Õpi­la­sed ja õpe­ta­jad ei ma­hu enam Kuu­sa­lu kesk­koo­li maj­ja ära

Kuu­sa­lu kool pa­lub val­la­va­lit­su­selt järg­mi­seks õp­peaas­taks 4 klas­si­ga moo­dul­ma­ja.

„Kui kõik algk­las­si­lap­sed tu­lek­sid kor­ra­ga oma ma­ja­tii­va ko­ri­do­ri, oleks igaü­he jaoks 0,5 ruut­meet­rit põ­ran­da­pin­da,“ üt­leb Kuu­sa­lu kesk­koo­li di­rek­tor Vel­lo Sats.

Sel õp­peaas­tal on Kuu­sa­lu koo­lis 1.-4. klas­si­des kok­ku 266 õpi­last, 5.-9. klas­si­ni 285 õpi­last, li­saks güm­naa­siu­mik­las­sid, kus on kok­ku 81 õpi­last.

Tä­na­vu alus­ta­sid kolm esi­mest klas­si, kaks aas­tat ta­ga­si tu­li koo­li ne­li esi­mest klas­si ning järg­mi­sel õp­peaas­tal on taas tu­le­kul ne­li esi­mest klas­si. Koo­li­ma­ja on jää­nud kit­saks, klas­si­ruu­mi­de­na on ka­su­tu­ses en­di­ne õpe­ta­ja­te tu­ba, õpe­ta­ja­te va­he­ka­bi­ne­tid ja koo­li lu­ge­mis­saal.

Ku­na algk­las­se on pai­gu­ta­tud ka va­ne­ma­te klas­si­de lä­he­dus­se, on tek­ki­nud olu­kord, kus noo­re­mad õpi­la­sed on va­he­tun­di­de ajal se­gu­ne­nud suu­re­ma­te­ga, ke­da häi­rib pi­se­ma­te te­ki­ta­tud lärm.

Vel­lo Sats: „Lap­sed kur­da­vad, et koo­lis on kit­sas, po­le ruu­me, kus ol­la omaet­te. Ras­ke on ka õpe­ta­ja­tel. Ole­me osa­d ai­ne­ka­bi­ne­tid ära võt­nud, õpetajad pea­vad oma õp­pe­ma­ter­ja­li­de­ga lii­ku­ma ühest klas­sist tei­se, va­he­ta­des nii­moo­di päe­va jook­sul mi­tu kor­da klas­si. Ku­na tu­le­val õp­peaas­tal on meie koo­lis kolm ka­hek­san­dat klas­si ja ka kolm viien­dat klas­si, va­ja­me se­nis­te õpe­ta­ja­te kas­va­va koor­mu­se vä­hen­da­mi­seks juur­de ma­te­maa­ti­ka ja ing­li­se kee­le õpe­ta­jat. Ent kõrg­koo­lis dip­lo­mi saa­nud noo­red õpe­ta­jad kü­si­vad, kas nei­le või­mal­da­tak­se ai­ne­ka­bi­net. See võib saa­da mää­ra­vaks, kas ot­sus­ta­tak­se meie koo­li ka­suks või min­nak­se töö­le mu­ja­le.“

Di­rek­tor nen­dib, et muu­tu­nud õpi­kä­sit­lus näeb et­te koos­töi­seid tun­de, voo­la­vat ja paind­lik­ku ruu­mi- ja aja­ka­su­tust, õp­pi­mis­pai­ka­de mit­me­ke­si­sust ja ava­tud pin­du, kus saab õp­pe­töö käi­gus ja­gu­ne­da grup­pi­deks. Kuu­sa­lu koo­lis sel­li­seid ava­tud pin­du klas­siõ­pe­ta­ja­tel ka­su­ta­da po­le. Nen­de klas­si­ruu­mid on väi­ke­sed, ti­he­dalt lau­du-too­le täis pan­dud.
„Meil on algk­las­si­des sa­ma­moo­di, na­gu oli sa­da aas­tat ta­ga­si – õpi­la­sed is­tu­vad üks­tei­se ta­ga reas, vaa­ta­vad ee­sis­tu­ja­te­le kuk­las­se ning tõs­ta­vad kätt. Õpe­ta­jad proo­vi­vad lei­da la­hen­du­si, te­ha tun­de mit­me­külg­se­maks, tee­vad õue­sõp­pe tun­de ja õp­pe­käi­ke, vii­vad lap­sed või­ma­lu­sel õp­pi­ma ko­ri­do­ri või võim­las­se.“

