Ran­na­nii­du hool­da­mi­ne veis­te­ga sul­ges Ha­ras ligi 40 pe­re vaba pää­su merele

291
Veis­te­ga hool­da­tav ran­na-ala on Ha­ra kü­las li­gi ka­he ki­lo­meet­ri pik­ku­ne ja ku­ni sa­da­kond meet­rit lai. Kaar­di­le on valgelt mär­gi­tud kü­lae­la­ni­ke pa­ku­tav komp­ro­miss – eral­di kop­lid koos lä­bi­pää­su­de­ga.

Ha­ra ran­na­kü­las Kuu­sa­lu val­las on Lok­sa-pool­se kü­la­o­sa ela­ni­kud teist aas­tat kir­ju­ta­nud pöör­du­mi­si ja osa­le­nud koh­tu­mis­tel seo­ses veis­te kar­ja­ta­mi­se­ga, peaae­gu ka­he ki­lo­meet­ri pik­ku­ne kit­sas ala on võe­tud ka­su­tu­se­le ran­na­kar­ja­maa­na.

Ha­ra kü­la kul­geb La­he­maa rah­vus­par­gis 9 ki­lo­meet­ri pik­ku­selt möö­da ran­naäärt. Pä­rand­nii­du hool­da­mi­se ees­mär­gil ra­ja­tud kar­jaaed on sul­ge­nud li­gi 40 kin­nis­tu ela­ni­ke­le aja­loo­lis­tel ra­da­del va­ba pää­su me­re­ni, et­te on pan­dud vä­ra­vad, ran­nas lii­gub to­si­na­ja­gu mä­gi­vei­seid ning see on te­ki­ta­nud ko­ha­li­kes ra­hu­lo­le­ma­tust ja pro­tes­ti.

„Me ei ole loo­ma­vae­nu­li­kud ega veis­te pi­da­mi­se vas­tu, kuid po­le ra­hul ja pea­me ebaõig­la­seks, et kü­la­rah­va tead­ma­ta ren­di­ti kit­sas ran­na-ala veis­te kar­ja­ta­mi­seks. Kui olek­si­me tead­nud, et ala on va­ja hool­da­da ja roos­tik­ku vä­hen­da­da, olek­si­me ol­nud val­mis ise se­da te­ge­ma,“ on kü­lae­la­ni­kud kin­ni­ta­nud nii veis­te tee­mal kok­ku­kut­su­tud kü­la­koos­o­le­kul, RMK ja kesk­kon­na­ame­ti esin­da­ja­te­ga kor­ral­da­tud ko­ha­li­kel koh­tu­mis­tel kui ka au­gus­ti al­gu­ses Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas toi­mu­nud koo­so­le­kul, mil­le kor­ral­da­sid Rii­gi­met­sa Ma­jan­da­mi­se Kes­kus (RMK) ja kesk­kon­naa­met.

Kõ­nea­lu­ne ran­na-ala kuu­lub RMK-le, kes viis rent­ni­ku ja hool­da­ja leid­mi­seks lä­bi kuus kon­kurs­si – aas­tal 2021 oli 3 kon­kurs­si, aas­tal 2022 oli 2 ja aas­ta 2023 al­gu­ses veel üks. Ren­diõi­gu­se sai vii­ma­se kon­kur­si tu­le­mu­se­na OÜ Leh­ma­poi­sid. Et­te­võt­te­ga sõl­mi­ti tavapärane küm­ne-aas­ta­ne ren­di- ja hool­dus­le­ping mul­lu ke­va­del. Ran­na veis­te­ga hool­da­mi­sest ja kon­kur­sist sai kü­la­rah­vas tea­da möö­du­nud su­vel, kui Leh­ma­poi­sid OÜ oma­nik tu­li Har­ga kar­jaae­da ehi­ta­ma.

Piir­ne­va­te kinnistute ela­ni­ke mul­lu­su­vi­se­le jä­rel­pä­ri­mi­se­le, miks neid toi­mu­vast va­ra­kult ei tea­vi­ta­tud, vas­ta­ti RMKst siis, et kon­kur­sip­laa­nist in­for­mee­ri­ti Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sust ja pa­lu­ti sei­su­koh­ta 2021. aas­ta al­gu­ses Rii­gi­va­ra Re­gist­ri kau­du, val­la­ma­jast vas­tust ei saa­dud ja se­da loe­ti nõus­tu­mi­seks. Kon­kur­si tea­ted on il­mu­nud Amet­li­kes Tea­daan­ne­tes ja RMK ko­du­le­hel, ka saa­de­ti in­fo pool-loo­dus­li­ke koos­lus­te hool­da­ja­te Goog­le-grup­pi ning e-kir­ja­ga RMK pä­rand­nii­tu­de hool­da­ja­te­le ja ren­di­hu­vi esi­ta­nud isi­ku­te­le.

