
„Väga tore kontsert oli. Publikut oli palju rohkem kui lootsime, umbes sada inimest, nii et pidime toole juurde tooma,“ ütles Aruküla arhailise meestelaulu ansambli Lüü-Türr juht Tiit Saare esmaspäeva, 30. septembri õhtul Kalesi külas Kadarpiku talu küünis toimunud eri rahvaste rahvalaulude kontserdi kohta.
Lüü-Türri laulja Jako Reinaste kodutalus korraldatud kontserdil, kus on varem olnud ka pärimismuusikafestival Türr-Fest, kohalikud mehed seekord ei laulnud, kuid olid korraldajad. Ligi poolteist tundi kestnud kontserdil esitasid oma rahvamuusikat Gruusia ja Eesti muusikatudengid, samuti Lummo Kati leelopark Setumaalt.
Tiit Saare rääkis, et Lüü-Türril on tuttavaid Eesti Muusikaakadeemias: „Kord käisid sealsed tudengid Jako talus külas ja pärast seda soovisid hakata tegema meiega koostööd, sest neile meeldib, mida meie Lüü-Türriga teeme. Kui neile tulid külla Gruusia muusikatudengid, tekkiski mõte korraldada siin nende kontsert. Kadarpiku küün on selleks väga sobiv koht.“
Kadarpiku talu küünis esines Ilielebi tudengikoor Ilia Tbilisi Rahvuslikust Ülikoolist. Lisaks neile esitas oma rahvalaule Setumaal tegutsev Lummo Kati leelopark, mille lauljatega tutvus Jako Reinaste eelmisel suvel, kui käis Setumaal laululaagris. Paar rahvalaulu laulsid kontserdil ka Eesti Muusikaakadeemia tudengid.
Lüü-Türril on Gruusias oma sõprusmeeskoor. Esialgu pidid ka nemad tänavu Eestisse tulema, kuid ei õnnestunud.
„Nüüd siis tulid sealt meile hoopis tudengid,“ ütles Aruküla meesteansambli juht.
Kontserdi kuulajad olid peamiselt Raasiku vallast, kuid oli ka muusikahuvilisi pealinnast.
Suur publikuhuvi oli Tiit Saare hinnangul seda üllatavam, et reklaami ei jõutud väga palju teha.
Lüü-Türr Pärnumaa tantsuetenduses
Lüü-Türri jaoks oli september ansambli juhi sõnul pigem puhkusekuu, kuid sellele eelnes tihe suvi – esinemised Pärnu Hansapäevadel, Mooste festivalil Põlvamaal, viimati muinastulede ööl Valgamaal Nõuni järve ääres.
Lõppenud suve üheks põnevamaks ettevõtmiseks nimetas Tiit Saare Lüü-Türri osalemist Pärnumaal Reiu jõe ääres toimunud mütoloogilises tantsulavastuses „Nii om“. 20. augustil Eesti taasiseseisvumispäeva tähistamiseks lavastatud etendusse sattus Aruküla meesteansambel tänu sellele, et on kahel viimasel aastal laulnud Pärnumaa Hansapäevadel.
„Hansapäevade korraldaja tunneb tantsuetenduse korraldajaid ning kui neilt oli küsitud, kas teavad mõnd meestepunti, kes võiks etenduses esitada vanu laule, soovitas hansapäeva korraldaja meid,“ rääkis Lüü-Türri juht.
Tantsuetendus oli sellest, kuidas kaks erinevat maailma kokku saavad – naised, kes on justkui vee ja oru haldjad, ning mehed kui mäe ja maa valitsejad. Lisaks Aruküla ansamblile osalesid Pärnumaa viis rahvatantsurühma, Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor, kandlemängija ja solist: „Meie jaoks oli see oma mugavustsoonist väljatulek – ei saanud minna lavale ja lihtsalt lauda kuni tahame, vaid kõik pidi minutipealt klappima, meie laulud pidid lõppema tantsudega samal ajal.“
Tiit Saare märkis, et Lüü-Türril oli etenduses üsna kandev osa, nad esitasid neli laulu, mille põhjal oli seatud tantsijate liikumine, ansamblile laulis tausta meeskoor. Etendusele eelnes eraldi proov meeskooriga, seejärel peaproov päev enne etenduset ning üks proov ka etenduse päeval. Etendust oli vaatamas väga palju rahvast, tuhandeid inimesi.
„Kuna lavastaja oli rahul ja meile ka meeldis, leppisime kokku, et kui neil taas midagi põnevat teoksil, annavad teada ning me läheme jälle,“ ütles Tiit Saare.
Aruküla arhailise meestelaulu ansambli nimekirjas on 13 meest, esinemas käiakse enamasti kümnekesi. Lüü-Türri järgmine juba teadaolev esinemine on novembris Tartumaal hiiesõbralike tegude tunnustamisüritusel, kuhu Aruküla mehed on kutsutud igal aastal laulma. Kui mehi kodukandis varem kuulda ei saa, siis tuleval suvel korraldab ansambel Kadarpiku talus taas pärimusmuusikafestivali Türr-Fest. Seal laulab ka Lüü-Türr.