Möö­du­nud nä­da­lal saa­tis di­rek­tor Vel­lo Sats kir­ja Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma­le Ur­mas Kirt­si­le. Kir­jas on tõ­de­mus, et kool on jõud­nud olu­kor­da, kus ei saa enam ala­tes 2018/19 õp­peaas­tast jät­ka­ta tööd ole­ma­s­o­le­va­te ruu­mi­de­ga. Kool pa­lub pla­nee­ri­da Kuu­sa­lu val­la 2018. aas­ta ee­lar­ves­se li­sa­ra­ha nel­ja klas­si­ga moo­dul­koo­li­ma­ja ra­ja­mi­seks ja si­sus­ta­mi­seks.
Sü­ve­ne­vast ruu­mi­kit­si­ku­sest tea­tas di­rek­tor val­la­va­lit­su­se­le kir­ja­li­kult ka kaks aas­tat ta­ga­si, no­vemb­ris 2015, kui saa­tis Kuu­sa­lu kesk­koo­li ruu­mip­rog­noo­si aas­ta­teks 2016/17 ja järg­ne­va­teks õp­peaas­ta­teks.
Prog­noo­si­ta­valt võiks moo­dul­ma­ja rent maks­ma min­na um­bes 12 000 eu­rot kuus.

Uus kool aas­taks 2022
Di­rek­to­ri sõ­nul on koo­li ruu­mi­puu­du­se tee­mal ja la­hen­dus­te ot­si­mi­seks toi­mu­nud sel sü­gi­sel ne­li koo­so­le­kut. Va­rem on tee­mat mit­mel kor­ral aru­ta­tud hoo­le­ko­gu koo­so­le­ku­tel. Val­la­va­nem ja val­laar­hi­tekt kü­las­ta­sid koo­li 26. sep­temb­ril, siis teh­ti koo­li­le et­te­pa­nek koos­ta­da vi­sioon uuest ma­jast – 2000ruut­meet­ri­ne juur­dee­hi­tus, mil­le ra­ja­mi­ne mak­saks 3-3,5 mil­jo­nit eu­rot.

Juht­kond ja õpe­ta­jad kir­ju­ta­sid kok­ku vi­sioo­ni „Uus kool aas­taks 2022“. Li­saks 12 klas­si­ruu­mi­le oleks va­ja laien­da­da söö­gi­saa­li ja köö­ki või ehi­ta­da pä­ris uus köö­gip­lokk, iga kol­me klas­si pea­le võiks te­ha rek­reat­sioo­ni­ruu­mi, li­saks ne­li väi­ke-k­las­si, ra­hu­ne­mis­toa, muu­si­kak­las­sid ja pil­li­ruu­mid, õpe­ta­ja­te toa, õp­pe­ju­hi ruumi.

Pea­le sel­le on vi­sioo­nis loet­le­tud prae­gu­se algk­las­sio­sa re­no­vee­ri­mis­tööd – va­ja on väl­ja va­he­ta­da amor­ti­see­ru­nud vee­to­rus­tik, võiks te­ha ast­me­te­ga loen­gu­ruu­mi, la­bo­ri­ruu­mi, tu­leks laien­da­da teh­no­loo­gia­õpe­tu­se, kuns­ti ja kä­si­töö ruu­me ning ra­ja­da õpi­kes­kus, kus on koos raa­ma­tu­ko­gu, lu­ge­mis­saal, rüh­ma­töö­de jaoks va­ja­li­kud ruu­mid.
Möö­du­nud nä­da­lal, nel­ja­päe­val, 2. no­vemb­ril rää­gi­ti ruu­mip­rob­lee­mist taas põh­ja­li­ku­malt, koo­so­le­kul osa­le­sid val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si, val­la­vo­li­ko­gu vast­va­li­tud esi­mees Mar­ti Hääl, di­rek­tor Vel­lo Sats, õp­pea­la­ju­ha­ta­ja Ai­li Kon­tus, ma­jan­dus­ju­ha­ta­ja Sir­je Pau­nel, spor­di­kes­ku­se ju­ha­ta­ja Kad­ri Ida­vain.