Kol­ga­kü­las au­gus­tis toi­mu­nud koo­so­le­kul osa­le­nud abi­val­la­va­nem Ran­no Pool kom­men­tee­ris tea­vi­tus­tee­mat, et Kuu­sa­lu val­lal ei ol­nud tea­vi­tu­se het­kel Rii­gi­va­ra Re­gist­ris vo­li­ta­tud ka­su­ta­jat ning sel­lest tu­le­ne­valt ei jõud­nud RMK ki­ri val­la­va­lit­su­se­ni. Kui Ha­ras ela­va­te ini­me­se all­kir­ja­de­ga pöör­du­mi­ne veis­te tee­mal jõu­dis ka val­la­maj­ja, saa­de­ti sealt sa­mu­ti kir­jad RMK-le ja kesk­kon­na­ame­ti­le et­te­pa­ne­ku­ga saa­da kok­ku ja aru­ta­da tee­mat põh­ja­li­ku­malt.

Kol­ga­kü­la koo­so­le­kul jõu­dis aru­te­lu tõ­sias­ja­ni, et rah­vus­par­gi loo­dus­väär­tus­te inventee­ri­mi­se tu­le­mu­se­na on Ha­ra ran­nas te­gu pä­rand­nii­du­ga, samas maa-ame­ti geo­por­taa­li jär­gi ka üleu­ju­tu­sa­la­ga.

Ha­ra ela­ni­ke et­te­pa­nek komp­ro­mis­siks
Au­gus­ti­kui­sel koo­so­le­kul Kol­ga­kü­las tut­vus­ta­ti kü­lae­la­ni­ke­le Ha­ra ran­na­nii­dul ka­van­da­ta­vaid väi­ke­se­ma­hu­li­si raie­töid. Neid on va­ja, et muu­ta kar­jaaed nõue­te­ko­ha­seks ja loo­ma­kind­la­maks ning tõr­ju­da võ­sa ran­na­nii­du ida­pool­ses osas.

Selgitusi jagasid RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv ja looduskaitse­spetsialist Helen Tuusti. Nad tõdesid, et elektrikarjuse traat on seni kinnitatud puude külge ja külarahvas on oma pöördumistes sellele põhjendatult tähelepanu juhtinud. Vastupidavama karja­aia jaoks on plaanis teha 175 meetri pikkusel alal trassiraieid, eemal­dada 2 meetri laiuselt puittaimed. Rannaniidu idaosas on kavas eemaldada võsa ja alla 15sentimeetrise ümbermõõduga puud, et alale pääseks rohkem valgust, mis on vajalik rannaniidu kujunemisele. Suuremad puud ja puudetukad jäävad veistele varjumiseks.

Veel tea­ta­sid nad, et rent­ni­ku­ga on saa­dud kok­ku­lep­pe­le, et ren­dia­last jääb edas­pi­di väl­ja Loh­ja ta­lu maa­ga piir­nev lõk­kep­lat­si ala koos sil­la­ga. See koht oli osa­de ko­ha­li­ke jaa­ni­tu­lep­lats, mi­da nad aas­taid ise hool­da­sid.

RMK on valmis selle platsi andma külaseltsile pikaajalisele rendile koos kohustusega rannaniidu elupaika hooldada, kuid lõkkeplatsina kasutamiseks peab omapoolse kooskõlastuse andma kindlasti ka keskkonnaamet.

Abi­val­la­va­nem Ran­no Pool li­sas, et val­la uue üldp­la­nee­rin­gu põ­hi­la­hen­du­se joo­ni­se­le on kan­tud RMK-le kuu­lu­vad ran­na-alad kõr­gen­da­tud ava­li­ku hu­vi­ga ala­de­na, mis an­nab või­ma­lu­se aru­ta­da nen­de täp­se­mat ka­su­tust edas­pi­di RMK, vallavalitsuse ja ko­gu­kon­na­ga.

Kau­po Kohv tõ­des: „Vii­ma­ti oli­me koos no­vemb­ris, koh­tu­si­me Ha­ras ühes ta­lus. Emot­sioo­nid olid siis kõr­ged, on ka nüüd ko­gu­kon­nal ja rent­ni­kul. Meie püüa­me lei­da komp­ro­mis­si­koh­ti.“

Kü­lae­la­ni­kud kir­jel­da­sid, kui­das esi­ta­sid komp­ro­mis­set­te­pa­ne­kud aas­ta ta­ga­si, tei­si et­te­pa­ne­kuid pea­le lõk­kep­lat­si po­le ar­ves­se võe­tud. Üks suur soov on, et hool­da­tav ala oleks ja­ga­tud eral­di kop­li­teks, mis on pii­ra­tud ka me­re poolt, kop­li­te va­he­le jääk­sid aja­loo­li­sed li­gi­pää­su­ra­jad. Siis ei pää­seks loo­mad ma­da­la vee kor­ral lii­ku­ma alast väl­ja­poo­le ning pe­re­del oleks või­ma­lus käia se­ga­ma­tult ran­nas kõn­di­mas, paa­te me­re­le vii­mas või uju­mas.

Kesk­kon­naa­me­ti loo­dus­kait­se pla­nee­ri­mi­se osa­kon­na juh­tivs­pet­sia­list Rii­na Kot­ter vas­tas, et kogu karjatamisala ulatuses me­re poo­le ae­da lu­ba­da ei saaks, hool­da­mi­ne peab ula­tu­ma me­re pii­ri­ni.

