Val­la­va­nem RII­VO NOOR: „Ani­ja val­la ee­lar­ve on rõõ­mus­ta­vam kui eel­mi­sel aas­tal.“

Ani­ja val­la­va­nem RII­VO NOOR, 2024. aas­ta val­laeel­ar­vet ni­me­ta­si­te sääs­tuee­lar­veks, sest pi­di­te ku­lu­sid kär­pi­ma. Möö­du­nud nä­da­lal võt­tis val­la­vo­li­ko­gu vas­tu tä­na­vu­se val­laee­lar­ve. Kas see on rõõ­mus­ta­vam kui mul­lu­ne ning saa­te pi­sut nii-öel­da ker­ge­malt hin­ga­ta?
„Na­tu­ke on tä­na­vu­ne ee­lar­ve tões­ti rõõ­mus­ta­vam, sest te­gi­me ju­ba eel­mi­sel aas­tal ära vä­ga suu­red kär­ped ja see­tõt­tu oli käe­so­le­va aas­ta ee­lar­vet ka vei­di liht­sam koos­ta­da. Kui­gi tun­ne on na­tu­ke pa­rem kui möö­du­nud aas­tal, ei ole ka tä­na­vu­ne priis­ka­mi­se ee­lar­ve, nüüd on tul­nud samuti kär­pi­da. See tä­hen­dab, et me ei saa veel pä­ris nii va­balt toi­me­ta­da, na­gu ta­hak­si­me, kuid loo­da­me, et järg­mis­te aas­ta­te ja ee­lar­ve­te­ga lä­heb olu­kord pa­re­maks.“

Mil­li­seid ku­lu­sid 2025. aas­ta ee­lar­ves kär­pi­si­te?
„Ku­na tä­na­vu hak­ka­sid või hak­ka­vad keh­ti­ma mit­med mak­su­tõu­sud, seal­hul­gas tõu­seb taas käi­be­maks, li­sa­si­me all­a­su­tus­te ee­lar­ve­te­le küll vei­di ra­ha juur­de, kuid tõus on ai­nult 1 prot­sent nen­de ko­gu­ku­lu­dest. Osa­de al­la­su­tus­te ku­lu­dest tu­li ik­ka­gi te­ha veel kär­peid.“

Ee­lar­ve tu­lu­de poo­lel ole­te tu­lu­mak­su­tõu­su ar­ves­ta­nud taas kon­ser­va­tiiv­selt, 2 prot­sen­ti.Mil­le põh­jal se­da prog­noo­si­si­te?
„Ük­si­ki­si­ku tu­lu­mak­su ka­he­prot­sen­di­li­ne tõus on ar­ves­ta­tud võr­rel­des eel­mi­se aas­ta te­ge­li­ku lae­ku­mi­se­ga, mis oli üle 200 000 eu­ro võr­ra roh­kem kui möö­du­nud aas­ta al­gu­ses kin­ni­ta­tud ee­lar­ves. Võr­rel­des eel­mi­se aas­ta kin­ni­ta­tud ee­lar­ve­ga on ük­si­ki­si­ku tu­lu­mak­su ja pen­sio­ni­de tu­lu­mak­su tõus eel­ar­ves 5,8 prot­sen­ti. Tä­na­vu saa­vad oma­va­lit­su­sed tööea­lis­te ela­ni­ke tu­lu­mak­sust 11,29 prot­sen­ti ehk 0,6 prot­sen­ti vä­hem ku­i möö­du­nud aas­tal, kuid pen­sio­ni­de tu­lu­mak­su saa­me roh­kem – 2,5 prot­sen­di ase­mel 5 prot­sen­ti. Ani­ja val­la­le peaks see ole­ma ka­su­lik, sest meil on pen­sio­nä­re pä­ris pal­ju.

