Tänavu, 28. veebruaril möödus 110 aastat Anija endise koolijuhataja Hans Turpi poja, kunstnik Viktor Turpi sünnist.
Maalikunstnik ning kunstiõpetaja Viktor Turp sündis 28. veebruaril 1905. aastal Viljandimaal Paistu kihelkonnas Aidu vallas kooliõpetaja Hans Turpi pojana. Ta õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis ja aastast 1919 Rakvere Õpetajate Seminaris.
Seminaris sai kunstnik Viktor Turp tema enda väite kohaselt oma esimese kunstilise äratuse tookordselt joonistusõpetajalt, kunstnik Eduard Olelt. Koolis hindasid noormehe kunstitegevust tunnustavalt ka direktor Voldemar Raam ja õppenõukogu, kes võimaldasid talle väikest stipendiumi ja eratundide abil enesetäiendamist.
Pärast seminari lõpetamist asus noor õpetaja tööle Nõmme, Vääna ja Kernu algkoolis. Koolitöö kõrvalt püüdis ta edasi õppida skulptuuri Riigi Kunsttööstuskoolis vabakuulajana kujur Jaan Koorti juures. Jaan Koort soovitas tal maalida ja nii läkski Viktor Turp Tartusse, kus jätkas kunstiõpinguid kõrgemas kunstikoolis Pallas. Ta lõpetas 1929. aastal kunstikooli kursuse keskkooli joonistamisõpetaja kutsega ja astus kaitseväkke.
Pärast sõjaväeteenistust 1931. aastal töötas Viktor Turp õpetajana Seli-Hagudi, Alu algkoolis, Paldiski ühisgümnaasiumis ja Rahumäe algkoolis. Alu algkooli õpetajana töötades elas ta oma vanemate juures, isa Hans oli sel ajal Alu kooli juhataja. Viktor Turp istus seal tihti molberti, kolmjala ja värvikastiga pargis ning jäädvustas kauneid vaateid. Alu koolimaja ruumides rippusid tema mitmed suuremõõtmelised maalid Alu lossist, pargis kasvavatest põlispuudest ja kaunite saartega tiikidest. Viktor Turp oli ka tubli sportlane, oli aastaid ümbruskonna kettaheitemeister, lõi kaasa pallimängudes ning õpetas poistele õigeid heite- ja hüppevõtteid.
Aastatel 1937-1944 oli Viktor Turp Rahumäe algkoolis joonistusõpetaja, 1944-1946 õpetaja Tallinna 10. keskkoolis ning 1946- 1960 Kaubandusministeeriumi reklaamibüroo dekooriateljee kunstnik.
Kunstnikuna saatis Viktor Turp oma töid Kadrioru lossis peetud kunstiülevaatenäitustele. Kunsti Sihtkapitali näitustel olid tema tööd üleval alates 1931. aastast. Korduvalt võttis ta oma töödega osa Eesti Kujutavate Kunstide Keskühingu näitustest ning eesti kunsti esindusnäitusest 1937. aastal Kaunases ja Riias. 1938 käis ta Soomes, Saksamaal, Hollandis, Belgias ja Prantsusmaal täiendusreisil.
Viktor Turp viljeles peamiselt olustiku-, portree- ja maastikumaali. 1938. aastal maalis ta kingituseks Kehra keskkoolile pannoo „Kalevi tulek“. See suur, mõõtmetega 3,3×3,3 meetrit temperas pannoo kaunistab Kehra gümnaasiumi väikese maja seina ka praegu.
1939. aastal sai Viktor Turp talurahvateemaliste teoste kavandite võistlusel esikoha. 1940. aasta ajakirja Taluperenaine jaanuarinumbri kaanepilt „Naised külateel“ on Viktor Turpi töö, see kujutab stseeni külatänavalt väga põnevas keskustelus. Viktor Turp on teinud ka eksliibriseid.
1975. aastal toimus Tallinna Kunstihoones Viktor Turpi personaalnäitus „50 aastat sule, pintsli ja meisliga“. Seal olid esindatud maalid, karikatuurid, skulptuurid, graafikajoonised ja linoollõiked, kokku 83 tööd. Anija mõisas toimus 13.-24. märtsini 2005 kunstniku 100. sünnipäeva tähistamiseks kunstniku tütre Tiina Turpi ja Anija mõisarahva koostöös mälestusnäitus. Välja oli pandud 32 maali ja 9 fotot maalidest. Tänu Heino Tuulikule olid kõik maalid raamitud. Näituse avamisel esinesid klaveripaladega Tiina Turp ja Kert Martma. Esitati ulatuslik kava alates Pjotr Tšaikovski klaveripalade tsüklist „Aastaajad“ kuni Raimond Valgre ja Stevie Wonderi lauludeni. Näitusel oli palju külastajaid.
Turpide pere oli aastaid seotud Anija kooliga. Viktor Turpi isa Hans (Hants) Turp (1880-1954) oli teenekas koolijuht ja seltskonnategelane. Aastatel 1941-1950 töötas ta Anija algkooli juhatajana. Hans ja Marie Turpil oli tütar Frieda, kes oli samuti Anija kooli õpetaja, kunstnikust poeg Viktor Turp (28.02.1905- 19.10.1989) ja tütar Zenni. Hans Turpil oli ka kasutütar Salme, abikaasa Marie tütar eelmisest abielust. Salme oli hiljem tuntud kirjanduskriitiku, publitsisti ja parteifunktsionääri Max Laossoni abikaasa.
Alu kooli juhataja ameti kõrval oli Hans Turp aastast 1911 Tartus ilmuva eesti maarahva ajalehe Olevik peatoimetaja. 1921. aastal ilmus Tallinnas Hans Turpi raamat „Koduloo metoodika“, mis oli kasutusel paljudes koolides. Pärast Anija koolis töötamist elas Hans Turp pensionärina Aegviidus Vahtra tänaval. 19. mail 1954 saatsid sugulased ja töökaaslased Anija koolist teeneka koolijuhi viimsele puhkepaigale Aegviidu kalmistule. Aegviidu kalmistule on maetud ka Hans Turpi abikaasa Marie Turp (1879-1960) ning poeg, kunstnik Viktor Turp ja tema abikaasa Selma. Viktori ja Selma peres kasvasid poeg Ants Turp ja tütar Tiina. Ants Turp on surnud, Tiina Turp töötas aastaid Kehra Kunstidekoolis klaveriõpetajana, praegu on pensionil ja elab Tallinnas.
ANTS MIIDLA
