Ani­ja ja Raa­si­ku val­las õn­nit­le­ti uu­si au­ko­da­nik­ke

Ani­ja val­la au­ko­da­ni­ku tiit­li päl­vis RUTT TÜ­LI, Raa­si­ku val­la au­ko­da­ni­ku ni­me­tus omis­ta­ti HEL­LE VA­GA­LE.

Ani­ja ja Raa­si­ku val­las on tra­dit­sioon omis­ta­da Ees­ti Va­ba­rii­gi sün­ni­päe­va pu­hul tee­ne­ka­te­le ini­mes­te­le val­la au­ko­da­ni­ku tii­tel. Ani­ja val­las on Ees­ti Va­ba­rii­gi aas­ta­päe­val toimunud val­la­juh­ti­de vas­tu­võtt Keh­ra güm­naa­siu­mi au­las. Ko­roo­na­vii­ru­se tõt­tu peeti Ees­ti sün­ni­päe­va teist kor­da Keh­ra güm­naa­siu­mi ees lin­na­väl­ja­kul. Sel aas­tal tä­his­ta­ti koos Ees­ti Va­ba­rii­gi 104. sün­ni­päe­va­ga ka val­la 30. aas­ta­päe­va. Li­saks au­ko­da­ni­ku ni­me­ta­mi­se­le an­ti sel pu­hul väl­ja val­la viis tee­ne­te­mär­ki. Au­ko­da­nik­ku tun­nus­ta­ti 23. veeb­rua­ril Aeg­vii­du koo­lis ja tee­ne­te­mär­gi saa­jaid sa­mal õh­tul Keh­ra lin­na­väl­ja­kul.

Raa­si­ku val­la uut au­ko­da­nik­ku õn­nit­le­ti rii­gi sün­ni­päe­val, 24. veeb­rua­ril Raa­si­ku rah­va­ma­jas.

Ani­ja val­las uus au­ko­da­nik ja 5 tee­ne­te­mär­gi kand­jat
Ani­ja val­la au­ko­da­ni­ku tii­tel omis­ta­ti pi­kaa­ja­li­se pa­nu­se eest ha­ri­du­se­lu eden­da­mi­ses­se Aeg­vii­du koo­li õpe­ta­ja­le Rutt Tü­li­le. Ta on Aeg­vii­du koo­lis ing­li­se kee­le õpe­ta­ja­na töö­ta­nud 55 aas­tat.

Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Jaa­nus Ka­lev ja val­la­va­nem Rii­vo Noor käi­sid au­ko­da­nik­ku õn­nit­le­mas 23. veeb­rua­ri päe­val Aeg­vii­dus, and­sid au­ko­da­ni­ku tun­nis­tu­se, mär­gi ja lil­led üle ko­gu koo­li ees. Koo­li­pe­re kin­kis oma kauaaeg­se­le õpe­ta­ja­le lil­led ja suu­re koo­li lo­go­ga plee­di.

Rutt Tü­li rää­kis, et au­ko­da­ni­ku tii­tel tu­li tal­le oo­ta­ma­tult ning üt­les nal­ja­ta­mi­si, et ilm­selt on see pree­mia va­na­du­se ja vap­ru­se eest. Ta mär­kis, et te­ma suh­ted õpi­las­te­ga on teist­su­gu­sed kui uu­tel õpe­ta­ja­tel, sest ta on õpe­ta­nud ka nen­de ema­sid-isa­sid, onu­sid-tä­di­sid, va­na­ema­sid-va­nai­sa­sid, kok­ku kol­me põlv­kon­da. Üle poo­le sa­jan­di Aeg­vii­du lap­si õpe­ta­nud pe­da­goog kii­tis oma õpi­la­si ning kin­ni­tas, et ning saa­vad hil­jem ka teis­tes koo­li­des ing­li­se kee­le tun­di­des vä­ga häs­ti hak­ka­ma.

„Ma olen va­na­mood­ne ini­me­ne, ko­hu­se­tund­lik ja jär­je­kin­del. Tä­na­päe­va koo­lis jääb jär­je­kind­lu­sest võib ol­la puu­du, aga jär­je­kind­lus viib si­hi­le,“ sõ­nas ta.

Aeg­vii­du koo­li di­rek­tor Tii­na Stein­berg mär­kis, et õpe­ta­ja Rutt Tü­li on ka vä­ga täp­ne ja nõud­lik, kuid sa­mas ka sõb­ra­lik, lap­sed aus­ta­vad ja hin­da­vad te­da: „Kord, kui rää­ki­si­me, et las­te jaoks on ing­li­se kee­le õp­pi­mi­ne, just gram­ma­ti­ka vä­ga ras­ke, üt­les Rutt mul­le kel­mi­kalt: „Mul on saht­lis ala­ti üks komm nen­de jaoks, kes on ol­nud tub­lid.““

77aas­ta­ne Rutt Tü­li kin­ni­tas, et käe­so­lev õp­peaas­ta jääb tal­le õpetajana vii­ma­seks. 55 aas­tat koo­lis töö­ta­nud pedagoog soo­vis ju­ba eel­mi­sel su­vel jää­da pen­sio­ni­le, kuid an­dis nõu­so­le­ku veel aas­ta Aeg­vii­du koo­li lap­si õpe­ta­da, sest te­ma ase­me­le ei lei­tud uut ing­li­se kee­le õpe­ta­jat.