Ole­me tu­lu­de ka­van­da­mi­sel ol­nud ala­ti üs­na kon­ser­va­tiiv­sed. Pi­gem ol­la al­gu­ses prog­noo­si­des ta­ga­si­hoid­lik – kui lae­kub roh­kem, on to­re, saa­me se­da ka aas­ta jook­sul va­ja­li­keks te­ge­vus­teks ja­ga­da. Pal­ju hal­vem on, kui tu­lu­sid lae­kub vä­hem ja tu­leb ha­ka­ta ju­ba lu­ba­tud ku­lu­sid kär­pi­ma. Eel­mi­sel aas­tal läks häs­ti ja sai­me tä­nu tu­lu­de üle­lae­ku­mi­se­le te­ha kaks li­saee­lar­vet. Loo­dan, et ka tä­na­vu­ne ee­lar­ve an­nab või­ma­lu­se li­saee­lar­veks, sest te­gi­me ee­lar­ve sa­ma­de põ­hi­mõ­te­te­ga na­gu eel­mi­sel aas­tal.“

Maa­mak­su lae­ku­mi­se tõu­su ole­te see­vas­tu ar­ves­ta­nud üle 27 prot­sen­di.
„Eel­mi­sel aas­tal meil maa­maks vä­he­nes, sest maa­mak­su ar­ves­ta­mi­se­ga olid üle rii­gi se­ga­du­sed. 2025. aas­taks kin­ni­tas meie vo­li­ko­gu su­vel uued mak­su­mää­rad, mis on va­ra­se­mast vei­di kõr­ge­mad. Maao­ma­ni­ke jaoks po­le tõus suur, li­gi­kau­du 10 prot­sen­ti. Ee­lar­ves­se ole­me maa­mak­su ka­van­da­nud 265 000 eu­rot, mis on 57 027 eu­ro võr­ra roh­kem kui eel­mi­sel aas­tal.“

Ee­lar­ve ku­lu­dest roh­kem kui 8,5 mil­jo­nit ehk 60,5 prot­sen­ti moo­dus­ta­vad per­so­na­li­ku­lud. Pal­ga­ku­lu­de koh­ta on se­le­tus­kir­jas, et kõi­gil, väl­jaar­va­tud ha­ri­du­sa­su­tus­te õpe­ta­ja­tel, palk tõu­seb. Miks nii?
„Eel­mi­sel aas­tal tõs­tis riik õpe­ta­ja­te pal­ka, kuid meie oma teis­te töö­ta­ja­te­le pal­ga­tõu­su lu­ba­da ei saa­nud. Ku­na riik toe­tab meid las­teaiaõ­pe­ta­ja­te­le töö­ta­su maks­mi­sel ju­hul, kui mak­sa­me nei­le töö­ta­su, mis on vä­he­malt 90 prot­sen­ti koo­li­õpe­ta­ja­te pal­ka­dest, ot­sus­ta­si­me eel­mi­sel aas­tal tõs­ta ka val­la­ee­l­ar­vest pal­ka saa­va­te las­teaiaõ­pe­ta­ja­te ja ha­ri­du­sa­su­tus­te tu­gis­pet­sia­lis­ti­de töö­ta­su­sid. Nii et tä­na­vu tõu­seb töö­ta­su neil val­la pal­gal ole­va­tel töö­ta­ja­tel, kel­lel see eel­mi­sel aas­tal ei kas­va­nud.“

Pal­ga­tõu­su ei ole­te te pla­nee­ri­nud prot­sen­di­ga, vaid ka­van­da­nud igaü­he­le li­gi 100 eu­rot.
„Vä­he­malt sel­lel ajal, kui mi­na olen ol­nud val­la­va­nem, ei ole me töö­ta­su ku­na­gi prot­sen­ti­des tõst­nud. Kin­del sum­ma tun­dub au­sam. Kui suu­ren­da­da kõi­gi töö­ta­su­sid sa­ma prot­sen­di võr­ra, tõu­seb kõr­ge­ma­pal­ga­lis­te töö­ta­su roh­kem kui väik­se­mat töö­ta­su saa­va­tel töö­ta­ja­tel ning iga sel­li­se tõu­su­ga kä­ri­seb suu­re­ma- ja ma­da­la­ma­pal­ga­lis­te töö­ta­su va­he üha suu­re­maks. Elu­kal­li­du­se tõus puu­du­tab meid kõi­ki üht­moo­di, see­pä­rast ole­me meie võt­nud sei­su­ko­ha, et kui on või­ma­lik töö­ta­su tõs­ta, siis kõi­gil enam-vä­hem võrd­selt.

