Teisipäeval, 22. septembril olid Voosel koos Anija valla külavanemad ja kogukondade aktiivsemad inimesed.
Valla külade ümarlauas kõneldi sel korral pikemalt, kuidas võiks külasid edaspidi vallaeelarvest toetada. Abivallavanem Marge Raja rääkis Sõnumitoojale, ka varem on aeg-ajalt ümarlauas üles kerkinud teema, et külade aktiivsuse toetamiseks on neile vaja väikest motivatsiooni.
„Kuna oleme alustanud järgmise aasta eelarve koostamist, soovisime nüüd teada, mida külad soovivad,“ sõnas ta.
Anija vallas on olemas vabaühenduste rahastamise kord ja külad, kus on oma katusorganisatsioon ehk loodud MTÜ, on kasutanud võimalust küsida oma tegevuseks toetust vabaühenduste rahast. See kord sätestab, et eelistatud on projektitoetused.
„Ümarlauas arvati, et aktiivsetele külakogukondadele, kes suurt projektitoetust ei vaja, võiks olla valla poolt mingi võimalus saada väikest toetust, näiteks 30-50 eurot. Projektitoetused on enamasti sadu või tuhandeid eurosid, aga külavanemad tõid näite: ka seal, kus pole külaplatsi või seltsimaja, tahetakse kord-kaks aastas teha mõnd ühisüritust. Mõnel pool on selleks liiga kaugel üürida meie vallas ruume, lähemal on näiteks Raasiku rahvamaja. Sealsete ruumide eest tuleb tasuda, kuid külal, kus pole MTÜd, ei ole selleks vahendeid,“ ütles Marge Raja.
Ta lisas, et külaaktivistid on öelnud – neil pole enamasti nii palju aega, et kirjutada mõnekümne euro saamiseks projekt, samas on nad rõõmsad iga väiksemagi majandusliku abi üle: „Eestvedajad teevad midagi oma külas enamasti siirast soovist külaelu edendada, kuid sageli finantseerivad seda oma rahakotist. Nad ütlesid, et ega need asjad ilma rahata tegemata jääks, kuid oleks siiski väga meeldiv, kui ka vald väikese rahasüstiga tunnustaks. Et aktiivsete tegijate jõud ei raugeks.“
Anija valla 31st külast on 12 MTÜdega kaetud – need on moodustatud ühe või mitme küla peale: „Kuidas jõuda ülejäänuteni? Ühise arutelu tulemusel leidsime, et vallavalitsus peaks välja töötama korra, kuidas hakata meie külasid toetama.“
Üks võimalus on abivallavanema sõnul külasid rahastada niiöelda pearaha alusel ehk elanike arvu järgi, nagu tehakse Kuusalu ja Raasiku vallas.
„Ümarlauas tehti mitmeid huvitavaid ettepanekuid, peame nüüd mõtlema, milline lahendus on parim. Ilmselt eeldame, et külast tuleb rahataotlus, kus on märgitud, mida soovitakse selle raha eest teha, juures ka väike eelarve. Aga lõpliku otsuse külade rahastamissüsteemi kohta teeb volikogu,“ märkis ta.
Ümarlaual osalesid vallavolikogu liikmed, sotsiaal- ja kogukonnakomisjoni esimees Jüri Lillsoo ning majanduskomisjoni esimees ja ühtlasi Voose külavanem Andrus Nilisk. Ka nemad toetasid külade rahastamise korra väljatöötamist.
Abivallavanem märkis: külaaktivistid tänasid vallavalitsust selle eest, et hiljaaegu pinnati neli külateelõiku, mis nüüd enam ei tolma: „Nad ütlesid, et külaelanikud on väga rõõmsad, kuna olid seda ammu oodanud.“
Külaliidritega oli kohtumas vallavanem Arvi Karotam. Kohal oli ka riigikogu liige Tanel Talve, kes kuulub Voose külaseltsi juhatusse.
