Anija vallavalitsus viis kevadel läbi hanke Kehra linna Põrgupõhja elamupiirkonna sadeveesüsteemi projekteerimiseks. Selle võitis kolme pakkuja seast OÜ Keskkonnaprojekt, kelle hinnapakkumine oli 22 320 eurot. Sama ettevõte koostas möödunud aastal ka Kehra Jaama tänava piirkonna sadeveesüsteemide uuendamise põhiprojekti ning Põrgupõhja linnaosa sadeveesüsteemi rekonstrueerimise eelprojekti.
Valla majandusspetsialist Tõnu Kirves selgitas, et vallavalitsus on algatanud Põrgupõhja linnaosast sadevete ärajuhtimise rekonstrueerimise raudteejaama piirkonnast kuni Jägala jõeni. See projekt on jaotatud kahte ossa. Esimene hõlmab ala raudteejaamast Jägala jõeni, selle projekt on valmis ning sademeveekanalisatsiooni ja -kraavi ehitusluba välja antud. Teine osa hõlmab Põrgupõhja linnaosas asuvate Põhja, Mulla, C. R. Jakobsoni, J. Rainise, L. Koidula, Nurme, Niidu, Tuleviku, Põllu, Luha ja Aasa tänavate eramupiirkonda.
„Sadude ajal on seal õued märjad, vesi on ka keldrites, sest aedade taga asuvad sadeveekraavid ei tööta enam korralikult. Sinna on riisutud puulehti ja niidetud muru, mis tekitab kraavidesse setet ja ummistab truupe. Samuti on osa kraave kinni aetud ja paigaldatud torud ei pruugi olla õige mõõdu ning kalletega. Sellest ka ummistused ja seisev vesi kraavi põhjas,“ rääkis Tõnu Kirves.
Ta lisas, teine põhjus, miks kuivenduskraavid pole enam efektiivsed, on see, et aastate jooksul on Põrgupõhjas teid ümber ehitatud: „Selle tagajärjel on kraavid tõusnud, nende kalded pole enam õiged, mistõttu ei toimu enam korralikult sademe- ja pinnasvee ärajuhtimist kraavidesse, osa vihmaveest jääb pinnasesse.“
Majandusspetsialisti sõnul saab vallavalitsus korra-paar kuus Põrgupõhja elanikelt kõnesid, milles antakse teada soovist oma maalt liigvesi toru kaudu ära juhtida. Mõned on juba varem kuivenduskraavid kinni ajanud ja asendanud torudega.
„Elanikud soovivad nüüd, mil hakkame sadeveesüsteeme rekonstrueerima, et ajaksime kuivenduskraavid kinni ja edaspidi juhitaks sadevesi ära torude kaudu. Aga torusüsteem seal ei toimiks, nende õued jääksid ikkagi märjaks, sest Põrgupõhja on vanal soisel ajal. Kuivenduskraav kuivatab ka seda pinnast, mis on eramute all. Kui sadevesi juhtida ära torude abil, ei töötaks kuivendus seal korralikult ja ala jääb ikkagi liigniiskeks. Selle tõttu plaanime seal taastada kõik kuivenduskraavid. See on ainuke lahendus, kuidas saada õued ja keldrid kuivaks,“ selgitas ta.
Tõnu Kirves märkis veel, et sadevete ärajuhtimine torude kaudu on ka mitmeid kordi kallim rajada ning selle hilisem hooldamine on keerulisem. Eramute rajooni vallaeelarvele väga suurt koormust tähendava sadeveekanalisatsiooni rajamiseks pole tema hinnangul ka vajadust: „Kehra pole suurlinn, kus on palju kõva kattega alasid. Põrgupõhjas on palju muru- ja mullapinda, mis imab vett hästi ning seetõttu töötavad seal hästi klassikalised lahendused ehk kuivenduskraavid, kui need on õigete suuruste ja kalletega, puhtad ja hooldatud.“
Kraavide abil kavandatakse sadevesi Põrgupõhja kruntidelt ka edaspidi ära juhtida kuni raudteejaamani, sealt edasi liigub see jõkke ka praegu maa-aluse toru kaudu: „Praegune toru on suuresti setet täis ning kui hakata seda puhastama, on risk toru lõhkuda ja maapind võib vajuda. Tõenäoliselt tuleb jaama juurde panna uus truup ja sealt edasi sadeveetrassi koridori veidi muuta.“
Tervikprojekt sadeveesüsteemide ärajuhtimiseks Põrgupõhjast Jägala jõkke peaks valmima sügiseks. Ehitama hakatakse arvatavasti järgmisel või ülejärgmisel aastal, olenevalt valla rahalistest võimalustest.
Tuleval aastal on kavas tellida projekt ka Kehra linna ülejäänud osade ja Lehtmetsa küla sadeveesüsteemide rekonstrueerimiseks.
„Vaja on lahendada ka sealne pidev probleem, et kortermajade keldrites uputab. Praegu saame just kevadiste suurvete ajal selle kohta väga palju pretensioone,“ ütles Tõnu Kirves.
Ta lisas: „Seal tuleb sadeveed ära juhtida kindlasti torude abil, korterelamute juurde kuivenduskraavide jaoks ruumi ei ole. Loodan, et lähema viie aasta jooksul saame Kehra kõik sadeveesüsteemid korda.“






