Soomusrongid on Vabadussõja üks kahest võimsast sümbolist, märkis kaitseminister JÜRI LUIK Kehras soomusrongi number 7 avamisel.
Vabadussõja Kehra lahingu 100. aastapäeval, 4. jaanuaril avati Kehra raudteejaamas soomusrong Wabadus, mis sõitis pühapäeva, 6. jaanuari lõunaks näidislahingusse Lahinguväljale ning sealt edasi Aegviitu, kus oli avatud teisipäeva, 8. jaanuari õhtuni. Wabadus sõidab mööda 100 aasta tagust lahinguteed, järgmised peatused on Tapal, Jõgeval, Kaareperes, Tartus, Elvas, Pukas, Sangastes ning jaanuari lõpuks jõuab soomusrong Valka. Pärast seda sõidab aasta jooksul mööda Eesti kõiki raudteid.
Eesti Vabadussõjas osalesid 6 laiarööpmelist ja 5 kitsarööpmelist soomusrongi. Eesti Sõjamuuseumi direktori Hellar Lill ütles, et taastatud soomusrong nimetati numbriga 7, kuna pole otseselt ühegi toonase rongi koopia, küll aga sisaldab Tapa veduridepoos valminud rong samu olulisemaid elemente, nagu oli 100 aasta tagasi soomusrongidel.
Wabadusel on 4 vagunit: suurtükivagun, kuulipildujavagun, sanitaarvagun, dessantvagun. Rongi ees ja taga on platvormid, neist ühel on vedur, teisel soomusauto Estonia. Vagunid on sisustatud sarnaselt sellele, nagu olid sõjaajal – suurtüki- ja kuulipildujavagunites on relvad, dessant- ja valges Punase Risti kirjaga sanitaarvagunis narid ja bursuika. Veel on infostendid ning kaitseväelaste ja Punase Risti vagunis ka sanitari enam-vähem elusuurused kujud. Rongi tutvustavad giidid, Kehras ja Aegviidus oli nende seas ka kohalikud ajalootundjad Valdo Praust Kehrast ja Tõnis Raudla Aegviidust.
Kehras uudistasid soomusrongi kahe päeva jooksul ligi 1000 inimest, Aegviidus esimesel päeval umbes 150.

Avapauk Kehras
Esimesse peatuspaika Kehra raudteejaamas jõudis Wabadus Kehra murdelahingu 100. aastapäeva, 4. jaanuari hommikul. Enne soomusrongi avamist panid kaitseminister Jüri Luik, Anija vallavolikogu esimees Jaan Oruaas ja vallavanem Arvi Karotam ning MTÜ Kehra Raudteejaam liikmed Anne Oruaas ja Piret Mõttus pärjad jaamahoonel asuva mälestustahvli juurde – 100 aastat tagasi asus Kehra jaamahoones I diviisi staap. Jaan Oruaas tänas kõiki, kes ei unusta ega lase ka teistel unustada, mis sajandi eest toimus.
„See aitab meil hoida Eesti vaimu virgena,“ märkis ta ning avaldas lugupidamist kõigile Vabadussõjas võidelnuile ja neile, kes hoiavad mälestust sellest au sees.
Jaamahoone ees kõneles veel Harju-Jaani pastor Jaan Nuga, seejärel läks rahvas kaitseväe orkestri saatel soomusrongi juurde.
Kaitseminister Jüri Luik meenutas Kehra lahingut, mille võitmisel oli soomusrongil oluline osa, ning rõhutas Vabadussõja murdelahingute tähtsust – need mõjutasid kogu rinnet.
„See, et Vabadussõjas suudeti initsiatiiv enda kasuks pöörata, polnud taevast sülle kukkunud sõjaõnn, vaid noore riigi valitsuse ja sõjaväe eesmärgipärase tegutsemise ning liitlaste abi tulemus. Teadmine, et võitluses ei olda enam üksi, tõstis oluliselt Eesti rahva võitlustahet,“ rääkis ta.
Minister lisas, et Vabadussõjast on meieni kandunud kaks väga võimsat sümbolit. Üks on vaprust ja julgust kehastavad õppursõdurid-koolipoisid, kellest kirjutas Albert Kivikas raamatus „Nimed marmortahvlil“: „Teise sümbolina on rahva mällu talletunud soomusrongid ja nende võitlejad. Esialgu üsna kohmakaist, pooleldi juhuse läbi sündinud veermeist said Vabadussõjas võimsad relvad. Soomusrongide tugevus olid tulejõu ja mobiilsuse kõrval kindlasti ka rongil teeninud mehed, kelle lipukiri oli: Võit või surm.“
Jüri Luik rõõmustas, et sada aastat hiljem valmis taas soomusrong ning õnneks mitte sõjapidamiseks, vaid Vabadussõja mäletamiseks: „Olen veendunud, et aastase teekonna jooksul mööda Eestit kõikjale, kuhu raudtee viib, kasvavad meie rahva teadmised Vabadussõjast.“
Ka Anija vallavanem Arvi Karotam avaldas lootust, et soomusrongist saab oluline vahend ajaloo õppimisel ning isamaalisel kasvatusel. Nii tema, kaitseminister Jüri Luik kui sõjamuuseumi direktor Hellar Lill tänasid kõiki, kes rongi ehitamisel osalesid. Wabadus avati sümboolse pauguga, mis oli nii tugev, et lennutas suurtükivaguni katuselt lume kolmele mehele kaela.
Aegviidus

Aegviitu jõudis soomusrong pühapäeva, 6. jaanuari pärastlõunal. Avamisel oli kohal president Kersti Kaljulaid. Ka tema tervitas ja tänas kõiki, kes olid 7. soomusrongi loomisel abiks.
„Välja on tulnud uhke asi!“ kiitis ta ning lisas, et kuigi soomusrong kõlab väga uhkelt, on see lähemalt vaadates lihtne, puidust seinte ja liivakottidega:
„Kuid puidust seinte ja liivakottidega rong ei kõla väga hästi, soomusrong kõlab.“
President märkis veel, et soomusrongidel võitlesid koos nii koolipoisid kui kogemustega mehed.
Ka Aegviidus avati soomusrong pauguga – 10 aastat rongi valmimisest unistanud Tõnis Raudla avas šampanjapudeli. Aegviidu kooli 9. klassi noormehed lugesid suurtükivaguni ees vabadussõdalaste mälestusi Alo Lõhmuse raamatust „Priius, kallis aare“.
„Head uudistamist!“ soovis Kersti Kaljulaid rongi juurde kogunenud inimestele.






