Voli­ko­gu­kan­di­daa­did lu­ba­sid – Keh­ras­se jääb güm­naa­sium

Suur osa Keh­ras toi­mu­nud va­li­mis­koo­so­le­kul esi­ta­tud kü­si­mu­si oli ha­ri­dus­tee­ma­del.

KÜL­LI KOP­PEL­MAA

Kui­gi Keh­ra rah­va­ma­jas oli pü­ha­päe­vaks, 1. ok­toob­riks väl­ja­ kuu­lu­ta­tud val­la va­li­mis­de­batt, oli te­gu pi­gem va­li­mis­koo­so­le­ku­ga, kus kan­di­daa­did vas­ta­sid va­li­ja­te ja üks­tei­se kü­si­mus­te­le. Kõ­neae­ga ei pii­ra­tud, igaüks sai ka­he­tun­ni­se koh­tu­mi­se ajal rää­ki­da nii pal­ju, kui soo­vis. Ko­hal olid esin­da­jad kõi­gist nel­jast ni­me­kir­jast – Re­for­mie­ra­kon­nast, Kes­ke­ra­kon­nast, IR­List ning va­li­mis­lii­dust Ani­ja-Aeg­vii­du Ühen­dus. Kan­di­dee­ri­jaid oli ko­hal roh­kem kui val­la­ko­da­nik­ke-va­li­jaid.
Koo­so­le­ku al­gu­ses pa­lus ju­ha­ta­ja El­vis Hru­pa kõi­gi ni­me­kir­ja­de esin­da­ja­tel te­ha üle­vaa­de oma prog­ram­mist.
Re­for­mie­ra­kon­na esin­da­ja Peep Kask ni­me­tas nen­de suu­ri­ma lu­ba­du­se­na, et Ani­ja mõi­sa juu­rest lä­bi Keh­ra peab Ala­ve­re koo­li­ni saa­ma ohu­tult lii­gel­da möö­da kerg­liik­lus­teed.
„Põ­hi­li­ne, mi­da me lu­ba­me, on kaa­sav val­la juh­ti­mi­ne, kuu­la­me kõi­gi ar­va­must. Ala­ti ei puu­gi ol­la kõi­ge­ga nõus, kuid siis tu­leb väi­del­da, et jõu­da kon­sen­su­se­le,“ sõ­nas ta.
IR­Li esi­num­ber Kaa­rel Arus­te, kes ni­me­tas end par­tei­tuks isa­maa­la­seks, lau­sus, et nen­de prog­ram­mi alus on ha­ri­dus ja et­te­võt­lus. Ta ju­tus­tas, et Keh­ra koo­li mai­ne on ha­ka­nud taas tõus­ma ning se­da ai­tab veel pa­ran­da­da, kui õpi­la­sed saak­sid koo­li ku­lul lä­bi­da au­toõp­pe ja oman­da­da ju­hi­load. See an­nab hil­jem ka töö­jõu­tu­rul ee­li­se, ar­vas Kaa­rel Arus­te.
„Ole­me veen­du­nud, et Keh­ras on va­ja uju­lat koos sau­na­tee­nu­se­ga. See po­le vald ega linn, kus po­le sau­na,“ lau­sus ta veel.
Jaa­nus Ka­lev, kes on Kes­k­era­kon­na ni­me­kir­ja esi­me­ne kan­di­daat, tu­le­tas meel­de, et ne­li aas­tat ta­ga­si oli või­mu­lii­du ühi­ne soov pea­ta­da ini­mes­te väl­ja­rän­ne Ani­ja val­last. Pä­ris pi­da­ma po­le se­da saa­dud, kuid vii­ma­se poo­laas­ta rah­vas­ti­kuar­vu trend on po­si­tiiv­ne, kin­ni­tas ta. Kes­ke­ra­kon­na va­li­misp­rog­ram­mi lä­bi­vaks tee­maks pi­das ta ha­ri­dust – Keh­ras­se jääb güm­naa­sium, Aeg­vii­tu ja Ala­ver­re põ­hi­koo­lid. Suurt rõh­ku pa­neb kes­ke­ra­kond ka tee­de kor­ras­hoiu­le: „Meie ar­va­mus on, et ra­ha tee­de kor­ras­hoiuks tu­leb ka­he­kor­dis­ta­da. Mis ka­su on uju­last, kor­ras Ani­ja mõi­sast või toi­mi­vast in­ter­ne­tist, kui me ei pää­se met­sast-kü­last lii­ku­ma. Võid lai­ri­ba­ga en­da­le toi­du tel­li­da, aga kui see toit sin­na ko­ha­le ei jõua, ei ole sel­lest ka­su.“
Va­li­mis­lii­du Ani­ja-Aeg­vii­du Ühen­dus (AAÜ) esin­da­ja Jaan Oruaas näi­tas diag­ram­mi vo­li­ko­gu liik­me­te sõ­na­võt­tu­de ar­vust vii­ma­se nel­ja aas­ta jook­sul. Do­mi­nee­rib oranž värv, sõ­nas „oran­ži­de“ va­li­mis­lii­du juht.
Ni­me­kir­ja esi­num­ber Ar­vi Ka­ro­tam näi­tas vi­deot „En­ne ja nüüd“, mil­les Ani­ja val­last 4 aas­tat ta­ga­si ja nüüd teh­tud pil­did. Nel­ja aas­ta jook­sul on val­da in­ves­tee­ri­tud li­gi 5,5 mil­jo­nit eu­rot, see­juu­res val­laee­lar­ve maht on li­gi­kau­du 6 mil­jo­nit eu­rot ning oma ee­lar­vest suu­dab vald in­ves­tee­ri­da 600 000 eu­rot aas­tas: „In­ves­tee­rin­gu­te ma­hust lii­gi kaks kol­man­dik­ku on toe­tu­sed. Meie ini­me­sed ja va­baü­hen­du­sed on nel­ja aas­ta jook­sul kir­ju­ta­nud kok­ku 105 eri­ne­vat pro­jek­ti.“
AAÜ es­ma­ne prio­ri­teet on in­ves­tee­ri­da inf­rast­ruk­tuu­ri – ha­ri­du­sa­su­tus­tes­se, ter­vi­se­kes­ku­ses­se, tä­na­va­val­gus­tus­tus­se.

