90-aastane ELGAINU HERT mängis Aruküla uues näidendis

1365

Juubilar ELGAINU HERT mängis tütrepoeg SANDER KRUUSIGA ühes tükis esimest korda. Mõlemad jäid rahule.
Laupäeva, 23. mai õhtul 90. sünnipäeva pidanud ELGAINU HERT etendas koos lastelastega tükki „Õhtusöök ühele“.

Ka näitemängu tegelane proua Sophie, keda Elgainu Hert laval kehastas, on 90. sünnipäeva tähistav vanadaam. Ta soovib oma juubelit pidada koos parimate sõpradega, kuid seejuures on üks probleem – kõik sõbrad on ammu surnud. Nii tuleb kõiki tegelasi mängida Sophie teenril, kelle rollis oli lavastuses juubilari tütrepoeg Sander Kruus.

Tüki lavastas Elgainu Herdi poeg, Aruküla näiteringi Diletant lavastaja Kaupo Hert, kaasa tegid veel tema lapsed – poeg Janno Hert jutustajana ning tütar Kaie Hert mängis viiulit.

Vaatama olid kutsutud kõik sünnipäevalised ja ka teised huvilised – Aruküla ja Raasiku näiteringide liikmed ning sõbrad-tuttavad.

Pärast näitemängu Elgainu Herti õnnitlenud inimesed polnud kiidusõnadega kitsid: „Oleks meil selles vanuses nii palju tervist ja lusti!“

„Kallis emme! Sinu näitepisik on läinud edasi minusse ja teistesse meie pere liikmetesse,“ tänas poeg Kaupo Hert.

„Ärge mind ikka nii palju kiitke,“ jäi juubilar tagasihoidlikuks.

Kolme aasta tagune idee
Mõte lavastada oma emaga „Õhtusöök ühele“ tuli Kaupo Herdil kolm aastat tagasi.

„Igal vana-aasta õhtul näidatakse seda tükki telerist. Kolm aastat tagasi ütlesin emale lõõpides – mamps, kui saad 90, teeme selle sinuga,“ rääkis Kaupo Hert.

Tookord ema vaid muigas: „Kes teab, mis on kolme aasta pärast saanud.“

Kuid umbes kuu aega tagasi tuli poeg ideega uuesti lagedale. Nii ei jäänudki Elgainu Herdil muud üle, kui hakata teksti õppima. Nädal aega tagasi sätiti Aruküla rahvamajja üles lava ning hakati igal õhtul proove tegema.

„Väga hea sai, kuigi, eks primadonnaga on ikka raske,“ muigas lavastaja.

„Sain poja käest riielda ka, aga eks see kulus ära,“ arvas Elgainu Hert.

Kaupo Hert selgitas, et vahepeal tekkis küsimus, kumb on lavastaja – tema või ema.

Teenrirolli mänginud Sander Kruus märkis, et kuigi on Elgainu Herdi kõige vanem lapselaps, mängis ta koos vanaemaga laval esimest korda. Ka tema leidis, et etendus tuli väga hästi välja.

„Vanaema on minu jaoks olnud alati väga tähtis inimene. Tema arvamus on mulle oluline. Pärast iga meie näiteringi etendust on ta kriitikat jaganud, olen talle selle eest tänulik,“ lausus ta.

Kauaaegne harrastusnäitleja
Harrastusnäitleja sai Tartumaalt pärit Elgainu Herdist juba koolipõlves, kui ta tegi kaasa kodukandi seltsimaja näiteringis ja laulukooris. Ka abikaasa leidis ta samade huvialadega, hiljem Kuivajõel elades asutas mees seal näiteringi ning oli lavastaja.

Kui pere 1953. aastal Arukülla kolis, hakati ka seal näitemängu tegema. Elgainu Hert lõi kaasa 70. eluaastani, ühe tüki on ta ise ka lavastanud. Kolhoosipidudel esitas estraadinalju ning paar aastat pilas Vikerraadio põllumeestesaate naljanurgas Aruküla Anu nime all kolhoosikorda ja selle koorekihti.

Kuigi paarkümmend aastat on ta lavalaudadelt eemal olnud, ei pabistanud enne etendust sugugi.

„Esialgu oli veidi kõhe, aga kui tükk käima läks, unustasin selle. Eks mul oli väike spikker ka. Aga rahustuseks napsu ma ei teinud – siis läheb kogu tekst meelest. Muidu ma söögi alla ikka kaks napsu võtan,“ rääkis ta.

Ema kiitis, et poeg Kaupo Hert oli näitlejana hea, kuid lavastajana on veel parem: „Ütlesin Kaupole, et ma ei taha lavale minna, mulle ei jää enam tekst hästi meelde. Tema tunnistas, et ka ta ise ei ole enam sellepärast mängida tahtnud, et teksti meelespidamine läheb järjest raskemaks. Kuid lavastamine sobib talle väga hästi, imestasin nüüd kogu aeg, milliseid märkusi ta tegi isegi pisiasjade kohta.“

Elgainu Hert käib alati vaatamas kõiki Aruküla Diletandi lavastusi. Eriti meeldis talle tänavune tükk „Kõik armastavad Roosit“.

„Mulle ei meeldi, kui näitlejad vuristavad teksti kiiresti ette, justkui kardavad, et viimaks läheb see meelest. Aga seekord olid nad väga tublid. Mulle meeldis väga Annika Raidmaa mäng, tal olid head mõttepausid,“ jutustas ta.

Juubilar kiitis kõiki Aruküla noori näitlejaid ning kinnitas, et on ka ise väga noortemeelne: „Ega ma endale aastaid anda oska, hingelt end nii vanana küll ei tunne. Vaid siis, kui hommikul peeglisse vaatan, näen seal kortsus vanamutti. Tegelikult mulle vanad inimesed ei meeldi. Kuulan ka näiteks hoopis noortemuusikat.“

Pojatütar Kaie Hert kinnitas, et kuulis kord koju tulles „tümpsumuusikat“ ning selgus – see tuli vanaema toast.

Minia Ene Herdi sõnul ei ole Elgainu Herdi tervis enam väga hea – jalad on viletsad, kuid sellest hoolimata käib 90-aastane naine siiani ise poes.