Spordikeskusest ja asfaltteedest

1422

Kristo Palu,
spordisõber Kuusalust

Eelmises Sõnumitoojas jäi silma Kuusalu volikoguliikme, munitsipaalpoliitiku Margus Soomi arvamus Kuusalu valla selle sajandi suurimast finantsämbrist, Kuusalu Spordikeskuse rajamisest.
Uskumatus arvamusloos said oma koslepi kõik spordikeskuse rajamise otsustajad, kes siis selle eest, et Excelit ei valda ja kes selle eest, et suuremad numbrid ajavad neil pea sassi.
Volikogu liige ma tookord polnud, abivallavanemana vallavanem Herko Suntsi kõrval üks lahenduste väljamõtlejatest ja elluviijatest aga küll. Kuusalu volikogu tegi 2007. aastal kaks spordikeskuse rajamist puudutavat otsust üsna üksmeelselt – finantseerimisskeemi valiku ehituskontsessiooni ja hoonestusõiguse osas ja konkreetse ehitaja parima pakkumise kinnitamise.  Volikogus on tollastest otsustajatest koalitsioonis mitu inimest.  Kurb, et sama seltskond pole ikka veel suutnud finantsämbriks nimetatud otsust  eelarvekomisjoni esimehele põhjendada.
Vaatasin üle spordikeskuse rajamisega seotud olulisemad numbrid. Hoone ligi 3200 m2, ehitusmaksumus (koos välisrajatiste ja teatud sisustusega) ligi 4,1 miljonit eurot, kapitalirendimaksele lisanduv intressimäär 1 protsent + euribor. Kuna olen viimased 6-7 aastat töötanud ametites, kus ehitus- ja finantsturgude ning tingimustega kokkupuutumine on olnud peaaegu igapäevane, julgen väita, et täna nii head lepingut saada pole võimalik.
Etteheide, et kõik teised omavalitsused on hooned põhiliselt ehitanud Euroopa Liidu toetusrahaga, pole eriti tõsiselt võetav. 2007. aastal oli Kuusalu vallal vaja kahe suure investeerimisprojekti elluviimisega alustada – spordikeskuse ja Kiiu lasteaiaga. Teadlik valik oli, et ühele minnakse politiseeritult jagatavat euroraha taotlema, teine tuleb oma jõududega ära teha. Kuna oli teada, et ELi omavalitsustele jagatava uue perioodi abirahade avanemine ja otsustamine võib võtta aastaid ja Harjus omavalitsustelt taotletavaid projekte on vähemalt 3-4 korda rohkem kui reaalselt jagatavat abiraha, olid valikud selged – teeme spordikeskuse pärast 30aastast ootamist nüüd ja kohe.
Tagantjärele julgen öelda, et väga mõistlik valik, tõestuseks Kiiu lasteaia näide. Esitasime lasteaia eurotoetuse eeltaotluse 2007. aastal, lasteaia avamiseni jõuti 2014. aasta sügiseks ehk kokku 8 aastat poliitilisi mänge, eurobürokraatiat ja asjaajamist.  Huvitav, mis näoga oleksid need sajad Kuusalu kooli õpilased, kes kehalise kasvatuse tunde koridorides tollal pidasid, ja tuhanded valla elanikud, kes täna spordikeskuses tervist edendamas käivad, reageerinud vallajuhtide otsusele, et praegu ei ehita, jääme ootama Euroopa suurt rahalaeva, sest nii saame muuhulgas ka Sõitme tee ära asfalteerida. Soovitan minna sellistel mõtlejatel vallale kuuluva  merre varisenud Salmistu sadamakai juurde seda rahalaeva ootama.
Kui tõesti on Kuusalu valla üks suurim eesmärk saada enim asfalteeritud teedega vallaks, ongi nüüd eelarvekomisjonilt lahendus olemas. Kõik järgnevad suured investeerimisprojektid ehk vallamaja, pansionaat, gümnaasium, Vihasoo lasteaed jne tehke eurorahade eest, siis saab mõne vallatee isegi neljarealiseks asfalteerida.
Ehk võiks selle betoonpopulismi asendada tegelike murede lahendamisega. Näiteks, miks valla elanike arv jätkuvalt väheneb, Kolga alevikus paari aastaga üle 10 protsendi ja korterite hinnad veelgi rohkem, vaatamata lausa kolmelt poolt tulevale asfaltteele? Miks valla eelarvest ei suudeta Kuusalu lasteaiale raha leida, et terviseameti ettekirjutus likvideerida ja maja evakuatsioonitreppidele väravad ette panna, et lastel turvaline oleks?