Vallavalitsused kinnitasid juuni lõpus hajaasustuse programmi toetused. Kuigi ka käesoleval aastal oli hajaasutuse- programmi taotluste esitamise aeg 1. veebruarist kuni 1. aprillini, sai toetussummad määrata pärast seda, kui riik oli teada andnud endapoolsed toetussummad. Rahandusministeerium kinnitas toetussummad enne jaanipäeva.
Projektide maksumusest kolmandiku osas annab toetust riik ja samas mahus lisab omavalitsus – kokku 67 protsenti. Vähemalt kolmandiku osas tuleb panustada taotlejal – 33 protsenti. Programmist toetatakse hajaasuses paiknevate majapidamiste joogivee- ja heitveesüsteemide, juurdepääsuteede või autonoomse elektrisüsteemi rajamist.
Vallavalitsuste moodustatud hindamiskomisjonid panid taotlused pingeritta rahandusministeeriumi kehtestatud kriteeriumide alusel. Rohkem hindepunkte said suuremad pered, kus on enam kasusaajaid, eelkõige lapsi. Kriteeriumid on avalikustatud ministeeriumi kodulehel.
Anija vald
Anija vallas oli jagada 40 000 eurot – vallaeelarves on programmi toetusraha 20 000 eurot, sama palju lisas riik. Taotlusi esitati kokku 20, nende kogusumma oli 98 615,06 eurot. Toetust saavad 9 taotlejat täismahus ja 1 osaliselt.
Hindamiskomisjonis olid valla keskkonnaspetsialist Evelin Kolbak, abivallavanem Priit Vabamäe, ehitus- ja hankespetsialist Viljo Leis, maa- ja teedespetsialist Mait Paasik, arhitekt-planeeringuspetsialist Inga Vainu ja finantsist Liivi Hansen.
Keskkonnaspetsialist Evelin Kolbak kommenteeris, et üks taotlus ei kvalifitseerinud. Kaks taotlust said hindepunkte küll üle riikliku piirmäära, mis on 2,5 punkti, kuid raha ei jagunud. Teised rahastuseta jäänud projektid kogusid hindepunkte alla piirmäära.
Toetuse saanud talud asuvad Soodlas, Lükati külas, Ülejõe külas, Kehra külas, Lookülas, Rasivere külas, Salumetsa külas ja Vetlas.
Jaanus Loodus saab biopuhasti paigaldamiseks toetust 3584,40 eurot, omaosalus on 1800 eurot.
Caroli Sirelile antakse 4884,25 eurot kanalisatsioonitorustiku, biopuhasti ja imbväljaku jaoks, omaosalus on 1405,70 eurot.
Mart Küttimile eraldatakse 3352,68 eurot puurkaevu rajamiseks, omafinantseering on 1651 eurot.
Sirje Treiman saab kanalisatsiooni paigaldamiseks 4348,03 eurot, omaosalus on 2124,57 eurot.
Valle Vilimäele antav toetus kanalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks on kokku 5025 eurot, taotleja omaosalus 2475 eurot.
Ain Kuuse saab puurkaevu seadme hankeks ja paigaldamiseks, ka olemasoleva puurkaevu läbipesemiseks ja seadustamiseks 1475 eurot, omaosalus on 4825 eurot.
Maira Vahulale antakse 6423,96 eurot kanalisatsioonikaevu rajamiseks, omafinantseering on 3164,04 eurot.
Janette-Karita Vainika ja Indrek Sõer saavad puurkaevu ja veesüsteemi rajamiseks 3276,30 eurot, omaosalus on 1613,70 eurot.
Gaido Kändla saab talu kanalisatsiooniprojektile toetust küsitust vähem, kokku 2605,33 eurot, taotlejal tuleb lisada 71,41 protsenti – 6508,67 eurot.
Kuusalu vald
Kõige rohkem taotlusi esitati Kuusalu vallas – kokku oli projekte 47. Neist kvalifitseerusid ja hinnati 45, taotluste kogusumma oli 298 020,30 eurot. Kuusalu vallas oli jagada toetusteks kokku 40 000 eurot – 20 000 riigilt ja sama palju valla eelarvest. Toetust antakse seekord 11 projektile.
Hindamiskomisjoni kuulusid keskkonnaspetsialist Margus Kirss, vallavanem Terje Kraanvelt, pearaamatupidaja Ly Korotejev-Piir, Kuusalu Soojuse tegevjuht Kalle Küngas, lastekaitsespetsialist Helle Soots ja ehitusspetsialist Ljubov Beglova.
