
Ülemöödunud reedel, 13. novembril kutsus Raasiku Valla Spordi juht Kadri Kesküla Kurgla krossiraja juurde vallavalitsuse töötajad, motoklubi esindajad ja kohalikud elanikud, et arutada, kas ja mis tingimustel planeerida sinna ala puhke- ja sporditegevuse arendamiseks.
Vallavanem Andre Sepp selgitas, et Kurgla krossirada asub riigimaal ning vallal on võimalik taotleda see munitsipaalomandisse, kuid eelnevalt tuleks koostada detailplaneering, millega määrata praeguse maatulundusmaa kasutus-otstarve. Selleks sooviti kuulda ka kohalike elanike soove ja arvamusi.
14 aastat tagasi leidis motoklubi MTÜ AYR Racing Team eestvedaja Are Kaurit motokrossi harjutusraja tegemiseks sobiva koha Kurglas riigimaal, Harju maavalitsus polnud maa valdajana vastu. Külakogukonnaga sõlmiti kokkulepe, et rada kasutatakse harjutamiseks kolmel päeval nädalas kindlatel kellaaegadel, et ümbruskaudseid elanikke vähem häirida.
Krossirada asub kahel maaüksusel. Üks on reformitud maatükk, teine reformimata riigimaa. Andre Sepa sõnul sai vald munitsipaliseerimissoovile aastaid vastuse, et seda ei anta vallale enne, kui on reformitud: „Kui see sai tehtud, öeldi, et tehke enne valla üldplaneering valmis ja määrake maale otstarve. Paar nädalat tagasi jõuti lõpuks selge otsuseni: riik on nõus maa vallale andma juhul, kui planeerime ala ära ja näeme ette täpse sihtotstarbe, milleks seda vajame.“
Andre Sepp kinnitas, et vallavalitsusel on nüüd volikogule ettepanek algatada detailplaneering kahele veel riigile kuuluvale kokku 27 hektari suurusele maatükile ning seejärel taotleda maa vallale. Motoklubi soov on, et umbes kuuendik alast jääks motokrossi harjutusrajaks, kus saab sõita ka fatbike´idega.
Krossiraja ehitaja Are Kaurit märkis, et Raasiku vallas on motosport kõige tituleeritum spordiala: „Juba meie peres on Eesti 12 meistritiitlit, kokku on neid vallas vähemalt 30. Kui meil rada poleks, ei oleks ka krossimehi. Pallimängud ja rahvatants on head, aga on vaja ka natuke tehnilisemat spordiala. Krossimeestest on tulevikus üks osa, võibolla isegi kolmandik, insenerid, kes tegelevad tehnikaga.“
Ta tõdes, et on olnud väga suur probleem, et krossirada on siiani olnud justkui mitteametlik, keegi kunagi midagi lubas. Selleks, et rada korras hoida, oleks vaja sellesse investeerida, kuid puudub kindlus, kui rada on riigimaal. Külaelanike jaoks kõige häirivama, krossiratastega seotud müraprobleemi lahendamiseks oli tal ja endisel krossisõitjal, ettevõtja Ardo Kauritil kaasas elektritsikkel, mida sai samal krossirajal katsetada ning veenduda, et see müra ei tekita.
„Aeg muutub kiiresti, arvan, et viie kuni kümne aasta pärast on krossirajal ainult elektrimootorrattad,“ lausus Are Kaurit.
Külaelanikud tõdesid, et praegu on krossirajalt kostuv müra väga tugev ning kui elektritsiklid tulevad alles aastate pärast, jääb neid häiriv probleem alles. Linnas on pidev müra, sellepärast me maal elada tahamegi, et oleks vaikus, märkisid nad. Motoklubi juht lubas, et seni, kui sõidetakse veel müratekitavate tsiklitega, ei hakata krossirajal ka igapäevaselt harjutama, vaid ikka kindlatel aegadel nagu seni.
Arutelul pakuti, et talvel võiks ülejäänud alale teha suusaraja, Aruküla MTÜ Aave Spordiklubi on saanud Leaderist ja vallalt toetust suusarajamasina ostmiseks. Võiksid olla külaplats koos lõkkekoha ja telkimisalaga, kiigeplats võimalusega tegeleda kiikinguga.Arvati ka, et seal saaks mängida discgolfi, geopeitust, ratsutada, orienteeruda.
„Kõik need sellele alale ära ei mahu, kuid ideekorjeks oli kokkusaamine väga vajalik,“ tõdes Raasiku Valla Spordi juht Kadri Kesküla.






