Pih­la­ka päi­ke­se­par­gi esi­me­ne etapp Keh­ra lä­he­dal on val­mis

263
KC Energy tegevjuht MIHKEL LOORITS (vasakult kolmas) Pihlaka päikeseelektrijaamas koos Eesti Televisiooni võttemeeskonnaga: MÄRTEN VAHER, ajakirjanik JOHANNES TRALLA ja REIN FUKS. Foto KC Energy

Jaa­nua­ris hak­kas elekt­rit toot­ma Keh­rast mõ­ne ki­lo­meet­ri kau­gu­sel asu­va Pih­la­ka päi­ke­see­lekt­ri­jaa­ma esi­me­ne osa. Keh­rast tei­sel pool maan­teed Kau­nis­saa­re kü­las kok­ku li­gi 90 hek­ta­ri suu­ru­se­le ala­le ka­hes eta­pis ra­ja­tav Pih­la­ka päi­ke­se­park on Ees­tis üks suu­rim, pä­rast tei­se osa val­mi­mist ka­van­da­tak­se sel­le aas­ta­seks elekt­ri­too­dan­guks li­gi 53 000 me­ga­vatt-tun­di. Sel­leks in­ves­tee­ri­tak­se kok­ku 35 mil­jo­nit eu­rot.

Pih­la­ka päi­ke­se­par­ki ra­ja­va KC Ener­gy te­gev­ju­hi Mih­kel Loo­rit­sa sõ­nul ku­lus jaa­ma 1. eta­pi töö­deks um­bes 5 mil­jo­nit eu­rot. Ta rää­kis, et alus­ta­ti möö­du­nud su­vel pin­na­se et­te­val­mis­tus­töö­de­ga: ra­ja­ti kraa­vid, et väl­ti­da vee ko­gu­ne­mist päi­ke­se­jaa­ma ala­le, ning ehi­ta­ti li­gi­pää­su­teed, laop­lat­sid, aju­ti­ne elekt­ri­ü­hen­dus ehi­tus­pe­rioo­diks, aiad, Keh­ra-pool­ses­se kül­ge ka kuu­se­hekk. Et elek­ter jõuaks jao­tus­võr­ku, kae­va­ti kaab­li jaoks roh­kem kui 4 ki­lo­meet­rit tras­si­ko­ri­do­ri Ani­ja-Keh­ra maan­tee Keh­ra kü­la pool­se tee­ris­ti ää­res ole­va ala­jaa­ma­ni.

„Maas­se pan­di li­saks meie kaab­li­te­le ka Elekt­ri­le­vi omad. Se­ni ta­gas Pih­la­ka päi­ke­se­par­gi juu­res ole­va­te­le ma­ja­pi­da­mis­te­le elekt­riü­hen­du­se õhu­liin, nüüd võ­tab Elekt­ri­le­vi sel­le ma­ha, sest tä­nu meie in­ves­tee­rin­gu­le asen­da­ti kaa­bel­lii­ni­ga. Ma ei ole kur­sis, kas va­rem oli seal tor­mi­de pu­hul elekt­ri­kat­kes­tu­si, aga nüüd on piir­kon­na va­rus­tus­kind­lus kind­las­ti pa­rem,“ üt­les Mih­kel Loo­rits.

Pih­la­ka päi­ke­se­par­ki pai­gal­da­ti esi­me­ses eta­pis 13 hek­ta­ri suu­ru­se­le ala­le 13 728 päi­ke­se­pa­nee­li, mil­le aas­ta­ne elekt­ri­too­dang on sõl­tu­valt päi­ke­se­kiir­gu­sest um­bes 7400 me­ga­vatt-tun­di. Esi­me­se eta­pi tööd lõp­pe­sid det­semb­ri kes­kel, järg­ne­sid kat­se­tu­sed ja mõõ­dis­tu­sed ning ala­tes 10. jaa­nua­rist lä­heb Pih­la­ka 1. päi­ke­see­lekt­ri­jaa­mas too­de­tud elek­ter Elekt­ri­le­vi jao­tus­võr­ku.

Päi­ke­se­jaa­ma tei­ne osa val­mib su­vel
Prae­gu käib Pih­la­ka par­gi 2. osa ehi­tus. See on suu­rem, kok­ku 70 hek­ta­ril, sin­na pai­gal­da­tak­se 79 638 pa­nee­li.

„Ehi­ta­ja on tub­li ja töö­de­ga ke­nas­ti graa­fi­kus. Ka tar­nea­he­lad on muu­tu­nud kind­la­maks ning meie te­ge­vus efek­tiiv­se­maks, sest meil on Ees­tis kok­ku üle 50 päi­ke­se­elekt­ri­jaa­ma. Loo­da­me, et saa­me Pih­la­ka jaa­ma tei­se osa töö­le su­ve kes­kel,“ lau­sus KC Ener­gy te­gev­juht.