Val­la­vo­li­ko­gu esi­me­he­le tut­vus­ta­ti tek­ki­nud olu­kor­da. Le­pi­ti kok­ku, et uues­ti koh­tu­tak­se jaa­nua­ri kes­kel, sel­leks ajaks tu­leks lä­bi aru­ta­da ja ar­vu­ta­da mit­med va­rian­did.

MAR­TI HÄÄL: kas koo­li jaoks va­ja­lik ra­ha suu­na­ti Kiiu mõi­sa?
Kuu­sa­lu ­vo­li­ko­gu esi­mees Mar­ti Hääl kom­men­tee­ris koh­tu­mist, et koo­li ruu­mi­kit­si­ku­se tee­ma va­jab kind­las­ti la­hen­dust, aga kõi­ge­pealt se­ni­sest pal­ju põh­ja­li­ku­mat ana­lüü­si.

„Kaks aas­tat ta­ga­si vo­li­ko­gus kin­ni­ta­tud Kuu­sa­lu val­la ha­ri­dus­vald­kon­na aren­gu­ka­va 2015-2020 põh­jal te­kib pä­ris pal­ju olu­li­si vas­tu­se­ta kü­si­mu­si. Aren­gu­ka­vas nä­hak­se et­te se­ni­se algk­las­si­ma­ja re­no­vee­ri­mist, kol­me klas­si­ruu­mi­ga moo­dul­koo­li­ma­ja ren­ti­mist, kok­ku on mak­su­mu­seks mär­gi­tud mil­jon eu­rot. Miks ei ha­ka­tud aren­gu­ka­va täit­ma 2016. ega 2017. aas­tal, kui­gi olu­kord oli ju­ba aas­taid krii­ti­li­ne? Kas see mil­jon eu­rot suu­na­ti Kiiu mõi­sa? Nüüd on laual li­saks uue algk­las­si­ma­ja ehi­tus, mi­da aren­gu­ka­va üld­se et­te ei näe. Sa­mas on keh­ti­vas aren­gu­ka­vas val­la ha­ri­dus­foo­ru­mi ehk ko­gu­kon­da­de et­te­pa­ne­ku­te põh­jal jut­tu hoo­pis põ­hi­koo­li esi­me­ses ast­mes ko­du­lä­he­das­te väi­ke­koo­li­de ava­mi­sest,“ kõ­ne­les ta.

„Mi­nu sei­su­koht on, et ana­lüü­si­da tu­leks põh­ja­li­kult kõi­ki aren­gust­se­naa­riu­me ja ko­gu Kuu­sa­lu val­la koo­li­võr­ku ter­vi­ku­na ning se­da, kui­das ole­mas­o­le­vat val­la­va­ra tõ­hu­sa­malt ka­su­ta­da. Kui 2015. aas­tal keh­tes­ta­tud aren­gu­ka­va on va­ja muu­ta, siis tu­leb sel­lest alus­ta­da. Koo­li juht­kon­na koos­ta­tud prog­noo­sist on nä­ha, et kol­mel järg­ne­val õp­peaas­tal tu­leb Kuu­sa­lu koo­li kol­me-nel­ja klas­si ja­gu lap­si, aga õp­peaas­tal 2021/22 on esi­me­si klas­se prog­noo­si­ta­valt kaks. Uut hoo­net ehi­ta­da on liht­ne, üle­val pi­da­da kal­lis. Kui­võrd ha­ri­dus­ku­lud on val­la ee­lar­ves üle 68 prot­sen­di, siis en­ne pü­si­ku­lu­de suu­ren­da­mist tu­leb ot­si­da pa­re­maid la­hen­du­si, näi­teks ava­da prog­noo­si­ta­va aju­ti­se kit­si­ku­se la­hen­du­seks algk­las­se Kiiu mõi­sas, Kuu­sa­lu Kuns­ti­de Koo­lis või rah­va­ma­ja­des,“ arut­les Mar­ti Hääl.