Elu­kesk­kond

Jaa­nus Ka­lev kü­sis Ar­vi Ka­ro­ta­milt, kui­das on se­ni­ne va­li­mis­liit Ani­ja Ühen­dus eden­da­nud val­la kü­lae­lu.
„Mul­le tun­dub, et kui­da­gi põh­jen­da­ma­tult on Ani­ja Ühen­dust ja val­la juht­kon­da süü­dis­ta­tud sel­les, et me ei pöö­ra pii­sa­valt tä­he­le­pa­nu kü­la­de­le, kes­ken­du­me ai­nult Keh­ra­le,“ vas­tas Ar­vi Ka­ro­tam.
Ta kin­ni­tas, et Keh­ra areng on suu­res osas toi­mu­nud eu­rop­ro­jek­ti­de abil, val­la ra­ha on in­ves­tee­ri­tud ko­gu val­la hu­ve tee­ni­va­tes­se objektidesse – staa­dio­nis­se ja las­teae­da­des­se. Ka kü­la­des­se on in­ves­tee­ri­tud – Ala­ve­re rah­va­maj­ja ja las­teae­da, Ani­ja mõi­sa, toe­ta­tud kü­la­selt­se, sõ­nas ta. Ühe AAÜ ees­mär­gi­na ni­me­tas Ar­vi Ka­ro­tam viia või­ma­li­kult pal­ju kü­la­teid mus­ta kat­te al­la.
Keh­ra ela­nik Tar­mo Tii­de­maa kü­sis, mi­da kan­di­dee­ri­jad lu­ba­vad te­ha, et Keh­rast kaoks hä­bip­lekk – va­na klu­bi vun­da­ment. Kõik leid­sid, et tu­leb pi­da­da lä­bi­rää­ki­mi­si oma­ni­ku­ga, ASi­ga Ho­ri­zon ning ar­va­sid, et sin­na võiks te­ha vee­kes­ku­se, uju­la või sau­na, AAÜ pak­kus väl­ja ka kor­rus­ma­ja idee.
Han­nes Pik­kel, kes kan­di­dee­rib Kes­ke­ra­kon­na ni­me­kir­jas, pä­ris, mi­da ka­vat­se­tak­se te­ha, et Ani­ja val­last nel­ja aas­ta jook­sul lah­ku­nud ini­me­sed sin­na ta­ga­si mee­li­ta­da.
Kaa­re Arus­te sõ­nas – igalt in­ves­tee­rin­gult, mis tee­me, loo­da­me tu­lu ta­ga­si: „Kui Keh­ras on kõik va­ja­li­kud tee­nu­sed ole­mas, ei te­ki mõ­tet­ki ära ko­li­da. Aga kui käin Tal­lin­nas tööl, sau­nas ja uju­mas, siis miks ma enam Keh­ras elan?“ Ku­ni olu­li­sed tee­nu­sed puu­du, är­ge oo­da­ke, et uus ka­van­da­tav elu­ra­joon saab ela­ni­ke­ga täi­de­tud, ar­vas ta.
Peep Kask lei­dis, et kui­gi ini­me­si hoiab või­ma­li­kult hea elu­kesk­kond, on kuld­võt­me­ke Tal­lin­nas: „Seal­ne ühist­rans­port peab ole­ma ta­su­ta kõi­gi­le või kõi­gi­le ta­su­li­ne. Kui Keh­ra ini­me­sel, kes käib tööl Tal­lin­nas, ei ole seal enam li­sa­hü­ve­sid, siis ei ole põh­just ol­la sin­na sis­se kir­ju­ta­tud.“
Ar­vi Ka­ro­tam nen­tis, et kõi­ge alus on elu­kesk­kon­na pa­ran­da­mi­ne, uu­si ini­me­si saab tuua ela­mua­ren­du­se­ga. Val­la uues üldp­la­nee­rin­gus on ka­vas kao­ta­da nõue, et ha­jaa­sus­tu­ses pea­vad krun­did ole­ma vä­he­malt 2 hek­ta­ri suu­ru­sed. Hin­nan­gu­li­selt elab meie val­las vä­he­malt 300 ini­mest, kes po­le siia sis­se kir­ju­ta­tud, tõ­des ta.
Jaa­nus Ka­lev nõus­tus eel­kõ­ne­le­ja­te­ga, kuid vas­tu­se saa­mi­seks soo­vi­tas lu­ge­da Kes­k­era­kon­na va­li­misp­rog­ram­mi Ani­ja val­las.
Ta kü­sis Peep Ka­selt – tei­sed par­teid on toe­ta­nud Ani­ja val­da „ka­tu­se­ra­ha­ga“, kuid mit­te kor­da­gi po­le se­da tei­nud Re­for­mie­ra­kond, miks? Peep Kask vas­tas, et üks põh­jus on – era­kond po­le val­la­vo­li­ko­gus esin­da­tud: „Küll hak­kab ka mei­le tu­le­ma. Üks meie lu­ba­dus­test – va­na asu­la män­gu­väl­ja­ku ehi­tus – on prog­ram­mis just see­tõt­tu, et loo­da­me saa­da ka­tu­se­ra­ha.“

