehitaja on esitanud kasutusloa taotluse, saame kinnistuomanikuga liitumislepingu alusel sõlmida ka teenuslepingu ja paigaldame veearvesti. Siis on ta meie jaoks tarbija, kellele Raven hakkab teenust pakkuma.
Tänavu oleme tehnilisi tingimusi väljastanud juba 50 kinnistule, kuid liitumistaotlusi, millega alles tegeleme, on rohkem. Tundub, et inimeste huvi on suur, tahetakse enne talve krundisisesed torud maasse panna. Selles mõttes on hea, et ehitajad on tähtajast palju ees, olenevalt objektist 2-4 kuud. Nikerjärve kohta ei oska veel öelda, aga eeldatavasti hakkame seal ehitajalt teostusjoonised saama oktoobris, Raasikul Pae tänava piirkonnas loodetavasti septembris.“
Kas on ka neid, kes ei soovi majja ühisveevärki?
„Vastavalt uuele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele on igal majapidamisel kohustus ÜVKga liituda hiljemalt nelja aasta jooksul alates liitumispunkti ehitamisest. Liitumiskohustust ei ole, kui joogiveega varustamine ning reovee kogumine ja puhastamine on tagatud muul viisil, mis vastab veeseaduses kehtestatud nõuetele. See tähendab, et liituma ei pea, kui ollakse oma puurkaevuga rahul ning kinnistul on kinnine reoveemahuti, mida nõuetekohaselt tühjendatakse.
Loodan, et inimesed on keskkonnasõbralikud ja saavad aru, et ÜVK teenuse eest tuleb küll maksta, kuid keskkonnahoid on sel juhul suurem kui kohtkäitlussüsteemide puhul. Hakkame koos keskkonnaspetsialistiga tegema Raasiku vallas, nagu teeme ka Anija vallas, järelevalvet reoveekäitluse üle kinnistutel, millele oleme ÜVK liitumispunkti välja ehitanud, kuid pole liitutud.“
ÜVKga liitumine on endiselt tasuta?
„Jah, sest liitumisvõimalused luuakse avalikust rahast. Väljaarvatud neil kinnistutel, kus omanik on avaldanud soovi saada liitumispunktid sinna, kus nende projektidega pole ette nähtud – kas pole kinnistu reoveekogumisalas või soovitakse suurele kinnistule mitut liitumispunkti. Neile tuleb liitumistasu.“





