Harjumaa spordipeol said karikaid ka Raasiku, Aegviidu, Aruküla ja Kuusalu kool

Pa­rim noor­tet­ree­ner on TOI­VO JÄRV Aru­kü­la Spor­dik­lu­bist.

„Kui­gi ja­ga­me au­ta­su­sid ja tun­nus­tust, siis ala­ti ei pea­gi siht ole­ma jõu­da ede­ta­be­li­tes kõi­ge kõr­ge­ma­le. Te kõik ole­te pa­nus­ta­nud ka sel­le­ta mit­te ai­nult meie las­te, noor­te ja ko­gu ela­nik­kon­na lii­ku­mis­har­ras­tu­se ja füü­si­lis­te või­me­te aren­da­mi­seks, vaid sel­le kau­du ka vaim­se ter­vi­se vor­mis hoid­mi­seks,“ lau­sus Har­ju­maa Spor­di­lii­du ju­ha­tu­se esi­mees Jü­ri Paa­vel Har­ju­maa spor­diaas­ta pi­du­li­ku­le lõ­pe­ta­mi­se­le kut­su­tud lii­ku­mi­s­õpe­ta­ja­te­le ja tree­ne­ri­te­le maa­kon­na spor­diaas­ta pi­du­li­kul lõ­pe­ta­mi­sel möö­du­nud ree­del, 10. jaa­nua­ril Tal­lin­na Lil­le­pa­vil­jo­nis.

Maa­kon­na spor­diaas­ta lõ­pe­ta­mi­se­le kut­su­tuid tä­na­sid ka Ees­ti Olüm­pia­ko­mi­tee en­di­ne asep­re­si­dent Too­mas Tõ­ni­se ja Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du te­gev­di­rek­tor And­re Sepp.
Tra­dit­sioo­ni­li­selt an­ti peol üle Har­ju­maa koo­li­de­va­he­lis­te meist­ri­võist­lus­te võit­ja­te ränd­ka­ri­kad. Ka tä­na­vu võist­le­sid koo­lid 8 alal: tea­te­suu­sa­ta­mi­ses, murd­maa­tea­te­jook­sus, ker­ge­jõus­ti­kus, rah­vas­te-, korv-, võrk- ja jalg­pal­lis ning uju­mi­ses. Eral­di ar­ves­tust pee­ti 1.-9. klas­si­de seas väi­kes­te­le ehk ku­ni 374 õpi­la­se­ga koo­li­de­le ja suur­te­le ehk vä­he­malt 375 õpi­las­e­ga koo­li­de­le ning kesk­koo­li­de­-güm­naa­siu­mi­de 10.-12. klas­si­de­le.

Ka­ri­kad and­sid üle Jü­ri Paa­vel, And­re Sepp ning Har­ju­maa Spor­di­lii­du ju­ha­tu­se liik­med, te­gev­juht Vei­go Juu­se ja Rein Sup­pi.

Ne­li ka­ri­kat Raa­si­ku, Ani­ja ja Kuu­sa­lu val­la koo­li­de­le
Väi­kes­te koo­li­de 1.-9. klas­si­de ar­ves­tu­ses või­tis Vai­da põ­hi­kool. Ühe väi­ke­se ränd­ka­ri­ka või­tis Raa­si­ku kool, kes oli pa­rim jalg­pal­lis ning Aeg­vii­du kool, kes või­tis tea­te­suu­sa­ta­mi­se. Suur­te koo­li­de üld­võit­ja oli Viim­si kool. Rah­vas­te­pal­li või­tis Aru­kü­la põ­hi­kool, murd­maa­tea­te­jook­su Kuu­sa­lu kesk­kool. 10.-12. klas­si­de seas oli üld­võit­ja Viim­si güm­naa­sium.

Väi­kes­te koo­li­de seas võis­tel­nud Raa­si­ku koo­list olid ränd­ka­ri­kat vas­tu võt­mas ke­ha­li­se kas­va­tuse õpe­ta­jad Ree­li­ka Vir­ma ja Kel­ly Brus. Nad rää­ki­sid Sõ­nu­mi­too­ja­le, et üs­na na­pilt jäi kool il­ma ala­või­tu­dest ka rah­vas­te­pal­lis ja võrk­pal­lis. Ränd­ka­ri­ka too­nud jalg­pal­li­võist­lus­test ei plaa­ni­nud Raa­si­ku kool esial­gu osa võt­ta, sest võist­lus­te­le sõit­mi­ne on ku­lu­kas, kuid siis te­gi spor­di­liit et­te­pa­ne­ku viia alag­ru­pi­män­gud lä­bi Raa­si­kul.

