
Taastatud 80aastane maal on kooli sünnipäevast alates taas algklasside maja seinal.
„Maal „Kalevi tulek“ on vaieldamatult väikese koolimaja sümbol ning tähendab kogu Kehra jaoks palju, sest siin on saanud haridust tuhanded Kehra ja ümbruskonna inimesed,“ lausus MTÜ Kehra Kooli Vilistlased juhatuse esimees Paul Luškov kooli sünnipäeval, 8. novembril.
Ta kinnitas – kui kevadel kuuldi Urmas Laanemi initsiatiivist teha koolimaja seinal aastakümneid rippunud maal korda, ei kaheldud hetkegi seda toetamast.
Kehra kooli lõpetanud Urmas Laanemil tekkis idee kooli maal restaureerida, kui käis kevadel üle pika aja väikeses koolimajas: „Maja on remonditud ja kui seda pilti nägin, mõistsin, et nii väärtuslik asi tuleks samuti korda teha!“
Kehra gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaali sõnul olevat juba kolm aasta tagasi keegi nimetanud, et must ja tolmune, tuhmunud värvide ning kuuliaukudega maal tuleks restaureerida.
„Kuid siis oli oluliselt rohkem asju vaja korda saada ning maal läks meelest. Kui kevadel tuli Urmas Laanem taas selle mõttega, valisime tegija välja ning läksime ideega vilistlaste juurde,“ ütles ta.
MTÜ Kehra Kooli Vilistlased tegi ettepaneku koguda raha maali restaureerimiseks annetustena. Eesmärk oli kokku saada 2000 eurot – nii palju oli Eesti Vabaõhumuuseumi konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut hinnapakkumine maali restaureerimiseks.
„Suhteliselt lühikese aja jooksul saime 43 inimeselt-organisatsioonilt kokku 1424,11 eurot. Oleme rahul, kuigi kogueelarvest moodustas see vaid ligikaudu veerandi,“ lausus Paul Luškov.
Maali uuendamine läks maksma ligi 4000 eurot, kuna 3,2 meetri pikkusele ja 2,5 meetri laiusele maalile telliti halli voodrilauast raami asemel uus 10sentimeetri paksune raam.
80 aastat kooli seinal
„Kalevi tulek“ on praeguses algklassimajas olnud alates kooli avamisest 1938. aastal.
„See on tõeline ime. Sarnaseid pilte tehti tol ajal koolidele ja asutustele väga palju, kuid see on üks väheseid, mis püsis siin kogu nõukogude-aja,“ märkis Kaido Kreintaal.
Ka kunstnikku ja maali tutvustanud Anne Oruaas kinnitas – „Kalevi tulek“ on õnneliku looga pilt: „Selle autor on Pallases hariduse saanud kunstnik Viktor Turp, kes ei ole Eesti kunstiloos kõige tuntum, kuid võime olla uhked, et meil on pallaslase maal seinal.“
Pärast Rakvere Õpetajate Seminari lõpetamist läks Viktor Turp kunstnikust õpetaja Eduard Ole soovitusel kunsti õppima. Alustas riigi tööstuskoolis Jaan Koorti käe all, sealt läks aasta pärast Pallasesse joonistusõpetajate kursustele. Kunstiõpetajana töötades esines ka näitustel, lisaks maalidele tegi graafikat, karikatuure, skulptuure. 1989. aastal surnud Viktor Turp on maetud Aegviidu kalmistule, nagu ka tema isa Hans Turp, kes oli 1940ndatel Anija kooli juhataja ning elas viimased aastad Aegviidus. Ka Viktor Turpi õde Frieda Turp töötas 1920ndatel lühikest aega Anija koolis, aastatel 1939-1943 oli õpetaja Kehras.
Maalil „Kalevi tulek“ kujutas kunstnik Kalevit, kes lendas põhjakotkas seljas Viru randa, kus rajas riigi ja sai selle valitsejaks. Anne Oruaas selgitas, et 1930ndatel hakkas Eesti maalikunsti taas tulema eelmisel kümnendil vaibunud rahvusromantism. Kui 1935. aastal möödus 400 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest, korraldati „Kalevipoja“ illustreerimise ning muid taolisi konkursse ning rahvusromantilised maalid läksid uuesti moodi. Viktor Turp oli üks kunstnik, kellelt neid telliti.
Anne Oruaas: „On teada, et ta on maalinud kolmeosalise Kalevipoja-teemalise pannoo Türi koolimajja. Küsisin Türi muuseumist, mis sellest on saanud, seal pole sellest pildist kuuldudki. 1938. aastal valminud Lagedi koolimajja kinkis Viktor Turp viis pilti, ei tea, mis on neist saanud.“
1946. aastal maalis Viktor Turp veel ühe Kalevi tuleku. Anne Oruaas selgitas, et selle suurus on Kehra pildist umbes neljandik, kuid pilt on helgemate värvidega ja valgusküllasem: „Seal on näha rahvast, kes oma kuningat ootab. Meie pildil tuleb Kalev metsikule maale.“
Sünnipäevakink ka 80 aastat hiljem
Kuna „Kalevi tulek“ on suur maal, oli selle transportimine keeruline. Kui oli seinalt alla võetud, eemaldati raam ning pilt viidi restaureerimisse suure kolimisautoga. Esialgu loodeti, et selle saab oma kohale tagasi panna uue õppeaasta alguseks 1. septembril.
„Küsisin restaureerijatelt sageli, millal saab valmis. Sain põiklevaid vastuseid, öeldi, et töö on keeruline ja läheb veel aega. Augusti eelviimasel nädalal oli lõplikult selge, et 1. septembriks ei jõua. Nüüd tean, et siis polnud veel tegelikult alustatudki,“ jutustas Kaido Kreintaal.
Kui uueks eesmärgiks pandi saada pilt seinale tagasi kooli sünnipäevaks 8. novembril, oldi isegi mures – kuhu pilt seniks panna, kui saab valmis varem: „5. oktoobril käisin taas restaureerijate juures, siis meie pilti puhastati. Küsisin, kas 8. novembriks jõuate? Mind vaadati nii, nagu oleks see juba homme, kuid restaureerijad lubasid teha kõik, et jõuda. Ja nad tegid. Ka raamimeistrid olid nii kiired, et 7. novembri hommikul võis pildile järele minna.“
Kehras selgus, et maal ei mahu enam sisse väikese koolimaja uksest ega aknast. Seetõttu võeti suures koolimajas raamist välja ja nii napilt mahtus. Et ka raam mahuks, tuli see teha kaheks ja hiljem taas kokku panna.
„Kui 1. septembril asendasime maali seinal sildiga, et meie pilt tuleb siia tagasi 8. novembril, siis täpselt sel päeval tuligi,“ märkis direktor.
Maali all on Rain Lillsoo tehtud infotahvel, kus on kirjas autor ja valmimisaeg ning restaureerimise aeg ja eestvedajad. Avamisel tänas Paul Luškov kõiki annetajaid ja abilisi. Kaido Kreintaal kinkis lillekimbu Viktor Turpi tütrele Tiina Turpile, kes omakorda tänas koolirahvast suure vaeva eest.






