Kehra kooli juubelipidustusedkestsid kogu nädala.
Möödunud esmaspäeval, 12. oktoobril võistlesid Kehra gümnaasiumi klassid ja õpilased tortide tegemises, teisipäeval oli koolis lahtiste uste päev – kõik soovijad olid oodatud tutvuma majaga ja osalema tundides. Neljapäeval toimus MTÜ Kehra Raudteejaam korraldusel 6. ajalookonverents, mille teema oli „Kool ja koolmeister“. Samal õhtul andsid õpilased-õpetajad lapsevanematele ja teistele huvilistele avatud sünnipäevakontserdi. Sama kontsert kõlas kooli saalis veel kahel korral: reedel esineti kogu kooliperele mõeldud kontsert-aktusel ning laupäeva õhtupoolikul vilistlaste peol. Reedel esitleti algklasside majas ka kooli 6. almanahhi „Mõttelend“. Mõlemas koolimajas olid kooli ajalugu kajastavad näitused.
Õuealakonkurss ja aasta õpetaja
„Kehra kool on kestnud läbi kolme sajandi,“ sõnas Kehra gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal reedesel aktusel ning märkis, et kooli sünnipäev on kõigi ühine pidu – nende, kes on seal kunagi käinud, kes õpivad ja töötavad seal praegu, ka kõigi koolimajade ning neis tehtud tegude sünnipäev. Direktor tänas esimesel veerandil kooli erinevatel võistlustel ja konkurssidel edukalt esindanud õpilasi ning nende juhendajaid, endist õppealajuhatajat Airi Poomi ning autasustas juubelipeo tordivõistluse parimaid.
Esimest korda kuulutati välja Kehra gümnaasiumi aasta õpetaja. Aasta õpetaja 2015 on algklassiõpetaja ja treener Maire Normak, kelle kohta arvasid kolleegid – kõik, mis on inimeses head, on Maire Normakus olemas, ta on tark, ilus, heasüdamlik, alati abivalmis, hea huumorimeele ja suure südamega, väga seltskondlik, armastab lapsi ja lapsed armastavad teda.
MTÜ Kehra Kooli Vilistlased esindajad, õpetajad Piret Urmet, Riina Norden ja Liivi Siil premeerisid vilistlaste eestvõttel toimunud õpilaste ideekonkursi „Kujunda ise oma kooliõu“ parimaid.
„Kui tegime Kehra kooli spordiraamatut, saime väga palju annetusi. Et see raha ära kasutada, tuli Mart Rajal mõte hakata kavandama kooli ümbrust. Otsustasime, et enne, kui teeme projektikonkursi, küsime õpilaste, seejärel ka õpetajate arvamust,“ selgitas Piret Urmet.
Lastele jagati kooliõue asendiplaanid, millele paluti joonistada, mis võiks nende meelest kooli ümbruses olla. Töid laekus 31, neid esitati nii klasside kaupa kui üksikult. Ettepanekuid oli seinast seina, alates 3D kinost lõpetades saunamajaga. Kõige rohkem soovivad lapsed kooli juures näha esinemislava ja purskkaevu.
Peamiselt vilistlastest koosnev žürii tunnustas mitmete tööde autoreid, parimateks tunnistati nooremas vanuserühmas Brigita Orusalu ning põhikooli osas Karl Johannes Kase ja Keijo-Johann Nordeni ühistöö.
„Need tööd olid realistlikud, korralikult läbi mõeldud ja terviklikud,“ põhjendas Piret Urmet.
Võidutööde autorid said igaüks auhinnaks kaks pääset Nõmme seiklusparki. Premeeriti ka nende juhendajaid.
Almanahh „Mõttelend“
Reedel esitletud Kehra kooli 6. almanahh „Mõttelend“ on läbilõige kooli viimase viie aasta tegemistest. Raamatu esimeses osas on ülevaade koolielu olulisematest sündmustest ja saavutustest, õpetajate ja lendude nimekirjad koos fotodega, meenutused. Suurema osa almanahhist moodustavad peamiselt õpilaste, aga ka õpetajate omaloomingulised tööd: novellid, õudusjutud, luuletused, sealhugas sonetid, haikud, vabavärsid ning ka kunstitööd.