2025. aas­ta ee­lar­ves ole­me asu­tus­te pal­ga­fon­dis ar­ves­ta­nud töö­ta­ja­te­le kesk­mi­selt 100eu­ro­se töö­ta­su tõu­su­ga. Asu­tu­se juh­ti­del on või­ma­lus oma pal­ga­fon­di pii­res ot­sus­ta­da, kas töö­ta­su tõu­seb kõi­gil võrd­selt 100 eu­rot või saab mõ­ni töö­ta­ja näi­teks 50 ja mõ­ni 150 eu­rot pal­ga­li­sa.“

Möö­du­nud aas­tal ot­sus­tas vo­li­ko­gu pin­ge­li­se ee­lar­ve tõt­tu vä­hen­da­da aju­ti­selt vo­li­ko­gu ja ko­mis­jo­ni liik­me­te ta­su­sid. Käe­so­le­val aas­tal taas­ta­ti need 2023. aas­ta ta­se­me­le. Kas on ka­vas taas­ta­da ka möö­du­nud aas­tal sa­mal põh­ju­sel kao­ta­tud toe­tu­sed – ea­ka­te sün­ni­päe­va­toe­tus, edu­ka­te koo­liõ­pi­las­te pree­mia, MTÜ­de te­ge­vus­toe­tu­sed?
„Käe­so­le­val aas­tal kah­juks veel mit­te. Soo­vi­me need mui­du­gi taas­ta­da, kuid prae­gu po­le see veel või­ma­lik. Saa­me ha­ka­ta kär­bi­tud toe­tu­si taas­ta­ma al­les siis, kui ee­lar­ve po­le enam nii pin­ge­li­ne kui möö­du­nud ja käe­so­le­val aas­tal.“

In­ves­tee­rin­gu­teks on eel­ar­ves ka­van­da­tud üle 1,2 mil­jo­ni eu­ro. Suu­rim in­ves­tee­ring on Keh­ra ea­ka­te tee­nus­ma­ja.
„Jah. Keh­ras­se ea­ka­te­le ja puu­de­ga ini­mes­te­le mõel­dud elu­ma­ja pro­jek­tee­ri­mi­ne ja ehi­ta­mi­ne lä­heb maks­ma um­bes 2,5 mil­jo­nit eu­rot, mil­lest li­gi 1,9 mil­jo­ni eu­ro­ga toe­tab Rii­gi Tu­gi­tee­nus­te Kes­kus. Ja­ga­me sel­le ra­ha ka­he aas­ta pea­le. Käes­o­le­va aas­ta ee­lar­ves­se ole­me ka­van­da­nud li­gi 860 000 eu­rot, sel­le eest jõua­me ma­ja pro­jek­tee­ri­da ja ehk ka ehi­ta­mist alus­ta­da, val­mi­mi­ne jääb järg­mis­se aas­tas­se.“

Aeg­vii­du koo­li­juht üt­les vo­li­ko­gu is­tun­gil, et koo­li­ma­ja on jää­nud vä­ga kit­saks, se­da enam, et sü­gi­sest on kool Leht­se piir­kon­na 30 õpi­la­se võr­ra suu­rem. Ee­lar­ves­se ole­te Aeg­vii­du koo­li re­no­vee­ri­misp­ro­jek­ti ja re­no­vee­ri­mi­se jaoks ka­van­da­nud 120 000 eu­rot.
„Aeg­vii­du koo­li­ma­ja on Ani­ja val­las vii­ma­ne re­no­vee­ri­ma­ta ha­ri­du­sa­su­tus. Prae­gu teeb OÜ Ösel Con­sul­ting hoo­ne­le ehi­tu­sau­di­tit, veeb­rua­ri lõ­puks on see val­mis, see­jä­rel saa­me tel­li­da pro­jek­ti. Koos re­no­vee­ri­mi­se­ga va­jab kool juur­dee­hi­tust, au­di­tist sel­gub, mi­da ja kui­das on mõist­lik te­ha – kas juur­de- või pea­lee­hi­tus või tu­leb ehi­ta­da hoo­pis täies­ti uus koo­li­hoo­ne. Tä­na­vu­seks ka­van­da­tud ra­ha on mõel­dud koo­li­ma­ja re­no­vee­ri­misp­ro­jek­ti jaoks, sum­mast poo­le loo­da­me saa­da rii­gi­ee­lar­vest.“