Raa­si­ku kool osa­les komp­leks­võist­lu­se ka­hek­sast alast viiel. Õpe­ta­jad üt­le­sid, et kui­gi või­du­ka­ri­ka­ga on to­re pil­ti te­ha, ei soo­vi nad võist­le­ma min­nes pan­na õpi­las­te­le pea­le või­du­pin­get, täht­sam on lii­ku­mis­rõõm ja või­ma­lus saa­da võist­lus­ko­ge­mus.

Suur­te koo­li­de seas murd­maa­tea­te­jook­su võit­nud Kuu­sa­lu kesk­koo­li ke­ha­li­se kas­va­tu­se õpe­ta­ja Il­vard Ee­rik­soo mär­kis, et 2024. aas­tal läks neil poo­le pa­re­mi­ni kui aas­ta va­rem, kui ei või­de­tud üh­te­gi ka­ri­kat. Kuu­sa­lu kool oli koo­li­de­va­he­li­sel komp­leks­võist­lu­sel esin­da­tud kõi­gil ka­hek­sal võist­lu­sa­lal. Kui aas­taid oli kesk­koo­li­de-güm­naa­siu­mi­de ar­ves­tu­ses koo­li­de komp­leks­võist­lu­se võit­ja pea­mi­selt Kuu­sa­lu või Jü­ri kool, siis uue süs­tee­mi jär­gi on Kuu­sa­lu kool suur­te koo­li­de hul­gas üks väik­se­maid ning võit­mi­ne kee­ru­li­sem. Siis­ki aval­das Il­vard Eerik­soo, et tä­na­vu­se aas­ta eest plaa­nib Kuu­sa­lu kesk­kool või­ta kolm ränd­ka­ri­kat – kesk­koo­li­de-güm­naa­siu­mi­de õpi­las­te ar­ves­tu­ses ker­ge­jõus­ti­kus ja murd­­maa­tea­te­jook­sus ning murd­maa­jook­sus ka suur­te põ­hi­koo­li­de seas.

„Need alad on mi­nu vas­tu­ta­da, see­tõt­tu jul­gen nii lu­ba­da, pea­le sel­le on meil käe­so­le­val õp­peaas­tal vä­ga sport­lik 10. klass,“ sõ­nas ta.

Aru­kü­la põ­hi­kool osa­les Har­ju­maa koo­li­de võist­lu­sel 7 alal, puu­du­ti vaid uju­mis­võist­lus­telt. Koo­li di­rek­tor Avo Möls mär­kis, et võist­lus­te­le sõit­mi­se­ga kaas­ne­vad ku­lud, aga kui lap­sed ta­ha­vad osa­le­da, siis kool ei ta­kis­ta. Ala­võit rah­vas­te­pal­lis tu­li te­ma ar­va­tes suu­res­ti sel­lest, et pal­jud nen­de koo­li õpi­la­sed on aas­taid te­ge­le­­nud kä­si­pal­li­ga – kä­si­pal­lil on rah­vas­te­pal­li­ga pal­ju sar­nast. Osa pois­se har­ras­ta­vad ka jalg­pal­li ning koo­lil on, ke­da võist­lus­te­le saa­ta ja mit­te ai­nult osa­le­ma.

Rah­vas­te­pal­li­ka­ri­ka sai kool ala­tes 2002. aas­tast tä­na­vu aas­taks en­da­le kuuen­dat kor­da. Paar­küm­mend aas­tat ta­ga­si või­tis Aru­kü­la kool põ­hi­koo­li­de üldvõitja ka­ri­ka, kui­gi see po­le di­rek­to­ri kin­ni­tu­sel ol­nud ku­na­gi omaet­te ees­märk. Prae­gu on al­la 400 õpi­la­se­ga Aru­kü­la põ­hi­kool suur­te koo­li­de ar­ves­tu­ses üks väik­se­maid ja või­ta sel­le võr­ra ras­kem.
„Te­gin nal­ja, et järg­mi­sel õp­pe­aas­tal võ­ta­me lap­si ai­nult üh­te esi­mes­se klas­si, siis saa­me spor­di­võist­lus­tel väi­kes­te koo­li­de hul­ka,“ lau­sus Avo Möls.