Kehra kooli kaks esimest almanahhi ilmusid aastatel 1959 ja 1962. Vahepeal olid nende ilmutamine keelatud, kuid Kehra kooli 150. sünnipäevaks 2000. aastal, kui ilmus Kehra kooli mahukas ajalooraamat, anti välja ka 3. „Mõttelend“. Sellest ajast peale on almanahhe koostatud igaks juubeliks ehk iga viie aasta järel.
„Läksin eelmisele direktorile Ivo Tupitsale möödunud aastal varakult rääkima, et juubeliks on vaja teha kooli almanahh. Aga nagu ikka: kui ülemuse juurde ettepanekuga lähed, tuled sealt tööga tagasi,“ lausus värske „Mõttelennu“ peatoimetaja Anne Tammaru.
Ta jutustas, et aastad 2010-2015 on Kehra koolile olnud keerulised, kuid põnevad. Sellesse aega jäi kooli kapitaalremont, nii et õppetöö toimus vahepeal kolmes erinevas majas ning kolm korda on vahetunud kooli juht: „Aga olenemata sellest, kuidas ladvad liiguvad, teeb ühe kooli tugevaks see, kui juured on tugevad.“
Almanahhi panid koos Anne Tammaruga kokku õpetajad Margarita Kuusmaa ja Diana Pugatšova, venekeelse osa toimetas Tatjana Sozin. Põhitöö algas suvel, kui kooliaasta oli läbi. Suurem osa materjali oli selleks ajaks koos, kuid oli vaja seda toimetada ja teha valikuid. Esialgu planeeritud 150 lehekülje asemel kasvas almanahh lõpuks 237leheküljeliseks, kuigi vähemalt pool esialgsest materjalist jäi ikkagi välja. Almanahhis on 145 autori loomingut.
6. „Mõttelennu“ trükiti 300 eksemplari. Tegijad kinkisid selle tänuks kõigile, kes aitasid kaasa raamatu väljaandmisele, raamatut müüdi ka järgmisel õhtul vilistlaste peol.
Vilistlastepeol tänati vilistlaskogu
Ka vilistlastele mõeldud peol esitati kooli sünnipäevaks kokku seatud kontserti, mille juhatas sisse 1850. aastal kooli tulnud karjapoiss matemaatikaõpetaja Ott Oja kehastuses. Praeguse algkoolimaja ehitust 1939. aastal meenutas rahvariideis koolitüdruk – rahvatantsuõpetaja Janne Kuuskla. Tantsude-laulude vahele ütles nõuka-aegses koolivormis ja pioneerikaelarätiga kehalise kasvatuse õpetaja Piret Urmet vilistlastele: „Võitluses Kehra gümnaasiumi püsimajäämise eest ole valmis!“ ning sai saalilt vastuse: „Alati valmis!“ Tänapäeva noori esindas 12.õpilane Martti Pärg, kes tegi saali ees mobiiltelefoniga selfi ning soovitas seejärel peoletulnuil minna oma gängide juurde tšillima ja hängima.
Aktusel sõna võtnud koolijuht Kaido Kreintaal pidas kõnet viiulimuusika taustal, mängis 8. klassi õpilane Ketter Mägi. Direktor märkis, et 26 õpetajat ehk 60 protsenti Kehra kooli õpetajatest on oma kooli vilistlased.
„Ju see tähendab, et neil on oma kooliaastatest jäänud head mälestused ja on olnud soov tulla siia tagasi. Minul igatahes on,“ kinnitas ta.
Direktor andis abi ja toetuse eest tänukirjad MTÜ Kehra kooli Vilistlased juhatuse liikmetele Paul Luškovile, Mart Rajale, Nelli Restovile, Tavo Tiismaale ja Piret Urmetile:
„Tänu nende tegevusele on kooli märk taas aukohal, eelmisel aastal kingiti koolile lipp, juubeli ettevalmistamisel on neil olnud suur osa, nende järgmise tegevusena valmib kooliümbruse projekt,“ sõnas direktor Kaido Kreintaal.
Anija vallavanem Arvi Karotam märkis: „Arvan, et siin saalis pole enam kahtlejaid: Kehra gümnaasium on jätkusuutlik.“