Mil­li­seid suu­re­maid in­ves­tee­rin­gud veel tee­te?
„Osaü­hin­gu­le Ra­ven an­na­me 250 000 eu­rot Aeg­vii­dus ühis­vee­vär­gi ja -ka­na­li­sat­sioo­ni ra­ja­mi­se lõ­pe­ta­mi­seks, see te­hak­se Ni­ker­jär­ve piir­kon­da. Kait­se­mi­nis­tee­riu­milt saa­dud nii­ni­me­ta­tud ta­lu­mis­ta­su, kok­ku 200 000 eu­ro eest alus­ta­me Sood­la-Kõr­ve­maa kerg­liik­lus­tee pro­jek­tee­ri­mist. Loo­da­me, et jõua­me tä­na­vu kor­ral­da­da ka han­ke ehi­ta­ja leid­mi­seks ning Kait­sein­ves­tee­rin­gu­te Kes­ku­se kaas­ra­has­tu­sel alus­ta­da ehi­ta­mist. Val­la­tee­des­se in­ves­tee­ri­me veel üle 237 000 eu­ro vas­ta­valt tee­hoiu­ka­vas et­te­näh­tu­le: Keh­ras as­fal­tee­ri­tak­se Aia ja Met­sa tä­nav ning Kau­nis­saa­re kü­las pin­na­tak­se üle ki­lo­meet­ri Kau­nis­saa­re teest.

120 000 eu­rot lä­heb Keh­ra spor­di­hoo­ne re­no­vee­ri­mi­seks. Spor­di­hoo­ne on paar­küm­mend aas­tat va­na ja va­jab ka­pi­taal­set re­mon­ti – kor­da tu­leb te­ha ka­tus, uuen­da­da ven­ti­lat­sioon, pe­se­mis­ruu­mid ja fas­saad. Keh­ra kool saab tä­na­vu lif­ti, sel­leks taot­le­me Rii­gi Tu­gi­tee­nus­te Kes­ku­se kau­du kaa­sa­va ha­ri­du­se meet­mest li­sa­ra­ha, koo­li söök­las on va­ja va­he­ta­da ka­na­li­sat­sioo­ni­to­rud ja re­no­vee­ri­da köö­gi­põ­rand. Uuen­da­me ava­lik­ke ning Aeg­vii­du ja Ala­ve­re las­teae­da­de män­gu­väl­ja­kuid, Ala­ve­re koo­li ja las­te­aia va­he­le ehi­ta­me kõr­gen­da­tud kün­ni­se­ga seb­ra, kor­ras­ta­me tu­le­tõr­je­süs­tee­me ja vee­võ­tu­koh­ti, mõ­ned bus­si­pea­tu­sed saa­vad oo­te­pa­vil­jo­ni.“

In­ves­tee­rin­gu­teks võ­ta­te ka lae­nu, kui suur on val­la lae­nu­koor­mus?
„Käe­so­le­val aas­tal võ­ta­me li­saks 1,2 mil­jo­nit eu­rot lae­nu. Oma­va­lit­su­se lae­nu­koor­mus to­hib ol­la 60 prot­sen­ti põ­hi­te­ge­vu­se tu­lu­dest. Ani­ja val­lal on see prae­gu 48,6 prot­sen­ti, pä­rast tä­na­vu­se lae­nu võt­mist on 50 prot­sen­ti ehk vei­di al­la 7 mil­jo­ni eu­ro.“