

Laulu- ja tantsupeo „Iseoma“ tuli liikus teisipäeva, 1. juuli hommikul Lääne-Virumaalt Palmsest läbi Võhma küla edasi Harjumaale – Kuusalu vallas Tammispea külas elava skulptori Aivar Simsoni ehk Seaküla Simsoni koduõuele. Skulptori uue stuudio juures laulsid Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhendamisel ja Kolga-Kuusalu kammerkoor Taavi Esko dirigeerimisel. Seaküla Simson viis Veljo Tormise laulu „Raua needmine“ saatel läbi pronksivalu.
Sealt suundus peotule killavoor Loksale. Vihasoo rahvamaja ees tehti lühike peatus, tuld tervitasid lauluga endise Vihasoo segakoori lauljad.

Rahvamaja ees istus Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Andre Sepp koos peotulega hobuvankrile, mida juhtis külaelanik Angelika Koovit. Vankris olid ka Vihasoo lõõtspillimehed Kert Krüsban ja Raivo Nurmsalu. Tuli sõidutati lõõtspillilugude saatel rahvamaja teeristini, siis pandi taas laternasse ja jätkas teekonda tulemeeskonna autos.
Loksal võttis linnapea Värner Lootsmann tule kultuurimaja ees vastu. Esinesid gümnaasiumi tantsulapsed, keda juhendab Kristi Ruse, ja muusikakooli vilistlaste naiskoor koos dirigendi Juule Laurendiga.

Loksalt sõideti Viinistule, kunstimuuseumi õuele. Esinesid Kuusalu keskkooli folgirühm Elina Aasa juhendamisel, vanaemade tantsurühm Tiiu Tiiu Aasa juhendamisel, Kuusalu rahvamuusikaansambel, mille juht on Kalev Laagriküll. Viinistu külaseltsi liige Urve Toompuu luges Viinistul koos Carolyn Kariga, Tammispeal Jako-Jesper Tamsaluga ette rannakeelsed tervitused.
Keskpäeval läksid Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt ja vallavolikogu esimees Ulve Märtson politsei- ja piirivalveameti laevale Pikne, et viia tuli edasi Viimsi valda Prangli saarele. Peotuli oli Kuusalu vallas kokku ligi kaks tundi.

Loksalt jõudis killuke laulupeotuld ka Aegviitu – Anija valla kultuurikeskuse juhataja Veiko Veiert viis peotulest süüdatud küünla legendaarse rahvatantsujuhi, „Tuljaku“ autori Anna Raudkatsi kalmule. Esines Aegviidu Lauluselts Merle Valtingu juhatusel. Kohaliku endise rahvatantsuõpetaja Evi Tominga eestvedamisel süüdati küünlad laulupeotulega veel piirkonna 7 rahvakultuuriedendaja haual.





