Raa­si­ku vee­torn saab elekt­ri

357
Elekt­ri­kaab­li­te jaoks ai­ta­sid lau­päe­val kraa­vi kae­va­ta Raa­si­ku ela­nik RAG­NAR VAIT­MAA ja val­la­va­nem TOO­MAS TEE­VÄ­LI. Fo­to Ants Ki­vi­mäe

Nä­da­la­va­he­tu­sel vii­di Raa­si­ku Ko­du­kan­di Selt­si ju­hi, Raa­si­ku val­la­va­lit­su­se liik­me Ants Ki­vi­mäe al­ga­tu­sel elekt­ri­kaa­bel eel­mi­sel aas­tal pan­dud lii­tu­mis­kil­bi juu­rest Raa­si­ku vee­tor­ni ning vee­ti ära vee­tor­ni ümb­ru­ses mul­lus­te tal­gu­te ajal ma­ha võe­tud võ­sa.

Koos Ants Ki­vi­mäe­ga olid lau­päe­val vee­tor­ni elekt­ri vii­mi­seks kaab­lik­raa­vi kae­va­mas Raa­si­ku val­la­va­nem Too­mas Tee­vä­li ja ko­ha­lik ela­nik Rag­nar Vait­maa.

„Rag­na­ril oli ka noor abi­li­ne kaa­sas ja töö läks vä­ga kii­relt – paa­ri tun­ni­ga oli um­bes küm­ne meet­ri pik­ku­ne ja 40 sen­ti­meet­ri sü­ga­vu­ne kaab­lik­raav kae­va­tud. Kuid siis sel­gus, et vee­tor­ni pak­sust, be­too­nist uk­se­pa­kust kaab­lit nii­sa­ma liht­salt lä­bi viia ei saa. Lõ­pe­ta­si­me sel­leks päe­vaks. Kuid tu­lin ko­ju ja mõt­le­sin, et nii ei lä­he – võt­sin meis­li ja haam­ri ning läk­sin vee­tor­ni juur­de ta­ga­si. Tund ae­ga tok­si­sin, siis oli 50mil­li­meet­ri­se kaab­li­kõ­ri jaoks meet­ri­pak­su­se be­too­ni sees soon ole­mas,“ rää­kis Ants Ki­vi­mäe.

Pü­ha­päe­va hom­mi­kul pa­ni ta koos sõ­ber Jaan Mee­tua­ga kraa­vi kaab­li­kõ­ri ning vii­sid sel­le kau­du elekt­ri­kaab­li vee­tor­ni. Ants Ki­vi­mäe poeg Tiit Ki­vi­mäe koos poeg Ru­di Ki­vi­mäega tu­lid ap­pi kraa­vi kin­ni aja­ma. Ka lau­päe­val toi­me­tas vee­tor­ni juu­res Ants Ki­vi­mäe ko­gu po­ja­pe­re – ka mi­nia Kris­ti Va­der ning po­ja­tü­tar Kir­si­ka Ki­vi­mäe. Nad ve­da­sid haa­gi­se­ga mi­ne­ma võsa, mis oli möö­du­nud sü­gi­sel toi­mu­nud tal­gu­päe­val raiutud torni ümbrusest ja pan­dud too­na vir­na­des­se.

„Järg­mi­se­na on va­ja viia elek­ter tor­ni kol­me­le kor­ru­se­le. Sel­le­ga saan ma hak­ka­ma, si­ses­tus­kilp on ole­mas ning mul on elekt­ri­ku­dip­lom,“ üt­les Ants Ki­vi­mäe.

Val­gust on tor­ni te­ma sõ­nul kõi­ge­pealt va­ja sel­leks, et torn tu­leb puh­taks te­ha. Aas­taid ta­ga­si pu­has­ta­ti sel­le pöö­nin­gult küll poo­le meet­ri pak­su­ne kiht lin­nu­sõn­ni­kut, kuid se­da ning kroh­vi, lii­va ja muud prah­ti on seal veel pal­ju: „Kõik see tu­leb üle­valt alus­ta­des prü­gi­kot­ti­des­se pan­na, see­jä­rel torn töös­tus­li­ku tol­mui­me­ja­ga üle käia. See on suur töö, ilm­selt ühe nä­da­la­va­he­tu­se­ga te­ha ei jõua ning va­ja oleks abi­kä­si. Ar­van, et um­bes paa­ri nä­da­la pä­rast saak­si­me alus­ta­da. An­nan val­lae­la­ni­ke Fa­ce­boo­ki gru­pi kau­du tea­da, kui oo­ta­me ko­ha­lik­ke ela­nik­ke ap­pi.“

Tor­ni taas­ta­mi­se al­ga­ta­ja soov on veel tä­na­vu te­ha vee­tor­nis esi­me­ne fo­to­näi­tus. Ta rää­kis, et fo­tog­raaf Ülo Udu­mäe käis aas­taid ta­ga­si, en­ne tor­ni suurt ko­ris­ta­mist ning re­no­vee­ri­mi­se al­ga­ta­mist Aru­kü­last kaa­me­ra­ga ko­hal ja te­gi pal­ju põ­ne­vaid pil­te: „Nen­dest ta­ha­me­gi te­ha seal esi­me­se näi­tu­se.“

Raa­si­ku vee­torn ehi­ta­ti 1870. aas­tal au­ru­ve­du­ri­te vee­ga va­rus­ta­mi­seks. Torn kuu­lub val­la­le, ko­du­kan­di­selt­si al­ga­tu­sel on se­da ta­sa­pi­si re­no­vee­ri­tud – on pan­dud uus-ka­tus, va­he­ta­tud väl­ja pui­to­sa peh­ki­nud vood­ri­lauad, osa aknaid välja vahetatud, osa taastatud ning re­no­vee­ri­tud vee­tor­ni ka­tu­sel asu­vad ven­ti­lat­sioo­ni­tor­nid.

Eelmine artikkelPEE­TER PAE­NURM va­li­ti ja kin­ni­ta­ti Kuu­sa­lu ki­ri­kuõ­pe­ta­jaks
Järgmine artikkelPolitseiuudised