Ta li­sas, et kõik pa­nee­lid ja muud põ­hi­sead­med on ko­hal ning kõi­ge mü­ra­rik­ka­mad tööd peak­sid lõp­pe­ma lä­hia­jal – 94 prot­sen­ti me­tall­pos­ti­dest, mis maas­se ram­mi­tak­se, on pai­gal­da­tud. Ka päi­ke­se­par­gi kaht osa lä­biv ma­gist­raal­tee on val­mis.

Pih­la­ka 2. osa elekt­ri­too­dan­gu and­mi­seks Ele­rin­gi põ­hi­võr­ku ra­ja­tak­se Keh­ra ala­jaa­ma kõr­va­le eral­di kõr­ge­pin­gea­la­jaam, mis teeb päi­ke­se­jaa­mast too­de­tud ma­dal­pin­gee­lekt­ri kõr­ge­pin­gee­lekt­riks: „Pilt­li­kult öel­des, kui päi­ke pais­tab, saa­vad Pih­la­ka päi­ke­se­jaa­ma 1. osast en­da­le elekt­ri ko­ha­li­kud ela­ni­kud, Pih­la­ka 2 hak­kab pa­nus­ta­ma naa­ber­val­da­de ja ko­gu Ees­ti elekt­ri­va­rus­tu­se ta­ga­mis­se.“

Ala­jaa­ma vun­da­ment on val­mis, tra­fo pai­gal­da­tud, oo­da­tak­se veel üle­jää­nud sead­meid.
Ka Pih­la­ka päi­ke­se­par­gi tei­se osa Keh­ra-pool­se­le kül­je­le on et­te­näh­tud okas­puu­hekk. Mih­kel Loo­rits rää­kis, et Rae val­las kor­ral­da­ti päi­ke­se­jaa­ma vi­suaal­se mõ­ju vä­hen­da­mi­seks koos­töös ko­ha­li­ke pe­re­de­ga he­ki is­tu­ta­mi­se akt­sioon. Ta ar­vas, et tä­na­vu te­hak­se sa­ma­su­gu­ne ühi­ne puu­de is­tu­ta­mi­ne ka Pih­la­ka päi­ke­se­par­gi juur­de ning sin­na on oo­da­tud ko­ha­li­kud ela­ni­kud koos las­te­ga.

„Kuu­sed, mi­da is­tu­ta­me, on poo­le meet­ri-meet­ri pik­ku­sed, et an­nak­sid ju­ba prae­gu väl­ja ma­da­la­ma he­ki mõõ­du. See vä­lis­tab, et aia ta­gant möö­da sõi­tev nii­duk need ma­ha nii­daks ning umb­ro­hi ei läm­ma­taks. Puid on va­ja is­tu­ta­da pä­ris pal­ju, kind­las­ti mi­tu­sa­da,“ üt­les et­te­võt­te te­gev­juht.

Pä­rast päi­ke­se­par­gi val­mi­mist plaa­nib KC Ener­gy ha­ka­ta koos­tööd te­ge­ma ko­ha­li­ke põl­lu­ma­jan­du­set­te­võ­te­te ja lam­ba­kas­va­ta­ja­te­ga. Mih­kel Loo­rits sel­gi­tas, et päi­ke­se­par­ki­de ope­ree­ri­mi­ne on efek­tiiv­sem, kui ala nii­ta või pi­da­da seal lam­baid. Sel­leks on su­hel­dud lam­ba­kas­va­ta­ja­ga, kel­le­ga ju­ba te­hak­se koos­tööd – ta kar­ja­tab lam­baid Ani­ja mõi­sa vas­tas ole­vas päi­ke­se­par­gis, mil­le os­tis KC Ene­rgy eel­mi­selt oma­ni­kult pool­teist aas­tat ta­ga­si.

„Ole­me ava­tud kõi­gi­le, kes ta­ha­vad Pih­la­ka päi­ke­see­lekt­ri­jaa­ma ter­ri­too­riu­mi pi­kaa­ja­li­selt lam­ba­kas­va­tu­seks või näi­teks hei­na niit­mi­seks ja va­ru­mi­seks ka­su­tu­se­le võt­ta. Pa­nee­li­de va­he­li­ne ala on kuus meet­rit, se­da on või­ma­lik ka ma­si­na­ga nii­ta,“ üt­les ta.

Ko­ha­li­ku­le tee­le must­ka­te
En­ne päi­ke­see­lekt­ri­jaa­ma ra­ja­mi­se alus­ta­mist saa­tis KC Ener­gy Ani­ja val­la­va­lit­su­se kau­du piir­kon­nas ela­va­te­le ini­mes­te­le sel­le koh­ta tea­te ning kon­tak­tid, ku­hu pöör­du­da, kui neil on päi­ke­se­par­gi ra­ja­mi­se­ga seo­tud mu­re­sid-pre­ten­sioo­ne ning kü­si­mu­si.

