Alavere lihatööstus soovib vallutada Soome turgu

2567
A-Vorsti juht ja omanik MART ELURI kiidab juustuga grillvorste: „Ostja nendega sageli koju ei jõua, enne sööb ära.”
Pikval elav KALLE PITK on A-Vorstis töötanud 5 aastat.
Pikval elav KALLE PITK on A-Vorstis töötanud 5 aastat.

Küllap on paljud nii Konsumites kui ka mujal marketites märganud A-Vorsti toodangut. On ka küsitud, mida tähendab ettevõtte nimes A-täht. Vähem teatakse, et A-Vorst asub Anija vallas Alaveres ning et A on lühend Alaverest.
Varem Tallinna Lihatööstuses töötanud Mart Eluri leidis alustavale ettevõttele koha tänu Kehras elanud tädile. Alavere kolhoosi endisesse lauta rajati vorstitööstus 1996. aastal. Alustati 5 töötajaga, erinevaid tooteid oli esialgu paar-kolm.
20 aastat hiljem, kui mitmed vahepeal tegutsenud väikesed lihatööstused on tegevuse lõpetanud, on osaühingul A-Vorst 35 töötajat ning toodangu nimistus umbes 50 liha- ja vorstitoodet. Neid müüvad kõik suuremad kaubandusketid, hulgimüüjad, hotellid ja restoranid ning möödunud aastast ka laevafirma Tallink. Aastas toodab A-Vorst ligikaudu 600 tonni sinke-vorste, mullune käive oli 2,5 miljonit eurot.
Ettevõtte juhatuse esimees Mart Eluri nimetab edu tagatisena peale kvaliteetse kauba veel mõistlikke otsuseid ja head müügimeeskonda.
„Müügitöö on A ja O. Toota võid osata, aga kui müüki pole, võid ettevõtte kinni panna. Tegelikult on kõik inimesed väga olulised – meil on tublid töötajad, kaadrivoolavus on väike, pigem olematu,“ lausub ta.

Juubeliaasta oli rahuldav
Lõppenud juubeliaasta oli A-Vorsti jaoks sarnane kahe eelnevaga, müüginäitajad olid enam-vähem samad.
„Hea see pole, pigem rahuldav,“ tõdeb Mart Eluri.
Põhjusena, miks ei läinud mullu nii hästi, kui oleks soovinud, nimetas ta lihahinnasuvist järsku tõusu. Kuna lihatööstustel olid selleks ajaks kaubanduskettidega kokkulepped sõlmitud, siis toodete hinda tõsta ei saanud.
Lõviosa A-Vorsti toodangust moodustavad sealihast vorstid-singid, umbes 10 protsenti toodangust on veiselihast. Veiseliha ostetakse Eestist, kuid sealiha tarnitakse juba kümmekond aastat peamiselt Soomest ja Taanist. Eestis ei müüda liha konkreetsete tükkidena, Soomest saame poolkeresid, Taanist tükkidena, selgitab Mart Eluri. Ta lisab, et seakatku tõttu nagunii Eestis praegu sealiha ei jätku, umbes 25 protsenti vajaminevast tuleb importida.
Alavere lihatööstuse sortimendis on poolsada erinevat vorsti-sinki-praadi, neist igapäevaselt tehakse 15-20. Tehnoloog töötab aastas välja 10-12 uut toodet, tootmisse jõuab neli-viis. Nende võrra jäetakse ära neid tooteid, mille müüginumbrid on kehvemad – kaubandusketid jälgivad Mart Eluri kinnitusel väga täpselt, mis müüb, mis mitte.
Suured ketid – Rimi, Selver, Prisma, kuid ka Stockmann ja Kaupmehe hulgiladu – müüvad A-Vorsti toodangut kümmekond aastat. Ettevõtte juht meenutab, et sinna õnnestus pääseda tänu suurtele läbirääkimistele ja isiklikele kontaktidele: „Muidugi, ka kaup peab olema hea, viletsat toodangut saad pakkuda ainult ühel kord, siis on kõik.“

