Kuusalu apteek hakkas tööle 1890. aastal 12. septembril, mis uue kalendri järgi on 24. september.
Kuusalu apteegi omanik, proviisor Signe Maripuu pani juubeli puhul müügiruumi seinale plakati „125 aastat Kuusalu apteeki“, millel on kaks fotot. Ülemine foto on 1930ndatest aastatest, kui apteegi sünnipäeva puhul on maja trepil üles võetud tollane apteeker Oskar Lahe koos kolleegide ja külalistega. Alumine pilt on apteegi sissekäigust aastal 2015.
Samasuguse plakati pani Signe Maripuu välja ka viis aastat tagasi pealkirjaga „120 aastat Kuusalu apteeki“. Ta tõdeb, et juubelipidu ei peetud siis ega ka nüüd.
Apteeker sõnab 1930ndate aastate pildile viidates, et see on tähenduslik – siis oli proviisor austatud, sõbrad tulid pidupäeval kohale. Nüüd erilist peomeeleolu pole ja olukord murelik, sest ei tea, kas viie aasta pärast selles kohas veel 
apteek töötab.
Suurem pidu peeti siis, kui Kuusalu apteek sai saja-aastaseks. Signe Maripuu meenutab, et saabuvast juubelist andis talle tookord teada ajaloolane Heino Gustavson, kes uuris apteekide ajalugu. Külalisi oli apteekide peavalitsusest ja teistest apteekidest.
Signe Maripuu on Kuusalus töötanud 31 aastat – alustas 14. augustil 1984. aastal.
„Töötasin kaheksa aastat Tõnismäe apteegis proviisorina. Kui algas kampaania, millega kutsuti spetsialiste maale elama, otsustasime abikaasaga, et läheme Kuusallu. Tulime mugavustega korterist ära ahjuküttega apteegimajja, kaasas kolm väikest last. Olime julged, ahjukütmist ei kartnud,“ kõneleb ta.
Apteegimaja korteris enne neid elanud proviisor Elbe Sild oli jäänud pensionile ja läinud Tallinna elama. Tol ajal olid apteegis kaks proviisorit, teine proviisor oli Laine Tamm. Veel töötasid apteegis farmatseut ja sanitar.
Signe Maripuu: „Hiljem jäin üksi proviisoriks. Farmatseutidena on töötanud Eve Jakobson, Maigi Grents, Ele Anderspuk. Siis mõnda aega polnud teisi töötajaid, 1995. aastal tuli kuulutuse peale farmatseudi ametisse Anne Hansen. Nüüd on ta pensionil ning mina jälle ainus töötaja apteegis.“
Keeruline aeg oli siis, kui Eesti taasiseseisvumise järel tuli apteekritel hakata ettevõtjateks. Võis asutada osaühingu või tegutseda FIEna, Signe Maripuu valis FIEna töötamise.
„Olen hakkama saanud, aga tänavu suvel sain pensioniealiseks. Jätkan apteegiga, sest olen proviisoriks õppinud, see on minu tegevus, koduseks jääda oleks igav. Niikaua hoian apteegi uksed lahti, kui sellega pensionile lisa teenin, aga peale maksma ei hakka, siis olen sunnitud lõpetama. Räägitakse, et Konsumisse on tulekul ühe apteegiketi apteegipunkt, näis, kuidas see mõjutama hakkab,“ lausub Signe Maripuu.
Ta selgitab, et põhiapteek peab end ära majandama, aga apteegiketis on võimalik tulusid ümber tõsta: „Kasumit saab teenida hinnalisandi arvelt ja oleneb ostjate arvust. Headel päevadel käib Kuusalu apteegis ostmas ligikaudu sada inimest, kehvematel päevadel on vähem. Enamik on eakamad, aga on ka noori emasid lastega. Palju sõltub sellest, kuidas inimesed liiguvad – kel on autod, ostavad ravimeid Tallinnast või mujalt.“
125. sünnipäeval enne apteegi sulgemist sisse astunud mees kiitis, et Kuusalu apteek on väga tubli, kõige olulisem on, et apteek on olemas: „Kuusalu apteek võiks kauem lahti olla, aga sellest oleme apteekriga rääkinud ja saan aru. Kui apteeker töötab üksi, siis pole võimalik igal päeval pikalt uksi lahti hoida.“
Signe Maripuu tõdeb, et oli sunnitud sisse viima ka lõunavaheaja – et saaks apteeki kaupa vastu võtta.