23. veeb­rua­ri õh­tul Keh­ra lin­na­väl­ja­kul toi­mu­nud peol tun­nus­tas val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Jaa­nus Ka­lev val­la tee­ne­te­mär­gi saa­jad. Tee­ne­te­mär­gi päl­vi­sid Keh­ra güm­naa­siu­mis 35 aas­tat töö­ta­nud ees­ti kee­le ja kir­jan­du­se õpe­ta­ja An­ne Tam­ma­ru, en­di­ne abi­val­la­va­nem, 14 aas­tat ko­ha­li­kus oma­va­lit­su­ses töö­ta­nud Enn Pung ning val­la kolm pe­rears­ti: üle 30 aas­ta al­gu­ses Keh­ra am­bu­la­too­riu­mis, nüüd ter­vi­se­kes­ku­ses töö­ta­vad Mar­je Ott ja Na­ta­li­ja Ja­ko­ven­ko ning li­gi 30 aas­tat va­rem las­tears­ti­na, prae­gu pe­rears­ti­na töö­tav Mai­re Post.

Raa­si­ku val­la uus au­ko­da­nik
Raa­si­ku rah­va­ma­jas õn­nit­le­ti au­ko­da­ni­kuks va­li­tud sa­ma ma­ja pe­re­naist, rah­va­ma­ja ju­ha­ta­jat Hel­le Va­ga va­ba­rii­gi aas­ta­päe­val, 24. veeb­rua­ril toi­mu­nud kont­sert-ak­tu­sel.

Val­la­va­nem Raul Siem rää­kis, et Hel­le Va­ga on elu­põ­li­ne Raa­si­ku ela­nik, seal sün­di­nud, kas­va­nud ja ela­nud, ning end Raa­si­ku val­la­le jää­gi­tult pü­hen­da­nud. Ta hoo­lib ja hoo­lit­seb ini­mes­te eest en­da üm­ber, Raa­si­ku rah­va­maj­ja on ini­mes­tel hea min­na, sest nad tun­ne­vad, et on seal vä­ga oo­da­tud: „Hel­le on Raa­si­ku rah­va­ma­ja­ga ol­nud seo­tud üle 20 aas­ta, on ve­da­nud näi­te­rin­gi, kor­ral­da­nud mit­te ai­nult Raa­si­ku val­la, vaid ka Har­ju­maa suu­ri kul­tuu­riü­ri­tu­si.“

Li­gi 20 aas­tat oli Hel­le Va­ga ka Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu lii­ge.

„Hel­le on tõe­li­ne pärl,“ sõ­nas val­la­va­nem.

Val­la­vo­li­ko­gu esi­me­he Maar­ja Si­kut li­sas, et tal on au an­da Hel­le Va­ga­le üle Raa­si­ku val­la kõr­geim au­ta­su, au­ko­da­ni­ku märk ja tun­nis­tus.

Auo­da­nik­ku olid õn­nit­le­mas pal­jud sõb­rad ja kol­lee­gid. Ta tä­nas kõi­ki ja üt­les, et kui enam rah­va­ma­ja juh­ti­da ei jak­sa, siis au­ko­da­nik jak­sab ik­ka ol­la. Hel­le Va­ga tun­nis­tas, et kui Tiit Ree­der eel­mi­sel aas­tal kü­si­si, kas to­hib te­da au­ko­da­ni­kuks esi­ta­da, ei ol­nud ta nõus, kui sel aas­tal uues­ti kü­si­ti, an­dis nõu­so­le­ku: „Ühe me­he al­ga­tu­sel, teis­te ini­mes­te är­gi­tu­sel võt­si­te õi­gu­se mind ülis­ta­da. Ma vä­ga tä­nan.“

Ees­ti Va­ba­rii­gi aas­ta­päe­va pu­hul pee­tud kõ­nes mär­kis val­la­va­nem Raul Siem, et Ees­ti Va­ba­dus­sõ­jas võit­le­sid meie va­nai­sa­de­ga õlg õla kõr­val ka roots­la­sed, ing­la­sed, taan­la­sed, soom­la­sed: „Nad ei või­del­nud ega kao­ta­nud oma elu as­ja­ta, vaid selleks, et meie saak­si­me ela­da ra­hus ja va­bal maal. See tä­hen­dab, nad ei kao­ta­nud, nad võit­sid. Il­ma nen­de­ta ei oleks Ees­ti Va­ba­rii­ki.“

Ta tõ­des, rii­gi sün­ni­päe­va var­ju­tab tõ­sia­si, et meist mit­te vä­ga kau­gel on alus­ta­tud täie­ma­hu­list sõ­da. Raul Siem mär­kis, et see peaks mei­le kõi­gi­le meel­de tu­le­ta­ma, va­ba­dus ja ra­hu ei ole isee­ne­sest­mõis­te­ta­vad ning pa­ni sü­da­me­le, et hoiak­si­me oma maad, rii­ki ja rah­vast.
Ees­ti Va­ba­rii­gi sün­ni­päe­va pu­hul esi­ne­sid Raa­si­ku rah­va­ma­jas Bir­git Sar­rap ja Mih­kel Mat­ti­sen.