Teine bränd – Alavere Lihameister
A-Vorstil on oma toodetest TOP 10, millest lähtuvad ka kaubandusketid. Kõige populaarsem toode on maasuitsusink, mida toodetakse kuni 8 tonni kuus.
„Inimesed on selle maitsega harjunud. See on puhtalt tagatükist lõigatud sink, mitte tükkidest kokku pandud. Ning seal on loodetavasti vett vähem, kui meie konkurentide toodangul,“ kiidab Mart Eluri.
Ta selgitab, et lihamassist masinaga sinki teha oleks lihtsam, sest nende suitsusingi valmistamise juures on palju käsitööd – iga lihatükk seotakse eraldi ning seda tuleb mitu korda käsitsi pakkida. A-Vorst kanalihamassi ei kasuta, vorstid tehakse 100 protsenti lihast.
Mart Eluri nimetab väga menukate toodetena ka jahisinki ja grillvorsti juustuga. Kui seda viimast naised ostavad, ei pidavat see sageli koju pannile jõudmagi – saab juba autos otsa.
Varem oli A-Vorsti toodete etikettidel üksnes firma nimi. Kaks aastat tagasi võeti kasutusele ka teine bränd – Alavere Lihameister. Selle nime alt müüakse tooteid, mis on pakitud kartongümbrisesse. Lihatööstuse juht oletab, et kliendid tunnevad nende kauba ära pigem kollase-musta etiketi, kui nime järgi: „Mõlema nimega etiketid on samades värvides. Oleme neid kasutanud umbes 15 aastat. Stockmanni Hullude päevade kampaanias olid samad värvid ja mulle tundusid need väga head.“
Väike osa A-Vorsti toodetest ei jõua kunagi poeletile, tehakse teenustööna – need on ulukilihast singid ja vorstid.
„Ulukist saab teha kõike, mida seast ja veisest. Meie teeme seda, mida kuningas – jahimees – tellib,“ selgitab lihatööstur.
Ta lisab, et enamasti tellivad neilt ulukilihast valmistoodangut Harjumaa jahimehed. Retseptid, mille järgi tehakse näiteks põdravorsti, on tema sõnul klassika, aastakümneid samad.

Piilutakse Soome poole
A-Vorsti töötajaist elab paarkümmend ümbruskonnas, kümmekond Tallinnas. Müügijuht töötab Tallinnas, teeb kaupmeestele pakkumisi, korraldab presentatsioone ja degustatsioone. Alaveres asuvas tootmises on naisi pisut rohkem kui mehi. Lihalõikajate seas on nii mehi kui naisi, põhilised meestetööd on kondistamine, soolamine, liha suitsutamine, naised on vorstitegijad ja pakkijad.
Tööpäev algab kell 7, samal ajal sõidab lihatööstusest välja ka esimene kaubaauto, toodangut viiakse poekettide keskladudesse 5-6 korda nädalas. Tootmine on ühes vahetuses, vaid suitsuoperaator on aeg-ajalt õhtuti kauem tööl. Kui on olnud vaja, teevad ka teised pikemaid tööpäevi.
Mart Eluri arvates suudetaks praegusest toodangumahust, mis on 45-50 tonni kuus, toota umbes viiendiku võrra rohkem. Eelmisel nädalal käis ta Soomes ning võõrustas Alaveres ka ise soomlasi.
„Ikka selleks, et saada jalg ukse vahele,“ märgib ta.
Vähehaaval on Alavere lihatööstuse toodangut Soome eksporditud, kuid ettevõtte juhi hinnangul olematus koguses. Eelmisel aastal müüdi ühe vahendaja kaudu Soome suurem kogus sinki ja grillvorsti, kuid sealne partner lõpetas tegevuse ja nüüd uuritakse Soome turul uusi võimalusi. Läbirääkimised käivad ühe hulgifirmaga, kuid paralleelselt otsitakse ka teisi kohti: „Kaubapuudust pole kusagil. Kui lähen Soome, öeldakse – vaata, lett on täis. Et oma kaubaga sinna pääseda, peavad olema kohapealsed sõbrad ja sidemed.“
Mart Eluri on kindel, et Alavere puhtast lihast ja vähese veega valmistatud singid on maitsvamad kui Soomes tehtud, ning kinnitab, et ka soomlased on nende toodetega olnud rahul.
„Suudaksime ekspordiks toota praegusest 20 protsenti rohkem küll, kuid see on päris utoopiline. Samas – kui usku ei ole, pole ka mõtet tegutseda. Nii et meie eesmärk on vallutada Soome turg,“ ütleb ta.