
„Ühest küljest oli eelmine aasta päästele üsna hea – Eestis oli läbi aegade kõige vähem tules hukkunuid, 35, samas oleme tänavu juba praegu sellele numbrile üsna lähedal, tulekahjudes on surma saanud 25 inimest,“ nentis Põhja päästekeskuse juht Marko Rüü möödunud kolmapäeval, 17. aprillil Harjumaa Omavalitsuste Liidu nõupäeval Tabasalus.
Põhja regioonis ehk Harjumaal ja Tallinnas hukkus 2023. aastal tulekahjudes 11 inimest, aasta varem oli 8. Ka uppumisi oli Eestis eelmisel aastal võrreldes varasematega vähem – 36, neist Harjumaal ja Tallinnas kokku 9. Aasta varem uppusid Põhja regioonis 15 inimest.
Enamik tulekahjus hukkunuid on olnud alkoholijoobes ning tuleõnnetuste peamine põhjus on olnud suitsetamine. Euroopa Liidus on aastaid tohtinud tarbida vaid isekustuvaid sigarette ning pärast nende kasutuselevõttu on päästekeskuse juhi kinnitusel tulesurmade arv palju vähenenud. Siiski ei ole sajaprotsendilist garantiid, et isekustuvad sigaretid ei või põhjustada tulekahju.
Vaid 20 protsendil mullu tules hukkunute kodudes oli suitsuandur.
„Vaatamata sellele, et see nõue kehtib juba 2009. aastast, on meil ikka veel tohutu hulk kodusid, kus suitsuandurit ei ole,“ tõdes Marko Rüü.
Ta kinnitas, et suitsuandur päästab elusid ning ilmselt oleks ka neis 80 protsendil surmaga lõppenud tulekahjudes olnud suitsuanduritest kasu. Kodudes, kus kasutatakse gaasi või on tahkekütusel küttekolle, peab lisaks olema vinguandur: „Kodudes, kus olid hukkunuga õnnetused, polnud kumbagi.“
Marko Rüü märkis, et osa inimesi on suitsuanduri laest alla võtnud, et see ei segaks suitsetamist, mõned sellepärast, et anduri patareid on tühjaks saanud ja pole peetud vajalikuks uusi osta.
„Tundub, et ennetustöö, mida oleme teinud 15 aastat, ei kanna hästi vilja. Seetõttu ütlesime eelmisel aastal esimest korda, et läheme kodudesse ja teeme trahvi, kui suitsuandurit ei ole,“ lausus päästekeskuse juht.
Trahve tehti tema sõnul möödunud aastal sel põhjusel üsna palju.
Kuigi tulekahjude arv on aasta-aastalt järjest vähenenud, oli Eesti päästjatel 2023. aastal rekordarv väljakutseid – üle 30 000. Marko Rüü selgitas, et üks põhjus on kliimamuutused – mulluse ühe tormiilmaga oli üle 2000 väljakutse, tuli käia teedele langenud puid eemaldamas ja muid kahjusid likvideerimas. Lisaks käivad päästjad kiirabil abiks inimesi transportimas: „Kui tulekahjusid jääb vähemaks, siis muulaadsete väljakutsete arv kasvab, meil tööd vähemaks ei jää.“
Uus ülesanne – elanikkonnakaitse
Uue töövaldkonnana on päästekeskustele lisandunud veel elanikkonnakaitse. Sellega tegeleb Põhja päästekeskuses kriisibüroo, kus on ametis 5 inimest.
„Elanikkonnakaitse eesmärk on tõsta inimeste valmisolekut kriisides iseseisvalt hakkama saada,“ selgitas päästekeskuse juht.
Põhja päästekeskus on valmis seda soovivatele kollektiividele tegema selleks 60-90minutilisi koolitusi. Eesmärk on, et aastaks 2027 oleks 40 protsenti Eesti elanikest koolituse läbinud.
Marko Rüü rääkis ka, mida on tehtud, et elanikkonnale kriiside korral rohkem abi pakkuda. Ta tõi näite, et kaks aastat tagasi oli Lilleküla komando Eestis ainus, kus oli varingupäästevõimekus, nüüd on Eestis 13 varingupäästevõimekusega komandot: „Ukraina on näidanud, et päästel on väga suur roll just pärast pommitamisi, varingupäästetegevused on siis väga olulised.“
Ukraina sõda on päästejuhi sõnul näidanud ka seda, et päästjad on venelaste jaoks üks sihtmärk. Paari kuu tagustel andmetel on Ukrainas saanud alates sõja algusest surma rohkem kui 75 päästjat, üle 400 komandohoone on maatasa pommitatud, üle 1000 ühiku tehnikat hävinenud.
„Peame olema valmis selleks, kui Eestis midagi juhtub, tuleb meil mõelda eelkõige enda peale, et oleksime võimelised elanikele tuge pakkuma,“ ütles Marko Rüü.
Sel põhjusel on päästeamet hankinud välitanklaid, mobiilseid kütusetankureid, igasse komandosse suure kütusemahuti, demineerijatele on ostetud killuvestid.
46 uut päästeautot, vanad vabatahtlikele
Tänavu saab Põhja päästekeskus 46 uut päästeautot. Iga masin maksab ligikaudu 0,5 miljonit eurot. Autod ostetakse Euroopa Liidu toetuse eest.
„Üks neist on elektriauto. Hakkame seda katsetama, eesmärk on, et tulevikus on meil kõik elektriautod,“ sõnas Marko Rüü.
Päästekeskuse juht tunnistas, et on elektriliste päästeautode suhtes skeptiline, kuid kütuse kokkuhoiuks on need head: „Kuna bensiinihinnad tõusid, läks meie kütuse eelarve eelmisel aastal umbes miljoni euroga miinusesse. Tavalised suured päästeautod, mis võtavad kütust 30-40 liitrit 100 kilomeetri kohta, tarbivad seda ka siis, kui seisavad. Vee pumpamiseks peavad pumbad töötama ja selleks kulub umbes 60 liitrit kütust tunnis.“
Suurem osa kutseliste päästjate seniseid tuletõrjeautosid antakse vabatahtlikele päästekomandodele, osa ka sisekaitseakadeemiale. Umbes 5 jäetakse enda reservi.
Päästekeskuse juht selgitas, Kopli päästekomando pandi kinni, et hoida kokku 728 000 eurot, ja võib tekkida küsimus, kas 46 poolemiljonilist autot osta on õige. Kuid ELi toetusraha ei saa kasutada komandode ülalpidamiseks. Kuna päästeameti eelarvest läheb ligi 80 protsenti palkadeks, ei ole tema kinnitusel mujalt kärpida ning iga järgmine kärbe, mis neil tuleb teha, tähendab mõne järgmise komando sulgemist: „Loodame, et seda tegema ei pea, kuid praegu on tunne, et peame lähiajal võibolla veel mõne komando kinni panema.“
Kopli kutselise päästekomando asemel avatakse 1. mail vabatahtlik komando, kus soovitakse hoida ööpäevaringselt 3 meest valves. Siiski ei saa Põhja päästekeskuse juhi hinnangul soodustada riiklike komandode asendamist vabatahtlikega.