Anija vald 30 või 132?
16. jaa­nua­ril 1991 sai Ani­ja kü­la­nõu­ko­gust vald, esi­me­ne val­la­va­nem oli Il­sia Vä­li. Ka prae­gu­sed val­la­ju­hid kõ­ne­le­sid oma peo­kõ­ne­des li­saks Ees­ti rii­gi sün­ni­päe­va­le ka val­la täht­päe­vast.

Vo­li­ko­gu esi­mees Jaa­nus Ka­lev mee­nu­tas Ees­ti oma­riik­lu­se sün­di 1918. aas­tal ning mär­kis, et maail­mas on meist pal­ju suu­re­maid rah­vaid, kes püüd­le­vad ise­seis­vu­se poo­le, kuid po­le se­da ik­ka­gi suut­nud saa­vu­ta­da.

„Meie riik on va­ba­na suut­nud ek­sis­tee­ri­da ter­ve sa­jan­di, kuid kõi­gest sa­jand en­ne oma ise­seis­va rii­gi loo­mist sai­me me va­baks pä­ri­sor­ju­sest. Siin­sed va­bad ta­lu­po­jad moo­dus­ta­sid ko­gu­kon­na ja va­li­sid en­da­le eest­seis­jad – val­la­va­ne­mad. Vald oli ta­lu­poe­ga­de sei­sus­lik oma­va­lit­su­sük­sus, mil­le põ­hiü­le­san­ded oli mak­su­de ko­gu­mi­ne ja koor­mis­te jao­ta­mi­ne ta­lu­maa­de va­hel, ma­ga­siai­da ja val­la­lae­ka pi­da­mi­ne ning vaes­te hoo­le­kan­ne. Vald pi­di ülal pi­da­ma ka val­la­koo­li. Suu­res plaa­nis po­le need üle­san­ded ka­du­nud ka tä­na­päe­val,“ rää­kis Jaa­nus Ka­lev.

Ta li­sas, et Keh­ra ja Ani­ja mõi­sa­te ta­lu­maa­del loo­di 1890nda­tel aas­ta­tel vald, mis hak­kas kand­ma Ani­ja mõi­sa jär­gi Ani­ja val­la ni­me. Ani­ja val­da kuu­lu­sid Ees­ti Va­ba­rii­gi al­gu­saas­tail ka Keh­ra kü­la ja alev: „See­ga võik­si­me nüüd tä­his­ta­da lau­sa Ani­ja val­la 132. aas­ta­päe­va ja Ani­ja val­la taas­ta­mi­se 30. täht­päe­va.“

Vo­li­ko­gu esi­mees mee­nu­tas ka, et 2002. aas­tal ühi­nes Ani­ja vald Keh­ra lin­na­ga, 2017. aas­tal Aeg­vii­du val­la­ga. Ta kin­ni­tas, et neist on moo­dus­tu­nud tu­gev ja are­ne­mis­või­me­li­ne vald.
Val­la­va­nem Rii­vo Noor mär­kis, et 30 aas­ta jook­sul toi­mu­nud muu­tu­sed on ol­nud ko­los­saal­sed ning ar­vas, et järg­mi­se 30 aas­ta­ga toi­muv eda­si­mi­nek on Ani­ja val­las veel suu­rem: „See aga ei tä­hen­da, et peak­si­me ela­ma pil­gu­ga ai­nult tu­le­vi­kus ja unus­ta­ma het­ke, kus vii­bi­me. Ka siin, tä­na ja prae­gu on meil as­ju, mil­le üle on põh­just tun­da uh­kust ja rõõ­mu ning ol­la tä­nu­lik. See ei tä­hen­da, et peak­si­me ole­ma kõi­ge­ga ra­hul. Me pea­me ole­ma ene­sek­rii­ti­li­sed ja nõud­li­kud, aga ka vii­sa­kad ja lu­gu­pi­da­vad. Ai­nult nii suu­da­me ehi­ta­da Ees­ti rii­gi ja Ani­ja val­la veel ilu­sa­maks, veel suu­re­maks ja veel pa­re­maks.“

Keh­ra lin­na­väl­ja­kul kuu­lu­ta­ti väl­ja ka Ani­ja val­la aas­ta te­gi­jad 2021, lau­lis se­ga­koor Han­ni­jög­gi, rah­va­le ja­ga­ti šo­ko­laa­de kirja­ga „Ani­ja vald 30“, pi­du lõp­pes vaa­te­män­gu­li­se tu­le­sõu­ga.