Pa­ri­ma noor­tet­ree­ne­ri au­hind Aru­kül­la
Har­ju­maa 2024. aas­ta pa­ri­maks noor­tet­ree­ne­riks va­li­ti Aru­kü­la Spor­dik­lu­bi kä­si­pal­li­tree­ner Toi­vo Järv, te­da pre­mee­ri­ti 1000 eu­ro­ga. Te­da ja tei­si Ees­ti Kul­tuur­ka­pi­ta­li pree­mia päl­vi­nuid õn­nit­les Har­ju­maa eks­pertg­ru­pi koor­di­naa­tor Ruth Jü­ri­sa­lu.

Har­ju­maa pa­ri­maks ke­ha­li­se kas­va­tu­se õpe­ta­jaks va­li­ti Viim­si güm­naa­siu­mi lii­ku­mi­sõ­pe­ta­ja Ar­sen Abel­jan, maa­kon­na pa­ri­maks spor­dik­lu­biks Sa­ku Spor­ting, pa­ri­maks spor­diü­ri­tu­seks Tur­ba Spor­di­päev ja pa­ri­maks ko­ha­li­ku spor­die­lu aren­da­jaks Ma­dis Vaik­maa Lää­ne-Har­ju val­last.

Ees­ti Kul­tuur­ka­pi­ta­li Har­ju­maa eks­pertg­ru­pi 5000eu­ro­se elu­tööp­ree­mia päl­vis maa­kon­na spor­di­lii­du en­di­ne kauaaeg­ne töö­ta­ja Rein Sup­pi, spor­di­lii­du al­ga­ta­tud 2000 eu­ro suu­ru­se elu­tööp­ree­mia „Meie tee­juht, meie õpe­ta­ja“ Har­ju­maa Spor­di­lii­du en­di­ne te­gev­juht Sir­je Ti­ker­päe.

Har­ju­maa aas­ta sport­las­teks va­li­ti kur­lin­gu maail­ma­meist­ri­võist­lus­tel hõ­be­me­da­li võit­nud Ma­rie Kald­vee ning jalg­rat­ta­orien­tee­ru­mi­se MMi 7., 8. ja 24. ko­ha saa­vu­ta­nud Lau­ri Mals­roos. Har­ju­maa sport­lik pe­re­kond 2024 on pe­re­kond Meius Kii­li val­last.

TOI­VO JÄRV Aru­kü­last – Har­ju­maa pa­rim noor­tet­ree­ner
Aru­kü­la Spor­dik­lu­bi kä­si­pal­lit­ree­ne­ri Toi­vo Jär­ve koh­ta mär­gi­ti, et en­di­ne kä­si­pal­lur on ko­ge­nud ja mit­me­külg­ne tree­ner, kes ra­hu­li­ku loo­mu­ga ja ta­sa­kaa­lu­ka lä­he­ne­mi­se­ga loob tree­nin­gu­tel usal­dus­väär­se ja meel­di­va kesk­kon­na. Te­da kir­jel­da­ti kui tree­ne­rit, kes suu­dab mo­ti­vee­ri­da ja ins­pi­ree­ri­da sport­la­si il­ma liig­se sur­ve­ta, ar­ves­tab igaü­he in­di­vi­duaal­seid va­ja­du­si ja või­meid ning peab olu­li­seks sõ­na­pi­da­mist ja dist­sip­lii­ni, oo­tab se­da ka õpi­las­telt.

Toi­vo Järv kii­tis, et Raa­si­ku val­las on ela­ni­ke­le spor­ti­mi­seks loo­dud vä­ga head tin­gi­mu­sed, sa­mu­ti tun­nus­tas ko­ha­lik­ku ko­gu­kon­da ning Aru­kü­la Spor­di­klu­bi teist kä­si­pal­lit­ree­ne­rit And­rus Ro­gen­bau­mi, kes te­da aas­taid ta­ga­si Aru­kül­la töö­le kut­sus.

„Meil po­le vist mit­te üh­te­gi tren­ni ära jää­nud, va­ja­du­sel asen­da­me tei­ne­teist,“ lau­sus Toi­vo Järv.

