
Kuusalu rahvamaja haldava MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts (VTKS) tegevjuht ULVI RAND, jaanuaris täitus Teil selles ametis 10 aastat. Kuidas neid tööaastaid hindate ja miks kandideerisite seltsi tegevjuhiks?
„Alustasin Tormise-seltsi tegevjuhina 6. jaanuaril 2015. Olin enne seda töötanud paarkümmend aastat kaubanduses, kuid Kolgas läks pood kinni, tuli leida uus töökoht. Pärast koondamist õppisin Töötukassa kaudu IT-d ehk arvuti kasutamise oskusi.
Kandideerimine seltsi tegevjuhiks ei olnud minu jaoks hüpe tundmatusse, sest Kolga-Kuusalu kammerkoori laulja ja koorivanemana olen alates 2001. aastast VTKSi liige, kuulusin revisjonikomisjoni ning 2011. aastast olin valitud juhatusse. Juhatuses tegutsemine andis julgust kandideerida tegevjuhiks. Olime koos korraldanud suurpidusid, teadsin meeskonda ja seltsi liikmeid ning tundsin kultuurivaldkonnas aktiivselt panustavaid kohalikke inimesi. Kindlasti tegi see kõik otsustamise ja ka töös esimesed sammud palju lihtsamaks. Mind teati ja võeti kiiresti omaks.
Need kümme aastat on olnud väga huvitavad ja sisukad. Ajaloolises Kuusalu kihelkonnas on rikkalik kultuurikiht ning palju pädevaid ja võimekaid inimesi, kes igapäevaselt tegelevad rahvakultuuriga. Saab nendega mõtteid põrgatada ja teha koostööd.
Seltsi juhatus on ambitsioonikas, me eesmärk on enda algatatud tegevusi võimalikult hästi ära teha. Tormise-seltsi juhatusse kuuluvad Eelika Krasmus, Kaisa Kaisel, Tõnu Idavain, Ulve Märtson ja mina tegevjuhina. Liikmeid on seltsis 48.“
Seltsi asutaja on Kuusalu valla aukodanik, helilooja Veljo Tormis ning ta andis seltsile enda nime.
„Tuntud muusiku nimega seltse on teisigi, enamasti loodud muusiku loominguliseks tegevuseks või loomepärandi hoidmiseks ja tutvustamiseks.
Meie kultuuriseltsi eesmärgid on palju laiemad. Veljo Tormis oli nii tark, et nägi vajadust hoogustada Kuusalu kihelkonna kultuurielu, eelkõige toetada ja edendada rahvakultuuriga tegelevaid kollektiive. Oma nimega ja ka kohalolekuga andis ta Kuusalu kihelkonna kultuuritegevusele hoogu juurde. Ajad olid hiljuti taasiseseisvunud riigis siis rahvakultuuri jaoks keerulised nii majanduslikus mõttes kui ka kultuuripärandi hoidmise osas. Tema jaoks oli Kuusalu kui oma sünnikodu kihelkond väga oluline.
Kultuuriseltsi asutamiskoosolek toimus 1997. aasta novembris, põhikiri kinnitati 20. detsembril ja seda päeva loeme seltsi sünnipäevaks. Registrisse kanti MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts 25. veebruaril 1998. Seltsi asutasid Julian Patrak, Helle Lepik ja Veljo Tormis.
Veljo Tormis astus ikka sisse ka Kuusalu rahvamajja, kui tal oli vähegi võimalik või juhtus mööda sõitma, olime sõbrasuhetes. Aastakümnete jooksul andis ta head nõu meie ringijuhtidele. Kui ta oli juba haige ja pälvis Harjumaa teenetemärgi, usaldati just Tormise-selts seda talle haiglas üle andma.
