Kuigi Kuusalu vallas on korraldatud jäätmeveo üks 3-aastane periood möödas, pole pügilepinguid veel paljudel kinnistuomanikel.
Kuusalu vallas hakkab uus kolmeaastane korraldatud jäätmeveo leping senise vedaja ja ka uue konkursi võitja Radix Hoolduse OÜga kehtima 4. juunist. Siis jõustuvad ka madalamad teenusehinnad – nii pakkus konkursil Radix Hoolduse OÜ.
Kuu aega tagasi Kuusalu valla järelevalveinspektori ametist koondamise tõttu lahkunud Ly Rutškina tegi enne äraminekut paljudele kinnistuomanikele ettekirjutuse sõlmida olmejäätmete veoks leping hiljemalt 17. maiks. Seetõttu on valla keskkonnapeaspetsialist Janne Kallakmaa saanud viimasel ajal arvukalt telefonikõnesid peamiselt endise Loksa valla külade suvitajatelt, kes on pahandanud, miks peavad Kuusalu vallas jäätmeveoteenust tellima ning selgitanud, et neil tekib prügi vähe, selle viivad oma alalisse elukohta, mis enamasti on Tallinnas.
Janne Kallakmaa räägib, et on helistajatele tutvustanud Radix Hoolduse juunist kehtima hakkavaid uusi, varasemast palju soodsamaid hindu ning soovitanud lepingu siiski sõlmida. Kõige odavam teenustasu on 17 krooni kuus – 80-liitrise konteineri puhul. Tühjendada tuleb konteinereid külades vähemalt kord kvartalis. Ohtlikud jäätmed ja elektroonikaromud ning kasutatud autorehvid saab tuua valla jäätmejaama Kiidu.
Ka on ta soovitanud teha naabritega koostööd, kuna prügikonteiner võib olla mitme perega ühine. Näiteks Tapurla ja Andineeme külas on üks suur konteiner ja veoleping sõlmitud küla peale. Juminda külas on viiel perel ühine konteiner. Tasutakse nii, kuidas pered sinna prahti viivad. Kes ainult suvel, see maksab selle perioodi eest.
Janne Kallakmaa: „Soovitan võtta ühendust külavanemaga või pöörduda otse minu poole. Oleme Radix Hoolduse OÜga kokku leppinud, kui lepingusõlmijaid ei ole väga palju, aitan selles osas ettevõtet mina. Kui sõlmijaid tuleb nii palju, et ma ei jõua oma põhitööd teha, lubas ettevõte saata Kuusalu vallamajja enda töötaja.“ Lepinguid saab sõlmida Radix Hoolduse telefonil 603 6406, kodulehel www.radix.ee või kolme kuu jooksul vallamajas alates 8. juunist.”
Miks osad peavad maksma ja teised mitte?
Kuusalu valla külavanemate koosolekul 13. mail küsis Kodasoo külavanem Katrin Pahk, kui paljud on lepingu sõlminud ning kuidas saab nii, et osad pered tellivad prügiveoteenust ja maksavad ning teised ei telli ega maksa.
Janne Kallakmaa vastas, et jäätmetekitajate registri järgi on endises Kuusalu vallas lepingu sõlminud umbes 80 protsenti kinnistuomanikest, kuid endise Loksa valla külades vaid 40 protsenti. Ta avaldas lootust, et ettekirjutused ning varasemast odavam veohind toovad korraldatud jäätmeveoga liitujaid selle suve algusest hulgaliselt juurde.
Soorinna külavanem Madis Praks tegi ettepaneku teha kinnistuomanike nimekirjadest külade kaupa väljavõtted ning anda külavanematele, kes saaksid ise inimestega suhelda ja selgitada olmeprügi veoga liitumise nõuet ning võimalusi.
Janne Kallakmaa tutvustas Sõnumitoojale jäätmetekitajate registrit. Sinna on kantud kõik kinnistuomanikud ning märgitud, kas neil püriveoleping on sõlmitud või mitte. Eriti hõredad on selles osas endise Loksa valla külade nimekirjad – vähe on Leesil, Tammistul, Virves, Haras, Suurpeal, Pärispeal, Viinistul, Turbuneemes, Vihasoos, Valgejõel, Nõmmeveskil ja veel mitmel pool mujal.
Kõige suurem üllatus tabas keskkonnapeaspetsialisti seoses Tsitre külaga, see oli nimekirjast hoopis välja jäänud.
