
„Kui teed iga päev ühe väikese sammu lähemale sellele, kuhu tahad tulevikus jõuda, annab see edaspidiseks suure eelise,“ ütles ettevõtja Siret Kotka reedel, 18. oktoobril Raasiku valla noortekonverentsil.
Esmakordselt Raasiku koolis toimunud noortekonverentsi teema oli tänavu „Tulevik on nüüd“. Raasiku kooli arendusjuht Kätlin Takk selgitas, eesmärk oli, et 7.-8. klassis õpilased juba mõtleksid, kuhu tahavad tulevikus jõuda, ja hakkaksid tasapisi selle poole liikuma.
„Kõik eestkõnelejad ja suunamudijad räägivad, kuidas nutiseadmetesse raisatud aega tuleks kasutada hoopis enda arendamiseks. Üritame seda õpilastele selgitada, aga kui seda teevad õpetajad või vanemad, pole see pooltki nii innustav ja kaasahaarav kui noorte eeskujude või tuntud inimeste jutt,“ lausus ta.
Noortekonverentsil kooli aulas esinesid TV3 „Laseri” saatejuht Marii Karell, endine poliitik ja praegune ettevõtja Siret Kotka, Kuusalu kooli vilistlane, õpilasvahetusi korraldava MTÜ VeniVidiVici vabatahtlik Eliisa Helene Mäeväli ning Raasiku kooli vilistlased Jennifer Taluste, Marta Kiik ja Tom-Simion Treiman. Veebi kaudu said õpilased neile jooksvalt küsimusi esitada. Pauside ajal viis Raasiku Liikuma Kutsuva Kooli tiimijuht Reelika Virma koos tiimi liikmetega konverentsil osalenutele läbi sportlikke mänge.
Noortekonverentsil osalesid üle 200 õpilase koos õpetajatega.
Kuidas saada tegijaks?
Konverentsi päevajuht ja moderaator oli Raasiku kooli kogukonnajuht Koit Piirisild. Ajakirjanik Marii Karell rääkis tema küsimustele vastates, milline on olnud oma teekond teleajakirjanikuks – mida on õppinud, kus töötanud, milliseid saateid algatanud ning kuidas end igapäevaselt vormis hoiab.
Riigikogu liige, mullu tegevpoliitikast lahkunud Siret Kotka jutustas, kuidas ta 13aastaselt otsustas, et tahab tegeleda loomade kaitsmisega ning jõudis arusaamisele, et ainuke võimalus seda tõhusalt teha on minna poliitikasse. Ta rõhutas Raasiku valla noortele, et homne tegija otsustab juba täna, kelleks tahab saada, ning tegeleb selle nimel iga päev kas või 10-15 minutit – näiteks kuulab samas valdkonnas juba midagi saavutanud inimeste podcaste või loeb raamatuid.
Siret Kotka rõhutas, et iga inimese tulevik on tema enda kätes. Väga lihtne on öelda, et pole isiklikke häid eeskujusid või taust ei soosi, kuid see, kas saada tulevikus tegijaks või jääda elama sotsiaaltoetustest, sõltub tema hinnangul väga palju inimese enda mõttemallidest ja käitumisest. Ta kinnitas seda näitega, et on ka ise pärit väikesest maakohast ning väga lihtsast perest.
Kuidas valida kooli?
Kuusalu kooli vilistlane Eliisa Helene Mäeväli tutvustas Raasiku valla noortele MTÜ VeniVidiVeci korraldatavaid Eesti-siseseid õpilasvahetusi. Ka tema ise on osalenud, et saada praktilise kogemuse kaudu selgust, kas soovib selles koolis edaspidi oma õpinguid jätkata.
Raasiku kooli vilistlane, Pelgulinna riigigümnaasiumi 10. klassi õpilane Jennifer Taluste tutvustas noortele oma kooli maailmahariduse õppeainet. Maailmahariduse tundides õpitakse, kuidas globaalprobleemid mõjutavad iga inimese, kogukonna ja ühiskonna igapäevaelu ning kuidas igaüks saab mõjutada maailma.
Jennifer Taluste, Kadrioru Saksa gümnaasiumis õppiv Marta Kiik ja Audentese spordigümnaasiumi õpilane Tom-Simion Treiman, kes samuti lõpetasid kevadel Raasiku kooli, kõnelesid oma koolivalikust ning jagasid soovitusi, kuidas valmistuda gümnaasiumi sisseastumiskatseteks ja põhikooli lõpueksamiteks.
Marta Kiik ütles, et tema koolivaliku määras soov õppida saksa keelt ning kui käis kevadel oma praeguse kooliga tutvumas, meeldis väga sealne õhkkond. Tom-Simion Treimani puhul sai otsustavaks, et mängib käsipalli. Jennifer Taluste kiitis oma praeguse kooli puhul, et paljud õppeained on lõimitud, koolipere on suur, kuid kokkuhoidev.
Nad andsid põhikooli noortele nõu, kuidas valida endale sobivaim gümnaasium või muu kool, kuidas valmistuda sisseastumistestideks, kuidas vestluseks riietuda, mida seal rääkida ja millistele küsimustele vastamiseks valmis olla.
Marta Kiik selgitas, et kui tänavu tuli gümnaasiumitesse kandideerimiseks teha teste, siis tuleval aastal kutsuvad suurem osa pealinna ja Harjumaa riigigümnaasiume kandideerijaid vestlusele pingerea alusel. Pingerida on koostatud põhikooli lõpueksamite tulemuste põhjal.
„Kahjuks jäi aega väheks ning me ei jõudnudki konverentsil õpilaste küsimustele vastata. Aga kes soovis, sai meie kontaktid ja võib meile kirjutada ja küsida,“ ütles Marta Kiik.
Õpilased hindasid kasulikuks
Raasiku kooli 8. klassi õpilane Elina Tänav märkis, et suurem osa konverentsist oli põnev ning ta sai tulevikuks vajalikke teadmisi. Kõige huvitavam oli tema arvates oma kooli vilistlaste esitlus.
„See, mida nad rääkisid, oli väga oluline, peale selle esitlesid nad seda väga huvitavalt,“ sõnas ta.
Ta ütles, et on mõelnud tulevikus õppida noorsootöötajaks ning konverentsil kuulduga kinnistus soov jätkata pärast Raasiku kooli lõpetamist õppimist mõnes riigigümnaasiumis.
Andy Puusta 7. klassist kiitis samuti vilistlaste esitlust, kuid pidas ka teisi esinemisi toredateks ning leidis, et sarnasel teemal võiks noortekonverentse teha ka edaspidi.
Kooli arendusjuht Kätlin Takk märkis, et kõigi konverentsil kõnelnute selge sõnum põhikooli vanemate klasside õpilastele oli – juba praegu on aeg hakata oma tulevikuplaanidele mõtlema.
„Kohtumised tuntud inimestega avardavad silmaringi ja loodetavasti panevad noori mõtlema, kuidas ka nemad võiksid saavutada midagi sellist, mida need inimesed on saavutanud, või kuidas ise jõuda oma eesmärkidele lähemale. Loodan, et konverentsil osalenud noored mõistsid ka, et kooliteadmised on igaühe eesmärkide saavutamiseks olulised ning põhikooli lõputulemused mõjutavad nende edasisi valikuvõimalusi,“ lausus Kätlin Takk.