„Ar­ves­ta­des il­mas­tik­ku ja tee­de suurt koor­must, on põ­hi­mu­re ol­nud tee­de­ga. Ole­me neid grei­der­da­nud ja au­ke lap­pi­nud, et ko­ha­li­kud ela­ni­kud saak­sid sõi­ta au­to­sid lõh­ku­ma­ta. Tei­ne suu­rem mu­re on ol­nud, kui kor­ra­ga on päi­ke­se­jaa­ma tul­nud pal­ju pa­nee­li­koor­ma­te­ga re­ka­sid. Siis on ol­nud lü­hia­ja­li­si ta­kis­tu­si teelt lä­bi­pää­su­ga. Ole­me ka se­da püüd­nud ope­ra­tiiv­selt la­hen­da­da,“ ju­tus­tas Mih­kel Loo­rits.

Ta li­sas, et kü­si­tud on ka, kas maan­teeäär­se kaab­lit­ras­si kae­vi­se ümb­rust saaks vi­suaal­selt ilu­sa­maks te­ha: „Meil on töö­võt­ja­ga kok­ku le­pi­tud, et nii­pea, kui il­m lu­bab, ha­ka­tak­se sealt kän­du­sid ja lan­ge­ta­tud võ­sa ära vii­ma ning te­hak­se pin­nas si­le­da­maks.“

En­ne päi­ke­see­lekt­ri­jaa­ma ra­ja­mi­se al­gust do­ku­men­tee­ri­sid val­la­va­lit­sus ja KC Ener­gy maan­teelt päi­ke­se­par­gi­ni vii­va ja se­da lä­bi­va Vor­bi tee olu­kor­ra ning pa­nid kir­ja, mil­li­ses sei­su­kor­ras peab tee ole­ma pä­rast päi­ke­se­par­gi ehi­tus­töö­de lõp­pe­mist. Li­saks lu­bas et­te­võ­te oma ku­lul pin­na­ta tol­mu­va­baks 500 meet­rit Vor­bi tee kruu­sa­tee lõi­gust, mis kee­rab Ani­ja poo­le. „Ku­na sel­le ää­res elab roh­kem pe­re­sid, nä­gi val­la­va­lit­sus va­ja­dust es­ma­jär­je­kor­ras just see tee kor­da te­ha ning pa­ne­me õla al­la ja sel­lest teest poo­le ula­tu­ses kan­na­me pin­da­mi­se ku­lud meie. Se­da tee­me siis, kui ehi­tus­pe­riood lä­bi ja tee­pin­nad ta­he­ne­nud.“

Tuu­lik ja tuu­le­park
Möö­du­nud su­vel al­ga­tas Ani­ja val­la­va­lit­sus KC Ener­gy taot­lu­sel Pih­la­ka päi­ke­se­par­gi kõr­va­le de­tailp­la­nee­rin­gu ja kesk­kon­na­mõ­ju­de st­ra­tee­gi­li­se hin­da­mi­se ühe tuu­li­ku püs­ti­ta­mi­seks. Mih­kel Loo­rits sõ­nas, et prae­gu viiak­se lä­bi kesk­kon­nauu­rin­guid, kas tuu­li­kut saaks sin­na ra­ja­da või ei. Sa­mu­ti püü­tak­se koos­töös Ani­ja val­la­va­lit­su­se­ga lei­da, kas ja mis ka­su võib ko­ha­lik ko­gu­kond saa­da tuu­li­kust.

Jaa­nua­ris te­gi KC Ener­gy Ani­ja val­la­va­lit­su­se­le ka taot­lu­se al­ga­ta­da ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se erip­la­nee­ring, et väl­ja sel­gi­ta­da, mil­li­ses­se asu­koh­ta on või­ma­lik Ani­ja val­la ter­ri­too­riu­mi­le ra­ja­da tuu­le­park.

Et­te­võt­te te­gev­juht üt­les, et ei näe Ani­ja val­las pers­pek­tii­vi suur­te mas­siiv­se­te tuu­le­par­ki­de ra­ja­mi­seks: „Pi­gem tu­leb lei­da mõist­lik asu­koht kuue tuu­li­ku­ga par­gi jaoks ning lei­da, mi­da see val­la­le ja ko­ha­li­ke­le ini­mes­te­le an­nab. Kui ole­me leid­nud nii ko­gu­kond­li­ku ka­su kui pla­nee­rin­gu­me­net­lu­se käi­gus pa­ral­leel­selt tuu­le­par­gi jaoks so­bi­vai­ma asu­ko­ha, ta­sub põh­ja­li­ku­ma­te uu­rin­gu­te­ga eda­si min­na.“

Eelmine artikkelKuu­sa­lu kesk­koo­li li­gi­nul­le­ner­gia­hoo­ne sai nur­ga­ki­vi
Järgmine artikkelRaasiku vallavolikogu tõsis vallavanema palka