Ta mär­kis, et ala­ti on uh­ke tun­ne, kui Aru­kü­la noor­te­võist­kon­nad saa­vad Ees­ti meist­ri­võist­lus­tel au­hin­na­li­si koh­ti ning rõõ­mu teeb, et nen­de kas­van­di­kud män­gi­vad Ees­ti noor­te­koon­di­ses ja Ees­ti meist­ri­lii­gas Mist­ra mees­kon­nas: „Meil on las­te­ga ve­da­nud. Ar­va­ta­vas­ti on ka tree­ne­rid mi­da­gi häs­ti tei­nud, et nii edu­kalt on läi­nud. Li­saks on meil ka kor­ra­li­kud tree­ning­baa­sid ning toi­miv klu­bi – abi­li­si on iga aas­ta­ga juur­de tul­nud, tree­ner ei pea ole­ma ka klu­bi pre­si­dent, mä­nedžer ja au­to­juht.“

Aru­kü­la Spor­dik­lu­bi osa­leb Ees­ti meist­ri­võist­lus­tel 6 võist­kon­na­ga, li­saks on väik­se­ma­te mi­ni­lii­ga võist­kon­nad. Klu­bis on kok­ku üle 100 noo­re. Toi­vo Järv üt­les, et neil on­gi noor­te klu­bi, mees­te lii­ga­des prae­gu ei osa­le­ta, kui­gi soov on moo­dus­ta­da järg­mi­seks aas­taks ka esi­lii­ga võist­kond.

SIR­JE TI­KER­PÄE ja REIN SUP­PI – Har­ju­maa spor­die­lu kauaaeg­sed eest­ve­da­jad

Ees­ti Kul­tuur­ka­pi­ta­li Har­ju­maa eks­pertg­ru­pi elu­tööp­ree­miad päl­vi­nud Sir­je Ti­ker­päe ja Rein Sup­pi ve­da­sid aas­ta­küm­neid maa­kon­na spor­die­lu, seal­hul­gas kor­ral­da­sid ja vii­sid lä­bi võist­lu­si.

Har­ju­maa Spor­di­lii­du kaua­aeg­ne te­gev­juht Sir­je Ti­ker­päe, kes jääb tä­na­vu pen­sio­ni­põl­ve pi­da­ma, on Har­ju­maa spor­di­elu or­ga­ni­see­ri­mi­se juu­res ol­nud pool sa­jan­dit – paar aas­tat pä­rast Keh­ra kesk­koo­li lõ­pe­ta­mist ehk 1975. aas­tal läks ta spor­di­lii­du Jõud Har­ju ra­joo­ni nõu­ko­gusse, hi­li­se­mas­se Har­ju Spor­di­lii­tu, inst­ruk­to­riks. Ala­tes 1997. aas­tast ku­ni möö­du­nud aas­ta­ni oli ta maa­kon­na spor­di­lii­du te­gev­juht, prae­gu töö­tab seal nõu­ni­ku­na.

Sir­je Ti­ker­päe al­ga­tu­sel hak­kas Har­ju­maa Spor­di­liit kaks­küm­mend aas­tat ta­ga­si maa­kon­na tee­ne­ka­te­le spor­di­te­ge­las­te­le väl­ja and­ma pree­miat „Meie tee­juht, meie õpe­ta­ja“, nüüd ot­sus­tas lii­du ju­ha­tus sel­le­ga tun­nus­ta­da te­da en­nast. Spor­di­lii­du ju­ha­tu­se esi­mees Jü­ri Paa­vel põh­jen­das, et suu­re osa Har­ju­maa Spor­di­lii­dus töö­ta­tud poo­lest sa­jan­dist on Sir­je Ti­ker­päe Har­ju­maa spor­ti juh­ti­nud: „Ta on pilt­li­kult öel­des se­da or­ga­ni­sat­sioo­ni kä­tel kand­nud või võiks ise­gi öel­da tas­si­nud ka kee­ru­lis­tel ja ras­ke­tel ae­ga­del.“

Sir­je Ti­ker­päe üt­les, et nii na­gu kõi­gi­le pree­mia „Meie tee­juht, meie õpe­ta­ja“ saa­ja­te­le tu­li see ka tal­le spor­di­peol ül­la­tu­se­na. Ta mee­nu­tas, et esi­me­ne, kes sel­le tun­nus­tu­se osa­li­seks 2005. aas­tal sai, oli Kuu­sa­lu en­di­ne koo­li­juht Alek­san­der Ar­del: „Ta oli nii lii­gu­ta­tud, et kuk­kus vas­tu sei­na ja mõt­le­si­me, et pea­me kii­ra­bi kut­su­ma. Prae­gu on mul sa­ma­su­gu­ne tun­ne.“

Kauaaeg­ne spor­di­juht kii­tis oma kol­lee­ge ning mär­kis, et ta po­le ol­nud ük­si, spor­di­lii­dus on ala­ti teh­tud tii­mi­tööd ning tal on kol­lee­gi­de­ga to­hu­tult ve­da­nud: „Ma tä­nan teid sü­da­mest! Se­da tööd oli suur rõõm te­ha.“

