Päevalehe arvates võidi Raasiku bussihankel eelistada „omasid“

1607

Eelmisel nädalal ilmus Eesti Päevalehes kirjutis selle kohta, et Raasiku vallavalitsus ostis uue väikebussi lihthankega lubatust kallimalt ning volikogu endise liikmega seotud firmalt.

Möödunud nädala teisipäeval ilmus Eesti Päevalehes kirjutis „Raasiku vald ostis bussi, mille hind kujunes oodatust üle kümne tuhande euro võrra kõrgemaks“. Leheloos märgitakse, et hange ületas lihthanke 40 000 euro suuruse piirmäära, hanke võitnud Silwi Autoehituse ASi nõukogu ning selle emafirma, ASi Silberauto juhatuse liige Andrus Mossov oli hanke ajal Raasiku vallavolikogu liige.
Vallavanem Raivo Uukkivi leiab, et leheloo teema on „pliiatsist imetud“.

Võitis majanduslikultsoodsaim
Eelmise aasta lõpus kuulutas Raasiku vallavalitsus välja lihthanke, et osta vallale uus, peamiselt kooliõpilaste vedamiseks mõeldud buss. Vallavalitsuse hanke- ja järelevalvespetsialist Reelika Pirson-Heinloo rääkis Sõnumitoojale, et seni lapsi vedanud väikebussi, 2003. aasta Ford Transiti läbisõit oli üle 400 000 kilomeetri, buss oli oma aja ära elanud ning juba võimalik ohuallikas.
„Peale selle ei olnud bussis elektrit ning buss oli talvel külm,“ sõnas ta.
Hankepakkumise juurde olid lisatud tehnilised tingimused, millist bussi soovitakse. Kindlasti pidi uus buss olema 18kohaline: 17 kohta reisijatele ja 1 bussijuhi koht.
„Möödunud sügisel, kui kooliaasta oli alanud, selgus üsna pea, et bussis jääb kohti puudu,“ märkis Reelika Pirson-Heinloo.
Hange uue bussi ostmiseks kuulutati välja möödunud aasta 21. novembril ning see kestis 15. detsembrini. Reelika Pirson-Heinloo sõnul tundis huvi neli firmat, pakkumise esitasid neist kolm. Vallavalitsuse moodustatud hankekomisjon, kuhu kuuluvad peale tema veel valla haldusjuht Peeter Liinsoo, ehitus- ja keskkonnaosakonna juhataja Alari Kruusvall ning raamatupidaja Triin Türnpu, tunnistas majanduslikult soodsaimaks Silwi Autoehituse ASi pakkumuse ning 50 500 euro eest osteti vallale 18 kohaline Mercedes-Benz.
Hankespetsialist selgitas, et riigihankeseaduse järgi tuleb madalaima hinnaga hanke menetluse käigus valida kõige madalama hinnaga  pakkumus: „Majanduslikult soodsaima variandi puhul ei ole ostuhind kõige olulisem, tähtsam on, et hange oleks kogu liisinguperioodi lõikes kõige soodsam. Seega lisatakse peale hinna veel kriteeriume, mida parima pakkuja väljaselgitamisel arvestatakse. Majanduslikult soodsaima hankemenetluse   tulemus   on  vallaeel­arvele     kokkuvõttes     kasulikum.“
Pakkumusi hinnati nelja kriteeriumi alusel. Need olid bussi maksumus, garantiiaeg, tasuta hooldusteenuste maht ning vastavus tehnilistele kirjeldustele. Suurim osatähtsus, 45 protsenti, oli bussi hinnal, garantiiaja pikkus ja tasuta hoolduste maht moodustasid lõpphindest kumbki 20 protsenti, suurima vastavuse eest tehnilisele kirjeldusele sai 15 protsenti hindepunktidest.
Reelika Pirson-Heinloo sõnul oli Silwi Autoehituse pakkumine hinna poolest kolmest pakkumusest keskmine, kuid lisakriteeriumid tõstsid selle parimaks.
„Nende pakkumus sisaldas enim tasuta hooldust ning bussi garantiiperiood oli kõige pikem. Samuti tegid nad kõige parema pakkumuse vana bussi tagasiostmiseks,“ ütles ta.