Keskkonnaspetsialist Margus Kirss rääkis, et ka eelmisel aastal oli taotlusi üle 40 ning toetusi jagus kümmekonnale: „Komisjonile on antud hindamisjuhend, taotluste pingerida moodustus selle järgi antud hindepunktide põhjal. Lisaks lastele eelistasime ja rohkem said punkte projektid, kus taludes elab puuetega inimesi või pensionäre. Ka vaatasime, kas projekt lahendab probleemi, ning olulisemaks hindasime joogiveega varustamise, sest kui puudub kvaliteetne joogivesi, on see suurem probleem kui kanalisatsiooni või hea juurdepääsutee puudumine.“
Kaks taotlust ei vastanud tema sõnul nõuetele.
Margus Kirss lisas, et toetuse saajate hulgas on neid, kes taotluse esitanud varasematel kordadel ja seni ilma jäänud, ning rõhutas, et kindlasti tasub toetuseta jäänutel taotlus esitada ka tuleval aastal.
Toetuse saanud talud on Kodasoo, Soorinna, Andineeme, Sõitme, Sigula, Kemba, Suru, Valkla, Rummu, Vahastu ja Kiiu külast.
Matti Vahtras saab 2371 eurot puurkaevu rajamiseks, omaosalus on 1169 eurot.
Hanno Grünthalile antakse 800,65 eurot puurkaevule uue filtri paigaldamiseks, omafinantseering on 394,35 eurot.
Keiu Püümetsa toetatakse 1487,40 euroga puurkaevu ja torustiku rajamiseks, taotlejal tuleb lisada 732,60 eurot.
Ene Lõoke saab 1600 eurot puurkaevule uue filtri paigaldamiseks, omaosalus on 830,84 eurot. Vaiko Mäe toetus on 3250 eurot puurkaevu ja torustiku rajamiseks, omaosalus on 2870 eurot.
Krista Kivistikule antakse 3079 eurot puurkaevu ja torustiku rajamiseks, taotleja lisab 1517 eurot.
Tiiu Trull saab 1218,56 eurot puurkaevule uue veetrassi ja pumba jaoks, omaosalus on 600,19 eurot.
Joel Sudnikevitšile eraldatakse 5656,14 eurot kanalisatsiooni rajamiseks, omaosalus on 2785,86 eurot.
Reelika Laurent saab kanalisatsiooni rajamiseks 6500 eurot, endal tuleb lisada 3349,60 eurot. Ka Katrin Pahk saab 6500 eurot kanalisatsiooni rajamiseks, omaosalus on 6070 eurot.
Raasiku vald
Raasiku vallas oli esmakordselt jagada 30 000 eurot – nii vallalt kui ka riigilt 15 000 eurot. Seni on vald ja riik eraldanud kumbki 10 000 eurot.
Taotlusi esitati 10 kogusummas ligi 60 000 eurot. Toetust said täismahus 7 taotlejat ja 1 osaliselt.
Projektide hindamiskomisjoni kuulusid keskkonnaspetsialist Johanna Sepmann, haldus- ja arendusosakonna juhataja Aare Ets, raamatupidamisosakonna juhataja Evelyn Velberk, arhitekt Reet Viigipuu ning haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Juta Asuja.
Keskkonnaspetsialist Johanna Sepmann kommenteeris, et kui varasemalt on saanud toetust 5 või 6 projekti, siis sel aastal said toetuse 8 projekti: „Kahjuks pingereas kahele viimasele projektile raha ei jagunud. Enamik toetuse saajatest on suured pered, kus kasusaajaid on rohkem. Seekord oli ka neid, kes varasematel aastatel jäid toetusest ilma. Seega julgustame, kes seekord toetust ei saanud, kandideerida ka järgmisel aastal.“
Toetuse saanud talud on Järsi, Kurgla, Igavere, Pikavere ja Rätla külas.
Külli Friedemann saab kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks 6277,63 eurot, omaosalus on 3091,97 eurot.
Lauri Rebase toetus puurkaevu rajamiseks ja vee majja toomiseks on 3505 ,44 eurot, omaosalus 1726 eurot.
Saima Vapperile eraldatakse veepuhastusseadmete jaoks 1193,94 eurot, omaosalus on 588,06 eurot.
Monika Kannelmäe saab 2166,78 eurot puurkaevu rekonstrueerimiseks, endal tuleb lisada 1067,22 eurot.
Diana Tõnise saab biopuhasti ja imbväljaku rajamiseks 4381,80 eurot, omafinantseering on 2158,20 eurot.
Ly Pisangile antakse 5672,22 eurot kanalisatsioonisüsteemi jaoks, omaosalus on 2793,78 eurot.
Anu Käsk saab biopuhasti paigaldamiseks 5732,52 eurot, omaosalus on 2823,48 eurot.
Signe Sahkaile eraldati osaline toetus puurkaevu rajamiseks ja filtrite paigalduseks, kokku 1069,67 eurot. Taotlejal oleks tulnud tagada omafinantseering 79 protsenti minimaalselt summas 4006,33 eurot, ent loobus osalisest toetusest.






