Ida-Harju Koostöökoja eelviimasel koosolekul Raasikul räägiti, mis on vallas head ning mida peaks arendama.
Aprillikuuks peab Ida-Harju Koostöökojal (IHKK) valmis saama uue rahastusperioodi strateegia. Selle tarbeks korraldas Koostöökoda igas vallas infokoosolekuid. Eelviimane neist oli 4. veebruaril Raasikul, osalejaid oli kümmekond. Paar päeva varem oli sarnane kohtumine Kehras. Pärast kõiki koosolekuid lausus IHKK tegevjuht Tiina Sergo, et kuigi osalejaid oleks võinud rohkem olla, sai infokoosolekutel igast vallast selgema pildi: „Tulid, kes olid valla arengust tõsiselt huvitatud ning pakkusid huvitavaid ideid.”
Ida-Harju Koostöökoda toetas möödunud rahastusperioodil 4 aasta jooksul 214 projekti kogusummas 1,6 miljonit eurot. Toetust on saanud vallavalitsuse projektid, MTÜd, ettevõtjad. Sellelegi vaatamata on neid, kes pole Koostöökoja tegemistest veel kuulnud.
Mitmele projektile on toetust saanud Raasiku jalgpalliklubi Joker, mille esindaja Jaan Jalas rääkis, et Leader on olnud nendele väga oluline programm: „Oleme tänu sellele palju korda saatnud. Leader aitab kaasa klubi ja kogukonna arengule. Toetusi kirjutab klubi raamatupidaja Maarja Sikut. Tuleb projekt valmis kirjutada ja loota, et see läheb läbi. Ida-Harju Koostöökoda on meid projektide kirjutamisel palju aidanud.”
Tiina Sergo lausus, et kõigist koosolekutest positiivseim oli just Raasikul – osalejad täitsid kaks lehte tihedas kirjas sellest, mis on vallas juba olemas ja hästi.
Uuel rahastusperioodil soovisid infokoosolekul osalejad Leader-programmist toetada kindlasti ettevõtlust – nii alustavaid väikseid ettevõtteid kui ka suuremaid firmasid väljaspoolt valda, kes tahavad investeerida. Tiina Sergo märkis, et Raasiku infokoosolekul osalejate arvates tuleks eelistada neid, kes saavad toetuse abil ehitada välja hoone ning seovad sellega end vallaga.
Ettevõtluse arendamise eeldusena tõid osalejad välja, et Raasiku vallas on rohkelt tegusaid ja tublisid ettevõtjaid, kes teevad vallaga koostööd ning ühendavad sellega kogukonda. Ettevõtluse teemal arutleti ka kaugtöökeskuse loomise idee üle, see oleks väga vajalik. Tehti ettepanek, et võiks luua ka bürooruumid, sest Raasiku vallas puudub võimalus rentida kvaliteetseid bürooruume.
Tiina Sergo sõnul leiti, et kasuks tuleb, kui aidata kokku viia kohalikud tööotsijad ja ettevõtted, selleks tuleb parandada infovahetust: „Sageli öeldakse, et infot on väga palju ning keeruline on teri sõkaldest eristada, teisalt kurdetakse, et info ei jõua kõigini.”
Samamoodi nagu Kehras, tõstatati Raasikul teema valla turundamisest. Leiti, et Raasiku on väga kultuurikeskne vald, kus on kaks aktiivset rahvamaja, mitut valda ühendav kirik ning palju ajaloohuvilisi. Soovitati teha kohaturundust – pakkuda turistidele infomaterjale, teha kihelkonna mõisatuur, palverännaku rada, telkimisplatsid, matkaradade kaart.
Konkreetsematest toetusplaanidest tõi Tiina Sergo välja Harju-Jaani koguduse hooldekodu või päevakeskuse rajamise, mille projekt sai valmis Leaderi eelmisel rahastusperioodil.
Osalejad sõnasid, et vallale oleks vaja luua ühine identiteet, sest vallas on kaks tõmbekeskust – Arukülas ja Raasikul: „Oluline on piirkonna ajaloo- ja kultuuripiirkonna säilitamine ning koht, kust see info oleks kättesaadav. Valda ühendavad lapsed, kui teha alevike ja külade laste ühisüritusi, tulevad kaasa ka nende vanemad.”
Puudustena märgiti, et vallas pole üüripindu – mitmed noored pered oleks valmis linnast maale kolima, kuid elupinda osta ei jaksa. Kohalikud noored pered kolivad oma elu alustades samal põhjusel hoopis linna, kus on üüriturul piisavalt valikut.
Tiina Sergo lausus, et kuigi IHKK vallad asuvad lähestikku ning on üsna sarnased, selgus koosolekutel iga valla eripära, elanike soovid ja ootused: „Meeldis, et leiti innovaatilisi lahendusi ning mõeldi kastist välja.”
Ta julgustas kõiki aktiivseid inimesi Koostöökoja võimalusi uurima: „Uus rahastusperiood tuleb lihtsam, sest nii taotlejad kui meie oleme rohkem kogenud ning bürokraatiaga on kergem toime tulla. Oleme käsikäes õppinud ning arenenud.”