„Olin Gus­tav Adol­fi koo­li­tus­kes­ku­se ja muu­si­ka­koo­li käi­vi­ta­mi­se juu­res 12 aas­tat ta­ga­si. Seal pa­ku­tak­se hu­vi­ha­ri­dust aas­tas enam kui 800 õpi­la­se­le, li­saks täis­kas­va­nud. Üh­te­gi hoo­net sel­leks ei ehi­ta­tud, te­ge­vus al­gab pä­rast tun­de Gus­tav Adol­fi Güm­naa­siu­mi ruu­mi­des. Val­la ee­lar­vest ülal­pee­ta­va kin­nis­va­ra tõ­hu­sam ka­su­ta­mi­ne ehk te­ge­vu­se pla­nee­ri­mi­ne se­nis­tes­se hoo­ne­tes­se – see on näi­teks või­ma­lik res­surss,“ lau­sus ta.

UR­MAS KIRT­SI: kas usu­me Kuu­sa­lu jät­ku­suut­lik­kus­se?
Sõ­nu­mi­too­ja pa­lus kom­men­taa­ri ka val­la­va­nem Ur­mas Kirt­silt. Ta mee­nu­tas, et veeb­rua­ris 2013 te­gi Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu too­kord­se­le tea­dus- ja ha­ri­dus­mi­nist­ri­le Jaak Aa­vik­soo­le et­te­pa­ne­ku ra­ja­da Kuu­sal­lu rii­gi­güm­naa­sium: „Loot­si­me, et saa­me rii­gi­güm­naa­siu­mi, aga see prog­ramm ka­dus koos Jü­ri Ra­ta­se va­lit­su­se tu­le­ku­ga Mullu no­vemb­ris. Ruu­mi­kit­si­kus on Kuu­sa­lu koo­lis sü­ve­nev prob­leem. Kuu­sa­lu on aas­ta­küm­neid ol­nud po­pu­laar­ne elu­koht, koo­li tul­lak­se ka kau­ge­malt – Jõe­läht­me ja Ani­ja val­last. Kui soo­vi­me, et me vald are­neks, tu­leb luua tin­gi­mu­sed, et õpe­ta­ja­tel ja õpi­las­tel oleks siin hea ol­la, hea­ta­se­me­li­ne ha­ri­dus ja hu­vi­te­ge­vus on mo­ti­vaa­to­rid, miks va­li­tak­se elu­ko­haks Kuu­sa­lu vald.“

Ta mär­kis, val­la lää­ne­pool­ses osas on saa­da­val hulk era­muk­run­te ja neid on tu­le­kul veel­gi: „En­ne, kui lüüa la­bi­das maas­se, peab lä­bi mõt­le­ma ole­ma­so­le­vad või­ma­lu­sed. Te­hes 3-4 mil­jo­ni eu­ro­se in­ves­tee­rin­gu, pea­me ole­ma kind­lad sel­le jät­ku­suut­lik­ku­ses. See on suu­res­ti usu kü­si­mus – kas usu­me Kuu­sa­lu kui elu­kesk­kon­na tu­le­vik­ku või mit­te.“

Kü­si­mu­se­le, kas mil­jon eu­rot suu­na­ti va­les­ti, kui ot­sus­ta­ti ha­ka­ta re­no­vee­ri­ma Kiiu mõi­sa, sel­le sum­ma oleks või­nud in­ves­tee­ri­da koo­li­maj­ja, vas­tas Ur­mas Kirt­si: „Vald tegi Kiiu mõisa päästmiseks investeeringu vastavalt valla arengukavale, mille volikogu kaks järjestikust koosseisu olid heaks kiitnud. Seega arutelul, kas tehti midagi valesti või õigesti, pole täna tähtsust.“