Ha­ri­dus

Kü­si­mu­se­le Keh­ra güm­naa­siu­mi säi­li­ta­mi­se koh­ta kin­ni­ta­sid kõi­gi ni­me­kir­ja­de esin­da­jad, et güm­naa­siu­mio­sa peab Keh­ras­se jää­ma. Kaa­rel Arus­te rõhutas, et see kaob ai­nult üle te­ma lai­ba, AAÜ sei­su­koht oli, et güm­naa­siu­mi­ha­ri­dust tu­leb Keh­ras an­da se­ni, ku­ni on või­ma­lik ja Ani­ja val­laee­lar­ve se­da või­mal­dab. Kes­ke­ra­kon­na esin­da­ja lei­dis – nii kaua, kui val­lal on ra­ha Ani­ja mõi­sa ehi­ta­mi­seks, ei saa öel­da, et güm­naa­siu­mi hoid­mi­seks se­da po­le.
Kü­si­ti ka, kas pee­tak­se mõist­li­kuks, et Keh­ra üks las­teaed on osa­li­selt ve­ne­keel­ne ning kas nel­ja aas­ta pä­rast võiks kõik rüh­mad töö­ta­da ees­ti­keel­se­te­na. Jaa­nus Ka­lev, Ar­vi Ka­ro­tam ja Peep Kask toe­ta­sid kee­le­kümb­lu­se alus­ta­mist las­teaias, kuid leid­sid, et  ees­ti kee­le­le üle­mi­ne­ku üle saa­vad ot­sus­ta­da spet­sia­lis­tid ja ko­gu­kond. Kaa­rel Arus­te ar­vas, et lasteaias või­vad ol­la vaid ees­ti rüh­mad, kuid õpe­ta­jad pea­vad os­ka­ma nii ees­ti kui ve­ne keelt.
In­ga Leo­ke-Bo­sen­ko (Kes­ke­ra­kond) pol­nud ra­hul, et Keh­ra koo­lis on ko­mis­jon, kes ot­sus­tab, kas ve­ne­keel­sest pe­rest pä­rit laps saab koo­lis õp­pi­da  ees­ti klas­sis või ei, ise­gi siis, kui laps on käi­nud las­teaia ees­ti­keel­ses rüh­mas. Ta mär­kis, et mi­tu va­ne­mat on vii­nud sel­le tõt­tu oma lap­se Tal­lin­nas­se ees­ti õp­pe­kee­le­ga koo­li. Kõik ne­li esi­numb­rit kin­ni­ta­sid, et see on nei­le ül­la­tus ning pi­da­sid nii­su­gust as­ja lu­ba­ma­tuks.
In­ga Koit­la (Re­for­mie­ra­kond) täp­sus­tas, et lap­sed, ke­da ees­ti klas­si ei võe­ta, käi­vad kee­le­kümb­lusk­las­sis. Kat­rin Roo­me­re (AAÜ) li­sas – kui ai­nult ees­ti õp­pe­kee­le­ga ja kee­le­kümb­lusk­las­sil on ühi­ne tund, te­ge­leb õpe­ta­ja pea­mi­selt muu­keel­se­te las­te­ga ning ees­ti lap­sed is­tu­vad nii­sa­ma. Kee­le­kümb­lu­se spet­sia­list Ur­ve Ran­naää­re (Kes­ke­ra­kond) tõ­des, et prob­leem on pi­gem õpe­ta­ja­te pä­de­vu­ses toi­me tul­la kee­le­kümb­lu­se õpi­las­kon­na­ga ning la­hen­dus on õpe­ta­ja­te koo­li­ta­mi­ne.