„Omasid“ eelistada ei saa
Kuigi lihthanke piirmäär on 40 000 eurot, ei arvanud Reelika Pirson-Heinloo, et hankekomisjon oleks rikkunud seadust, kui valis hanke võitjaks sellest 10 500 eurot kallima pakkumise. Ta lausus, et hind selgus alles hanke käigus ning lihthanke kasuks otsustati, kuna ühe analoogse pakkumise hind oli veidi odavam kui 40 000 eurot.
Eesti Päevalehe oletust, justkui oleks Raasiku vallavalitsus bussi ostmisel eelistanud „omasid“ ehk toonase volikogu liikmega seotud firmat, pidas hankespetsialist nonsensiks.
„Meil ei olnud ühele firmale suunatud pakkumist,  hankele tehti kolm pakkumist. Hange viidi läbi  e-riigihangete keskkonna kaudu, e-menetluse vormis, kus ei olekski mingit võimalust eelistada üht pakkujat teisele,“ ütles ta.
Vallavanem Raivo Uukkivi lisas, et riigihangete registri kaudu toimuvad elektroonilised hanked on tehtud väga neutraalseks ja turvaliseks: „Enne tähtaja lõppu ei näe pakkumisi, rääkimata nende tegijatest. Näeb üksnes seda, mitu pakkumust on esitatud. Nii et pole mingit võimalust näiteks kellelegi öelda, et tehke veel odavam pakkumine.“
Ainus võimalus riigihankel kedagi eelistada, on Raivo Uukkivi sõnul juhul, kui koostada sellised tingimused, millele vastab vaid üks konkreetne pakkumine. Reelika Pirson-Heinloo kinnitas, et bussihanke tingimused koostas tema teiste analoogsete hangete põhjal ning arvestas ka valla bussijuhi soove.
Vallavanem sõnas, et kuulis Silwi Autoehituse seotusest volikogu toonase   liikme   Andrus   Mossoviga  alles  siis,  kui  hange   oli   läbi.
„Vallavalitsus sai kinnitamiseks hankekomisjoni protokolli ja on absurdne eeldada, et vallavanem oleks pidanud kontrollima, kes on firma juhtkonnas või omanikeringis. Ja isegi kui mõne firma nõukogus on juhtumisi inimene, kes on ka volikogus, siis on mõttetu otsida siit seost: volikogu liige ei vii läbi riigihanget ning firma nõukogu liige ei koosta hankepakkumist,“ rääkis ta.
Raasiku volikogus nüüdseks oma volitused peatanud Andrus Mossov kinnitas, et tema käsi bussihanke juures mängus ei ole ning ta ei ole sellega seoses saanud mingit kasu. Ka märkis Andrus Mossov: „Raivo Uukkivi on olnud pikalt vallavanem ning jälgib seadusi väga täpselt. Temast oleks olnud väga rumal, kui ta laseks end ühe auto pärast kompromiteerida. Mina arvan, et ostetud buss on parim valik.“
Volikogu opositsiooni liige ja revisjonikomisjoni esimees Aare Ets ütles Sõnumitoojale, et revisjonikomisjon ei ole jõudnud veel bussihanke dokumentidega tutvuda.
„Olen absoluutselt päri sellega, et vallale oli vaja uut bussi, kuid mul on küsimus, kas see pidi olema ilmtingimata Mercedes-Benz, mis on kõige kallim ning kas odavamad bussid on selle võrra vähem turvalised,“ küsis ta.
Kuna päevalehe artiklis andis Aare Ets mõista, et on kuulnud vihjeid – poole aasta taguses bussiostmises võis olla midagi kahtlast, tegi vallavalitsus volikogule ettepaneku, et revisjonikomisjonile pandaks ülesandeks uurida põhjalikult bussi ostmisega seonduvat, muuhulgas ka seda, kas hanketingimused olid kirjutatud ühe pakkuja keskselt, kas hanke läbiviimisel on rikutud riigihangete ning korruptsioonivastast seadust.