Kul­tuur­ka­pi­ta­li Har­ju­maa eks­pert­g­ru­pi elu­tööp­ree­mia päl­vi­nud Rein Sup­pi jutustas, et pä­rast üli­koo­lis ke­ha­kul­tuu­ri eria­la lõ­pe­ta­mist sat­tus töö­le Ees­ti mit­me tee­ne­li­se spor­di­te­ge­la­se juur­de, ke­da peab oma õpe­ta­ja­teks – Kal­ju Tiik, Hil­lar Ojas­te, Val­dek Gross. Rein Sup­pi mär­kis ka, et Har­ju sport po­leks ol­nud sel­li­ne, na­gu see tä­na on, kui en­di­sed kol­hoo­si­de-sov­hoo­si­de, KE­Ki­de ja ME­K­i­de ning met­sa­ma­jan­di­te ju­hid po­leks toe­ta­nud: „Ma ei tea neist oma aja kan­ge­las­test üh­te­gi, kes oleks spor­ti hal­vas­ti suh­tu­nud. Kõik nad toe­ta­sid meid. Ka kü­la­nõu­ko­gu­de esi­me­hed, nüüd val­la­va­ne­mad-lin­na­pead ja HOL – ma ei ole 47 aas­ta jook­sul Har­ju­maa spor­di­lii­dus näi­nud üh­te­gi tipp­juh­ti, kes oleks spor­di­te­ge­mis­se hal­vas­ti või ise­gi neut­raal­selt suh­tu­nud. Suur tä­nu nei­le kõi­ki­de­le!“

Har­ju­maa 2024. aas­ta koo­li­de­va­he­lis­te meist­ri­võist­lus­te komp­lek­sar­ves­tu­se tu­le­mu­sed

Võist­lu­sa­lad: tea­te­suu­sa­ta­mi­ne, võrk­pall, murd­maa­tea­te­jooks, jalg­pall, korv­pall, rah­vas­te­pall, ker­ge­jõus­tik, uju­mi­ne. Igal koo­lil läk­sid ar­ves­se 7 pa­re­ma ala tu­le­mu­sed.

Väi­kes­te koo­li­de (põ­hi­koo­lis 374 ja vä­hem õpi­last) 1.-9. klass (23 osa­võt­jat)
1. Vai­da põ­hi­kool – 198 punk­ti
2. Raa­si­ku kool – 142 punk­ti (1. koht jalg­pal­lis, 2. koht võrk­pal­lis ja rah­vas­te­pal­lis, 3. koht korv­pal­lis)
3. Ääs­mäe põ­hi­kool – 139 punk­ti
4. Lok­sa güm­naa­sium – 112 punk­ti (2. koht tea­te­suu­sa­ta­mi­ses ja murd­maa­tea­te­jook­sus, 3. koht ker­ge­jõus­ti­kus)
…
13. Aeg­vii­du kool – 30 punk­ti (1. koht tea­te­suu­sa­ta­mi­ses)
15. Kol­ga kool – 27 punk­ti
17.-18. Ala­ve­re põ­hi­kool – 23 punk­ti
19. Pi­ka­ve­re mõi­sa­kool – 21 punk­ti
22. Aru­kü­la va­ba wal­dorf­kool – 19 punk­ti

Suur­te koo­li­de (põ­hi­koo­lis 375 ja roh­kem õpi­last) 1.-9. klass (20 osa­võt­jat)
1. Viim­si kool – 195 punk­ti
2. Haab­nee­me kool – 194 punk­ti
3. Jü­ri kool – 187 punk­ti
4. Kuu­sa­lu kesk­kool – 187 punk­ti (1. koht murd­maa­tea­te­jook­sus, 3. koht korv­pal­lis, ker­ge­jõus­ti­kus ja uju­mi­ses)
…
7. koht Aru­kü­la põ­hi­kool – 162 punk­ti (1. koht rah­vas­te­pal­lis)
14. Keh­ra güm­naa­sium – 99 punk­ti (2. koht korv­pal­lis)

Kesk­koo­lide-güm­naa­siu­mide 10.-12. klass (14 osa­võt­jat)
1. Viim­si güm­naa­sium – 200 punk­ti
2. Rae güm­naa­sium – 199 punk­ti
3. Sa­ku güm­naa­sium – 193 punk­ti
4. Kuu­sa­lu kesk­kool – 135 punk­ti (2. koht tea­te­suu­sa­ta­mi­ses ja murd­maa­tea­te­jook­sus)
…
7. Lok­sa güm­naa­sium – 93 punk­ti
11. Keh­ra güm­naa­sium – 70 punk­ti