Eelmises lehenumbris ilmunud loos „Kas Kuusalu Soojuse küttehind võiks lähiajal langeda” selgitasid Kuusalu Soojuse tegevjuht Raul Valgiste ja nõukogu esimees Herko Sunts, miks gaasiküttel katlamaja soojahind sel ega järgmisel kuul ei alane.
Seejärel sai toimetus teema algatanud Jevgeni Ruuselt kommentaari, kus ta märgib, et mitteametliku info järgi on Kuusalus trassikaod 30 protsenti ning ka rida muid püsikulusid tunduvad põhjendamatult suured.
Palusime taas selgitust Raul Valgistelt. Ta ütles, et soojusenergia keskmine kadu on Kuusalus 33 protsenti ehk ligikaudu 100 megavatt-tundi kuus. Torustik on vana, ehitatud 1970-80ndatel aastatel. Kokku on soojatrasse alevikus 1,9 kilomeetrit, millest 1,2 kilomeetrit vajavad rekonstrueerimist. Hinnanguliselt maksaks see 4,8 miljonit krooni ja annaks säästu hakkepuiduga küttes kuni 200 000 krooni aastas. Peamiselt seisneb säästmine soojatootmiseks ostetava kütuse hinna vähenemises.
„Soojusenergia tootmise püsikulud märkimisväärselt ei langeks, pigem tõusevad torustiku suureneva amortisatsioonikulu ja laenu tagasimaksete ning intresside võrra. Millegipärast on tarbijate seas laialt levinud väärarvamus, otsekui annaks torustiku väljavahetamine märgatava hinnavõidu. Haljendavad muruplatsid küll kaoksid, kuid sooja hind oluliselt ei muutuks,” sõnas tegevjuht.
„Samas on trasside väljavahetamine hädavajalik, sest muidu muutuks teenuse pakkumine edaspidi võimatuks. Peame Kuusalu trassid uuendama lähima paari aasta jooksul. Kui ei suuda teha kõike vajalikku, alustame osaliselt kõige halvemas olukorras olevast Ed. Ahrensi tänavast.”
Püsikulude kohta kõneles Raul Valgiste veel, et gaasiga kütmisel moodustavad need vähem kui 30 protsenti, sest kütuse hinna osakaal on suur. Kui minnakse üle hakkepuidu küttele, hakkavad püsikulud suurenema, katta tuleb katlamaja ümberehituse kulud.
Kuusalu Soojus esitas eelmisel aastal Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) taotluse saada välisõhu saaste vähendamise meetmest Kuusalu trasside renoveerimiseks toetusraha 75 protsendi ulatuses. Katlamaja ümberehitamist otsustati toetada, trasside uuendamist ei peetud abikõlbulikuks. Kui avaneb energiasäästu meede, küsitakse toetust sealt, kuid omafinantseeringu osa on 50 protsenti.Ettevõte peaks võtma laenu 2,4 miljonit krooni ning selle kümne aasta jooksul tagasi maksma, rääkis tegevjuht.
Ka Kolga jaoks plaan küsida toetust
Kolgas on soojatorustiku pikkus 2,3 kilomeetrit, millest 1,4 kilomeetrit vajab väljavahetamist. Selleks kuluks 5,6 miljonit krooni. Ka Kolga trassikadude vähendamiseks on kavas taotleda toetust KIKilt.
Raul Valgiste: „Halvimas olukorras on katlamajast Kolga mõisa ja lasteaiani ulatuv torustik. Kõige suurem probleem on puudulik drenaaž – betoonkünadesse kogunev pinnase- ja sadevesi jahutab torusid ja suurendab soojakadu. Nõukogude ajal rajati torustikke piisava võimsusvaruga, et saaks kütta ka perspektiivseid uusi kortermaju. Seoses planeeritust väiksema tarbimisega on trassi mitmed lõigud üledimensioneeritud ja vajavad asendamist väiksema läbimõõduga torudega. Seoses trasside rekonstrueerimisega tuleks kortermajadesse paigaldada soojussõlmed, see maksaks hinnanguliselt kokku 1,5 miljonit krooni.”
Kolgas oli trasside varasem soojakadu ligikaudu 25 protsenti, see on Raul Valgiste sõnul viimaste aastate jooksul märgatavalt suurenenud.
Eraküte rendib trasse Loksa linnalt
ASi Eraküte Loksa osakonna juht Igor Ignahhin ütles, et ettevõte rendib trasse linnalt: „Oleme taotlenud linnalt võimalust trassid ära osta, kuid pole kokkuleppele jõudnud. Torusid oleme jupikaupa parandanud, uued lõigud on pandud ravikeskuse ja eesti koolimaja trassidele.”
Ka tema tõdes, et soojatorustike uuendamise kulutused peaksid tarbijad kinni maksma, kui just ei saada toetust eurorahadest. Ja ka siis tuleb katta omafinantseeringu kulutused.
„Kui trassikadu on rohkem kui 30 protsenti, siis on kuri karjas. Kui jääb vahemikku 20-25 protsenti, on see paratamatu. Ka uute torude puhul väike kadu jääb – umbes 10 protsenti,” lausus ta.
Kehras ja Arukülas trassikaod väikesed
OÜ Velko AV juhi Rain Oksa sõnul pole soojatrassid Kehras probleem — lekkeid pole, soojakaod on umbes 18 protsenti.
„Konsultantide hinnangul peaksime igal aastal trassidesse investeerima miljon krooni. Projekteerime Lehtmetsa küla tagumise osa soojatrasse, kus on soojavarustus kõige kehvem. Kas suudame neid tänavu tegema hakata, sõltub rahast,“ ütles ta.
OÜ Raven tegevjuhi Tiit Reederi sõnul on Aruküla soojakaod eurotasemel — alla 15 protsenti. Trassid on mitme meetri sügavusel maas. Põhimure on, kui mõni jupp läbi roostetab ja lekkima hakkab — vanimad lõigud on maas olnud umbes 35 aastat.
