AIVAR KARI,
Kehra komando pealik
1. veebruaril täitub Kehra komandol 25 tegevusaastat.
1991. aastal loodi Harjumaa päästeteenistus ning hakati moodustama päästekomandode võrku. Kolm aastat hiljem rajati komando Kehrasse, mille ümbruses oma üksust veel ei olnud. Töötasin sel ajal Tallinna tuletõrjekomandos ning kui kodukohas Kehras komando rajamisest kuulsin, otsustasin kandideerida selle juhiks.
Alustasime tööd 1994. aastal Kehra külas AS Propaan gaasikontoris. Elamiseks oli väike tuba, kus oli televiisor ja Kehra haiglast saadud reformvoodid. Raasiku vabatahtlikust komandost tulid üle kaks ZIL-tüüpi tuletõrjeautot ja neli autojuhti. Kuna tuletõrjujaid polnud, korraldati konkurss. Kui tänapäeval läbivad kandidaadid arstliku komisjoni, neile tehakse füüsilised katsed ja nad õpivad aasta päästekoolis, siis toona sõitis gaasikontori hoovi redelauto ja tööle soovijad pidid ronima 18meetrise redeli tippu. Pärast ülesande sooritamist oli 8 meest välja valitud. Kokku oli komandos 1994. aastal tööl 12 meest – 4 vahetust, igas 3 meest.
Esimesel tegevusaastal oli 62 väljasõitu. Tuletõrjuja töötasu oli ligikaudu 1000 krooni ja palgaraha käis komandopealik Keilast päästeteenistusest toomas kilekotiga.
1994. aasta lõpus ostis Harjumaa päästeteenistus Kehra komandole esimese välismaise tuletõrjeauto Mercedes-Benz. Sakslased said vanast lahti ja meie uue päästeauto, mis oli „ainult“ 30 aastat vana. Rooli läbimõõt oli peaaegu meeter ja roolivõim puudus. Samas oli masinal kahe silla vedu, mis oli raskete teeolude läbimiseks hädavajalik. Kuna ajahammas oli varustuskappide alumised ääred „ära närinud“, tuli seda pisut kohendada. Komandos olid tööl kuldsete kätega mehed, kes tõi karprauda, kes plekki ning varustuskappide alumised raamid ja ukseplekid said vahetatud. Kõige peale uus värvikiht ja masin nägi välja nagu uus. Mahutasime kappi ka elektrigeneraatori ja ehitasime juurde valgustusmasti. See oli suur samm edasi, kuna enne seda tuli pimedal ajal teha tööd taskulambiga.
1. veebruaril 1995. aastal suurenes meeskond ja valvevahetuses oli nüüd viis meest. Samal aastal saime esimesed hingamisaparaadid, millega tulekahjul teha suitsusukeldumist. Aparaadid olid vene päritolu ja et suitsusukelduja välja näeks, oli vaja uusi maske. Nüüd tundub see mõeldamatu, kuid toona leiti puuduolev kraam Kadaka turult.
Sidepidamiseks kasutati vene päritolu raadiojaamu, mis olid kasutusel ka kolhoosides. Peale kohina-kahina ei kuulnud neist suurt midagi. Tulekahjule sõites puudusid vahendid lisajõudude kutsumiseks ja tuli ise hakkama saada.
1996. aastal soetati Kehra komandosse 89 000 krooni maksnud lõikeriistade komplekt, milles olid lõikur, leviti, tungraud ning bensiinimootoril töötav hüdropump. Neid sai kasutada liiklusavariidel, kui kannatanu vajas autovrakist väljalõikamist. See oli suur samm edasi, et vältida kannatanutel lisavigastusi.
Kuna oli suur puudus väljaõppinud meestest, läksid 1995. aastal kolm meest Väike-Maarja päästekooli. Õpiaeg kestis kaks aastat. Õpetati isegi meditsiini, loomade psühholoogiat, elektrotehnikat, ka tantsimist ja seda, kuidas noa ja kahvliga korrektselt süüa. Tantsutunnist viilijad pidid karistuseks jooksma 6 kilomeetrit.
Esimene suurem tulekahju, mida Kehra komandol tuli likvideerida, oli 1996. aasta alguses – Anija vallamaja põleng. Kohale sõitis üks tuletõrjeauto kolme mehega. Kuna mehi oli vähe ja väljas paukus sel ööl 20kraadine pakane, oli kustutamine äärmiselt keeruline. Suurte jõupingutustega saime tulele siiski piiri ja vallamaja töötajatel õnnestus suurem osa hoones olnud varast päästa.
1996. aasta lõpus teatas AS Propaan rendilepingu ülesütlemisest. Kuna päästekomando nõudmistele vastavaid ruume polnud kohe võtta, pakuti välja sordikatsepunkti garaažid Raasikul. See tekitas kartust, et Kehra linn jääb komandost ilma ning linnapea Jüri Lillsoo pakkus välja Kooli tänaval asuva tsiviilkaitseobjekti, mis oli mõeldud haiglahooneks. Oktoobri eelviimasel päeval otsustatigi Ida-Harju omavalitsustöötajate nõupidamisel, et Kehra komando uueks asukohaks saab Kooli 16 asuv hoone. Kuna senised ruumid oli vaja vabastada, aga uues kohas garaaže polnud, kolisime asjad uude hoonesse, meeskond jätkas tööd Kehra tehase tuletõrjedepoo 25ruutmeetrises toas, kuhu mahtusid neli voodit, tualetti ja pesemisvõimalusi polnud.
Järgneb järgmises lehes.