Veljo Tormis on meil praegugi piltlikult öeldes nõu andmas – kontorikapi otsas on skulptor Ülo Õuna taies, Veljo Tormise kipsist büst, mis tehtud helilooja 50. sünnipäevaks. See oli enne Tormise kodus Haapse külas Kullamäel, mis on küll Jõelähtme vallas, aga Kuusalu kihelkonnas. Skulptuuri pronksist originaal asub Kumus. Tormis jälgib kapi otsast meie tegemisi ja me oleme büsti vaadates temaga otsekui arutanud ning saanud inspiratsiooni või mõne lahenduse.“
Kultuuriselts on oma tegevustes seotud ka Tormise enda ja ta loominguga. Olete tähistanud tema juubelisünnipäevi ja -aastapäevi ning asutasite temanimelise virtuaalkeskuse.
„Selts on alates 2000. aastast korraldanud Veljo Tormise sünnipäeva tähistamist koos kohalike kooride, tantsurühmade ja orkestritega. Need peod ja koostöö Tormisega on pannud rahvakultuuriga tegelevaid kollektiive end kokku võtma, täiendanud nende repertuaari. Näiteks Kolga-Kuusalu kammerkoor oli Eesti maakooridest üks esimesi, kas hakkas esitama Tormise üsna keerulist loomingut, dirigent Taavi Esko tegi temaga tihedalt koostööd, Tormis osales ka me proovides.
Mina sain suurürituse korraldaja esimese kogemuse 2014. ja 2015. aastal muusikalise suurvormi „Lauritsa Lubadus“ etendamisega. 2015. aastal, kui toimus Kuusalu ja Jõelähtme valla ühine laulu- ja tantsupidu „Regilaul ja karuäke“, oli kohal ka Veljo Tormis.
Alates 2017. aastast korraldame Tormise sünniaastapäeva paiku augusti alguses tema sünnikodus Aru külas Kõrveaia talus kontserti „Tormis Kõrveaial“, olen selle kunstiline juht. See kontsert on minu kui kultuurikorraldaja nii-öelda lapsuke.
Aastal 2020 avasime helilooja 90. sünniaastapäeval eesti- ja inglisekeelse Veljo Tormise Virtuaalkeskuse. VTKS on selle katusorganisatsioon, püüame virtuaalkeskust kommunikeerida ja arendada.
Tänavu korraldame maestro 95. sünniaastapäeva puhul võistulaulmise, kuhu on oodatud videod tema loomingu esitamisest, aga konkursil saab osaleda ka ta teostest inspireeritud heliloomingu, tantsukava või veel millegagi mõnes teises kunstivormis. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 7. mai.“
Millega VTKS veel tegeleb?
„VTKS on kolmel tähtsal vaalal: Tormise pärandi hoidmine, Kuusalu rahvamaja kui kultuuritegevuse keskkonna ja kontserdipaiga haldamine ning oleme katusorganisatsioon mitmele rahvakultuuriringile.
Rahvamaja on viimasel ajal päris keeruline hallata, eelarvet on kärbitud. Maja kuulub Kuusalu vallale ja on õhk-vesi küttel. Elektri ja muude kommunaalkulude eest tasumiseks saame vallalt tänavu 45 000 eurot, mullu oli see summa 50 000 eurot. Maja vajab juba hädasti remonti. Kas ja mis mahus saame seda teha, sõltub Kuusalu valla rahalistest võimalustest, meie seltsi energiast ja võimekusest kirjutada projekte ning otsustajatest, kes toetusi jagavad. Rendime välja rahvamaja ruume, sellest saame raha projektide omaosaluseks.
Inimesed hindavad rahvamaja kontsertide, etenduste ja ka pidude olulise paigana. Aastas viiel kuni seitsmel korral jäävad saal ja lava väikeseks, aga saamegi pakkuda üritusi sellest lähtuvalt.
Katusorganisatsioon oleme 9 rahvakultuurikollektiivile: Kuusalu meeskoor, Kuusalu pasunakoor, Kolga-Kuusalu kammerkoor, segarahvatantsurühmad Kabujalake ja Kabujalake 2, naisrahvatantsurühm Viimikud, vanaemade tantsurühm Tiiu, naisansambel Viisiveeretajad ja Kuusalu rahvamuusikaansambel.