Kü­la­rah­va ra­hu­lo­le­ma­tu­se­le, et te­gu on eri­ti ma­da­la la­he­o­sa­ga, kus vei­sed sei­sa­vad sa­ge­li tun­de vees, nen­de väl­ja­hei­ted reos­ta­vad siis ning suur­vee kor­ral merd, vas­tas Kau­po Kohv, et Soo­me la­he­le, ka Ha­ra la­he­le see mõ­ju ei aval­da.

Kõne alla tuli veel veiste talvine pidamine. Rentnikuga sõlmitud lepingus ei ole talvine karjatamine keelatud, kuid külaelanike arvates kahjustas loomade talvisel toitmisel sööda transportimine ümbritsevat keskkonda.

Taas heit­sid kü­lae­la­ni­kud et­te ka se­da, et nen­de­ga eel­ne­valt ei rää­gi­tud, nad olek­sid ise roos­ti­ku­ga kae­tud ala niit­nud ning siis po­leks pi­da­nud vei­seid sin­na too­ma ega ran­da pää­se­mist aia­ga ta­kis­ta­ma. Kui­gi osa­de­le ra­da­de­le on teh­tud lä­bi­pää­suks vä­ra­vad, ei ole ini­mes­tel tur­va­li­ne vii­bi­da sel alal koos veis­e­kar­ja­ga.

Veel mär­gi­ti, et vei­sed ei ole roo­gu hä­vi­ta­nud, tär­ka­vat roos­tik­ku ei söö­dud ka ke­va­del. Ka ni­me­ta­ti, et roos­tik­ku hool­da­nud free­si­ga on möö­du­nud sa­jan­di al­gu­ses ra­ja­tud kraa­vid ran­nas kin­ni tal­la­tud, kuid kraa­vid on kin­nis­tu­te jaoks olu­li­sed, et pin­na­se­ve­si ei val­guks keld­ri­tes­se. Tä­na­vu ke­va­del oli osa­des keld­ri­tes upu­tus.

Kaupo Kohv põhjendas, et veistega hooldamisel näeb tulemusi pikema aja jooksul ning loomad tekitavad oma tallumise, söömise ja väljaheidetega uusi mikroelupaiku, mille tulemusena tekib liigirikas rannaniit.

Kohalike küsimusele, mida Hara rannaniidul kaitstakse, ajalooliselt ei ole sel alal lehmi karjatatud, lausus keskkonna­ameti juhtivspetsialist Riina Kot­ter, et Eestis peab kaitsma niidu elupaigatüüpe, pärand­nii­tude hooldamise tegevuskava on kinnitatud numbriliste eesmärkidega ja selle kohta tuleb Eestil anda Euroopa Liidus aru. Ta nentis, et Lääne-Eestiga võrreldes on Põhja-Eestis suhteliselt vähe rannaniite ja need paiknevadki kitsamatel aladel. Seega on Lahemaa rahvuspargis rannaniitude hooldamine ja taastamine väga oluline. Vähe on ka veisepidajaid, kelle loomad võiksid pärandniite hooldada.

Sõnumitooja küsimusele, kas Haras ranna-ala hooldamisega toimunu on tekkinud seetõttu, et Eestil tuleb näidata teatud protsente, vastas ta, riigile võetud kohustuste kõrval on ka siseriiklikult oluline, et ranni­ku­elupaigad oleksid kaitstud, ja hooldamine tagab, et ala ei kasvaks roostikuga kinni.

Looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv lausus koosoleku lõpupoole, et RMK on Eestis sõlminud looduslike koosluste hoolduslepinguid kokku 26 000 hektari peale, niisugust keerulist olukorda, nagu on tekkinud Hara küla kogukonna ja pärandniitude hooldaja vahel, pole varem olnud.

Sõnumitooja küsis veel, kas RMK ei võiks analoogselt metsaraietega korraldada KAH-alade ehk kõrgendatud avaliku huvidega alade korral ka looduslike koosluste veistega hooldamiseks esmalt kohtumise kohalike elanikega ning panna kirja kokkulepitud tingimused, mida rentnik peab arvestama. Kaupo Kohv vastas, et ilmselt hakataksegi asulate juures renditingimusi sarnaselt KAH aladel toimuvatele raietele kogukonnaga rohkem läbi arutama.

RMK ja kesk­kon­naa­me­ti esin­da­jad lu­ba­sid Kol­ga­kü­la koo­s­ole­ku lõ­pus, et tut­vu­vad Ha­ra kü­la et­te­pa­ne­ku­te­ga ja rää­gi­vad lä­bi rent­ni­ku­ga ning uus koh­tu­mi­ne kü­la esin­da­ja­te­ga võiks toi­mu­da novembris.

Eelmine artikkelAni­ja val­la kü­la­de ja va­baü­hen­dus­te ümar­lauas tut­vus­ta­ti toe­tus­meet­meid
Järgmine artikkelPolitseikroonika