Viinistu rahvamaja muuseumituba on EV 100 kingitus 75 aastat tagasi toimunud paadipõgenemise meenutamiseks.
Aastatel 1939-1944 põgenesid inimesed Eestist sõja ja okupatsioonide eest läände. Põhja-Eesti suurimas rannakülas Viinistul elas enne 1939. aastat üle 500 inimese. Viimaste andmete kohaselt põgenes sealt sõja ajal 278 inimest ühtekokku 71 talust. Põgenike hulgas oli 129 naist ja tütarlast ning 149 meest ja poissi. Noorim lahkuja oli 9-kuune Mare Enok Lilleperi talust, vanim 78-aastane Andres Kalholm Miku talust. Viinistu külaselts selgitas paadipõgenike nimed välja ja pani rahvamaja ühes toas avatud muuseumitoa seinale.
Muuseumituba avati laupäeval, 31. augustil koos mälestusüritusega, millega tähistati paadipõgenemisest 75 aasta möödumist. EV 100 igas külas Ida-Harju koordinaator Kaisa Linno andis Viinistu külavanemale Evelyn Karile üle EV 100 kingituseplaadi. Rahvamaja saalis sai helilindilt kuulata Viinistu vanima elaniku Õie Külmsaare ning Rootsis elava Viinistult pärit Silvi Enoki paadipõgenemisega seotud mälestusi.
Paadipõgenemise suurim laine algas 1944. aasta 17. septembril, kui Saksa väed taandusid ning jätsid Viinistul asunud kordoni maha. Nõukogude võimu ning küüditamiste hirmus põgenesid paljud Viinistu inimesed õhtuhämaruses paatidega üle lahe, kuigi ka seal oli tulevik tundmatu. Mindi sellise rutuga, et mõnel perel jäid leivad ahju, teisel taigen kerkima. Oli talusid, mis jäeti päris tühjaks või kus koduhoidjaks jäi 80aastane vanaema. Ühes paadis oli Viinistu elaniku Õie Külmsaare sõnul korraga 16 inimest, nende hulgas ka tema tädid ja onud. Paat seisis tormi tõttu mitu ööd Soome saare juures, kus polnud isegi joogivett, ja jõudis mandrile alles tuule vaibudes. 22. septembril 1944 jõudsid Nõukogude väed Tallinna ning septembri lõpus läksid Viinistult ka viimased paadipõgenikud.
Mälestusüritusel näidati filmiklippe Eesti sõjapõgenike saabumisest Rootsi ning Andres Söödi ja Jaak Lõhmuse 1991. aastal valminud dokumentaalfilmi „Põgenemine”. Andres Sööt oli Viinistul kohal ja kõneles filmi loomisest. Evelyn Kari kuulutas välja võistluse „Minu ilus Viinistu kodu” võitjad, need on Kätlin ja Andrus Kaldoja Suuraia talust. Õhtul süüdati Viinistu sadamas mälestustuled.
Rahvamajas avatud muuseumitoas on lisaks infole paadipõgenemiste kohta ka hulgaliselt vanu esemeid, mis on ühel või teisel viisil Viinistuga seotud ja sattunud juba 1960ndatel aastatel külaelanike entusiasmist loodud muuseumi seinte vahele. Vahepeal viidi eksponaadid mööda teisi muuseume laiali, sest Viinistul ei olnud neile õigeid hoiutingimusi.
Viinistu külaseltsi liige Urve Toompuu lausus: „Unistus muuseum uuesti õhinapõhiselt avada oli juba ammu. Nüüd olid selleks nii võimalused kui sobiv aeg. Loodetavasti on tulevikus, kui kogu rahvamaja uuendatud, võimalik ekspositsiooni laiendada ning ka suuremaid esemeid välja panna.”