Rahvamajas teevad proove ka Kuusalurahva Teater ja flamenkogrupp Rosa Verde, neil mõlemal on oma MTÜ. Veel kasutab rahvamaja ruume Kuusalu Hoolela, kui oma ruumid jäävad ürituse jaoks väikeseks. Rahvamajas teeb aeg-ajalt proovi ka Kuusalu keskkooli folgirühm.
Hea koostööpartner on veel Kuusalu kunstide kool, kes teeb rahvamajas kontserte ja näitusi. Oleme avatud igasugustele pakkumistele ja rõõmsad, kui tullakse uute üritustega, ootame algatusi ning inimestelt üldse suuremat aktiivsust ja kaasamõtlemist. Olen koostööks olemas.
Tegevjuhina tegelen nende kolme vaala puhul projektide kirjutamisega. Ka kommunaalkulude katmiseks pean igal aastal esitama vallavalitsusele projekti. Samuti tuleb projektiga taotleda vallaeelarvest ringide tegevustoetust ja ringijuhtide toetust. Lisaks projektid Kultuurkapitalile, kohaliku omaalgatuse või Leaderi programmi. Kui toetust on antud, tuleb projektides lubatu ellu viia ja koostada aruanded toetusrahade kasutamise kohta. Avaliku rahaga kaasneb alati eraldamisel teatud kord ja eeskirjad. Seni ei ole kusagil seda niinimetatud imelaegast, kus lihtsalt raha jagatakse.“
Kuidas ringid oma proovidega rahvamajja ära mahuvad?
„Praegu oleks uusi prooviaegu pakkuda vaid nädala sees päevasel ajal. Kuusalu rahvamaja ruumid on ringide proovideks hõivatud tööpäevadel õhtuti kuni kella 21 või 21.30. Osad proovidest on ka samal ajal. Teisipäeva õhtul harjutab Kuusalurahva Teatri tupp saalis ja meeskoor teise korruse väikeses saalis. Pühapäeva õhtul laulab kammerkoor saalis ja teatritrupp on tagumistes ruumides. Kolmapäeval tantsivad saalis Kabujalakesed ja joogat tehakse teisel korrusel. Viimasel ajal on rahvamaja veel enam hõivatud, sest proove on rohkem, koorid ja tantsurühmad harjutavad tänavuse üldlaulupeo ja -tantsupeo ettelaulmiseks ning -tantsimiseks, et pääseda osalema. Seetõttu saame esimesel poolaastal muid üritusi teha veidi vähem. Sellest tulenevalt on piiratud ka meie oma renditulu teenimise võimalused.“
Tormise-seltsil on oma traditsioonilised ettevõtmised ja kandideerite ka Kuusalu valla tellitavatele üritustele.
„Traditsiooniliselt teeme kevadel ja jõulude eel Kuusalu rahvamajas perepäeva, suvel on kontsert „Tormis Kõrveaial“ ning sügisel mihklipäeva matk. Oleme aidanud korraldada ka valla taidlejate talvepidu.
Vallavalitsus paneb tellitavad üritused konkursile. Oleme esitanud oma nägemusi lauritsapäeva peokava või lauritsa nädala läbiviimiseks. Käesoleval aastal ei korralda kultuuriselts lauritsapäeva ürituste programmi tavapärases kohas kirikuaia tagusel Lauritsa palliplatsil. Plaanis on tähistada Kuusalu rahvamaja 120. sünnipäeva rahvamaja hoovis ja majas. Arvatavasti teised ühingud ja kogudus kavandavad oma lauritsapäevategevusi ka kiriklasse.
Aastaid oleme korraldanud Kuusalu valla laululapse võistlust, mis on valla konkursiüritus, keegi teine pole soovinud seda läbi viia.“
Kui palju on seltsil töötajaid ja mida tegevjuht igapäevaselt teeb?
„VTKSi palgal on kaks töötajat, minul on tegevjuhina täiskoht ja Annika Blum töötab rahvamaja perenaise ametis poole kohaga.
