Viinistu küla rikkuse sümboliks kutsutud koolimaja valmis 1928. aastal kohalike piiritusevedajate rahastusel.
Möödunud reede, 31. jaanuari hommikul märkasid Viinistu küla elanikud, et küla Turbuneeme poolses otsas asuv koolimaja on osaliselt sisse kukkunud. Hoone on aastaid seisnud tühjalt ning kinnistu olnud pikemat aega müügis.
Viinistu endise koolimaja varisemisest Sõnumitooja toimetusele teatanud külavanem Evelyn Kari tõdes, et paljud külaelanikud on juhtunu tõttu kurvad. Kunagise ilusa ja suursuguse koolimaja ehitamist rahastasid ligi sada aastat tagasi Viinistu jõukamad pered, seal on õppinud mitu põlvkonda Viinistu ja Turbuneeme küla lapsi.
„Koolimaja saatus on olnud Viinistu külaseltsis ja teistegi elanike seas väga pikalt arutusel. Peamine küsimus on olnud, kuidas saaks omanikku survestada, et maja korda tehtaks.
Kahjuks andmekaitseseadus piirab võimalusi kinnistu omaniku andmete leidmiseks. Kinnistut müüb kinnisvarafirma ja sealt kaudu pole meil õnnestunud omaniku kohta infot saada,“ rääkis ta.
Külavanem lisas, et nüüd ongi juhtunud see, mida kardeti, ning kungist koolihoonet enam päästa ei saa. Kuna katust polnud, sadas maja läbi ja juba mõnda aega oli näha, et võib hakata varisema. Kümmekond aastat tagasi asus tookordne omanik koolimaja rekonstrueerima majutuskohaks, kuid katuse vahetus jäi pooleli, ka muud tööd seiskusid ilmselt rahapuudusel, märkis ta.

Viinistu Koolimaja kinnistu müügikuulutustes kinnisvaraportaalides on kirjas, et ehitusluba on väljastatud augustis 2012. aastal. Kuusalu vallavalitsuse dokumendiregistris registreeritud ehitusloalt saab lugeda, see anti Viinistu Koolimaja OÜ-le, et endine koolimaja rekonstrueerida majutushooneks.
Maja on kinnitatud pärandkultuuriobjektiks ning asub Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis miljööväärtuslikul alal. Ümberehitusega kaasnes nõue, et hoonel peab säilitama esialgse kuju. Koolimajal on kaks korrust ja katuse- ehk pööningukorrus. Ehitusalust pinda on 595 ruutmeetrit. Kinnistu suurus on 3862 ruutmeetrit, tegu on ärimaaga.

Kuna Viinistu külavanem helistas reedel ka Kuusalu vallamajja, käis teede- ja majandusspetsialist Madis Praks samal päeval Viinistul ning pani varisenud koolihoonele ümber hoiatuslindi.
Kool töötas Viinistul 1974. aastani
Viinistul avati kool esmalt 1920. aastal vabatahtliku tuletõrjeseltsi majas kaheklassilisena, aastaks 1924 lisandusid veel kaks klassi ja kool võeti Harjumaa koolivõrku.
Viinistu küla sai koolimaja ehitamise õiguse Kõnnu vallamajas 6. septembril 1927. Koolimaja projekti tegi arhitekt Karl Tarvas (Treumann), ehitamist juhtis insener Aksel Bome. Uus koolimaja võeti ehitajatelt vastu 30. septembril 1928. aastal ja alustas tööd kuueklassilise, hiljem töötas seitsmeklassilisena. Aastatel 1934-1938 tegutses majas ka Harjumaa Kalanduse Täienduskool.
Koolimaja ehitus läks maksma 10 miljonit Eesti marka. Kooli ehitamise idee autoriks peetakse kohalikku piiritusekuningat, Andi talu peremeest Johannes Piibemanni, kes andis Kõnnu vallale kooli rajamiseks suurema summa. Ehitust toetasid rahaliselt ka küla teised jõukamad inimesed. Kuna Kõnnu vald ehitas samal ajal veel Kõnnu ja Loksa algkooli, oli rahaga kitsas ning Viinistu koolimaja tehti peamiselt oma küla inimeste raha eest.
Pärast sõda töötas Viinistu kool kuni 1974. aastani neljaklassilise algkoolina. Majas olid ka raamatukogu ja 1960ndate aastate keskelt kuni 1980. aasta sügiseni koduloomuuseum.
Viinistu külaseltsi liige ja külamuuseumi perenaine, Loksa gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Urve Toompuu meenutas Sõnumitoojale, et nõukogude aja lõpus müüdi koolimaja asutusele Punane Koit, kuid seda ei jõutud ettevõtte puhkekoduks ümber ehitada, sest Eesti taasiseseisvus. Koolimaja kinnistul on tema sõnul hiljem olnud erinevaid omanikke.
Viinistu koolihoone esimesel korrusel olid suur saal ja klassiruumid, ka kooliõpetaja eluruumid ning kolmes toas asus koduloomuuseum. Teisele korrusele viis suur puutrepp, seal oli kooli kütja ja einevalmistaja korter. Koolimajas elas ajuti teisigi inimesi. Hoone pööninguosa oli välja ehitamata.
Uus maja tuleb ehitada sama kujuga
Kinnistu kuulub firmale Veskil OÜ. Ettevõtte omandas kinnistu koos kehtiva ehitusloaga, mis on tähtajatu ja välja antud varasemale omanikule, öeldi Sõnumitoojale esmaspäeval firmast Veskil OÜ. Ka kinnitati sealt, et esmaspäeval telliti ja teisipäeval piiratakse lagunenud hoone aiaga, pannakse hoiatavad sildid. Esmaspäeval võeti Kuusalu vallamajast ettevõttega ühendust, uuriti hoone säilitamise võimaluste kohta. Omanikel paluti paigaldada piirdeaed, et tõkestada sissepääs hoonele, sulgeda olemasolevad avad ning paigaldada aedadele sildid „Ohutsoon“.
Kuna Viinistu endine koolimaja on juba aastaid lagunenud ja taastamiseks kõlbmatu, siis ehitatakse selle asemele samasuguse arhitektuurilise väljanägemisega maja, nii näeb ette ehitusluba. Seega millalgi tulevikus võib Viinistu külla kerkida täpselt samasugune hoone, kommenteeriti firmast.
Samas nenditi, et praegused ajad on keerulised, niisugune ehitis läheks maksma miljoneid eurosid. Kinnistu asub kaunis rannakülas, kuid investorit seni pole leitud.
Veel öeldi ettevõttest, et lähiajal hakatakse uurima, kas ja mis tingimustel saaks kokku kukkunud koolimaja täielikult lammutada ning kinnistu korrastada.