Seltsi tegevjuhi töö hõlmab paljusid tegevusi alates dekoratsioonidelt tolmu pühkimisest kuni maja remondivajaduse selgitamiseni vallajuhtidele ja selleks raha taotlemiseni. Sinna vahele jäävad kontsertide ja etenduste piletite müümine, maja ettevalmistamine nendeks ja muudeks üritusteks, suhtlus koostööpartnerite ja rahvakultuuriringide juhtidega, seltsi esindamine koostööorganisatsioonides.
Kuulun teist hooaega Harju kultuurikorraldajate liidu juhatusse ja käesoleval hooajal olen juhatuse esimees. Tänu sellele olen saanud maakonna kultuuritegijatega rohkem tuttavaks ning põhjalikumat infot, mis Harjumaal ja Tallinnas kultuurivaldkonnas toimub. Jagame omavahel häid praktikaid ja kontakte. Teeme Harjumaa teiste kultuurikorraldajatega tihedalt koostööd ja vahetame kogemusi. Juhatuse esimehena esindan maakonda üle-eestilises rahvamajade ühingus.
Minu ametis oldud kümne aastaga on kultuuriseltsi tegevjuhi töösse tulnud bürokraatiat palju juurde. Ka seoses üldlaulupeoga tuleb järjest enam koostada taotlusi, nimekirju, aruandeid.“
Mõnigi inimene on tõdenud, et ürituse korraldamise töömahukusest on saanud aru siis, kui ise tulnud sellega tegeleda.
„Ürituste korraldamine algab iga üksikasja läbimõtlemisest, nende kohta kokkulepete sõlmimisest ning avaliku ürituse korral ka lubade taotlemisest. Kontsertide puhul tuleb sageli suhelda Eesti Autorikaitse Ühinguga. Seejärel peab asuma üritust kommunikeerima eri infokanalites, ent kõige suurem eeldus õnnestumisele on, et kutsud inimesi isiklikult. Kui näed tuttavaid, siis küsid, kas ikka tuleb etendusele või kontserdile.“
Kuivõrd erandlik on VTKS Harjumaal ja üldse Eestis?
„Nii Harjumaal kui ka riigi tasandil oleme üsna erandlik. Eelkõige just selles mõttes, et Kuusalu vallas omavalitsuse sisulist kultuuritöötajat ega ka allasutust ei ole, see roll on antud kohalikele kultuuri-MTÜdele. MTÜd korraldavad Kuusalu vallas sisulist kultuurielu, rahvamajad on antud MTÜdele hallata.
Rahvakultuurikeskusest on uuritud, kuidas see toimib. Mõned teisedki on palunud jagada praktilisi kogemusi. Selline kultuurikorraldus toimib hästi ja on kulupõhiselt vallale väga kasulik, me muidu nii ei toimetaks. Paljud asjad tehakse vabatahtlikus korras, meil on rahvamaja sõbrad-vabatahtlikud abilised. MTÜd saavad rohkem taotleda toetusi erinevatest fondidest, selliseid võimalusi on omavalitsustel palju vähem. Kindlasti on tänu sellele palju rohkem eripalgelisi üritusi üle kogu valla. Teeme MTÜdega projekte, taotleme toetusi. Samas suurim miinus on see, et pikas plaanis kindlus puudub, sest tuleb tegutseda projektipõhiselt. Mõnikord tekib ka inimlik väsimus pideva projektiotsuse ootel, just selle teadmatuse ees.“
Aeg-ajalt on küsitud, ka vallavolikogu istungil, kas rahvamajade haldajate leidmiseks võiks teha konkursi.
„See on juba poliitika ja valimiste teema. Sellist konkurssi ei saa mina küll välistada. Kui otsustatakse lõpetada MTÜga Veljo Tormise Kultuuriselts leping, mis hõlmab rahvamaja haldamist ja rahvakultuuriseltside esindamist, siis nii ongi. Kas see ka majanduslikult mõistlik oleks, kahtlen. Omavalitsuse kultuurivaldkonna kulureale tuleks lisada kindlasti sel juhul raha juurde.“





