Vii­nis­tul ava­ti muu­seu­mi­tu­ba ja mee­nu­ta­ti paa­di­põ­ge­nik­ke

144
EV100 Ida-Har­ju koor­di­naa­tor KAI­SA LIN­NO an­dis Vii­nis­tu kü­la­va­ne­ma­le EVE­LYN KA­RI­LE EV100 kin­gi­tu­sep­laa­di muu­seu­mi­toa jaoks.

Vii­nis­tu rah­va­ma­ja muu­seu­mi­tu­ba on EV 100 kin­gi­tu­s 75 aas­tat tagasi toi­mu­nud paa­di­põ­ge­ne­mi­se mee­nu­ta­mi­seks.

Aas­ta­tel 1939-1944 põ­ge­ne­sid ini­me­sed Ees­tist sõ­ja ja oku­pat­sioo­ni­de eest lään­de. Põh­ja-Ees­ti suu­ri­mas ran­na­kü­las Vii­nis­tul elas en­ne 1939. aas­tat üle 500 ini­me­se. Vii­mas­te and­me­te ko­ha­selt põ­ge­nes sealt sõ­ja ajal 278 ini­mest üh­te­kok­ku 71 ta­lust. Põ­ge­ni­ke hul­gas oli 129 naist ja tü­tar­last ning 149 meest ja pois­si. Noo­rim lah­ku­ja oli 9-kuu­ne Ma­re Enok Lil­le­pe­ri ta­lust, va­nim 78-aas­ta­ne And­res Kal­holm Mi­ku ta­lust. Vii­nis­tu kü­la­selts sel­gi­tas paa­di­põ­ge­ni­ke ni­med väl­ja ja pa­ni rah­va­ma­ja ühes toas ava­tud muu­seu­mi­toa sei­na­le.

Muu­seu­mi­tu­ba ava­ti lau­päe­val, 31. au­gus­til koos mä­les­tu­sü­ri­tu­se­ga, mil­le­ga tä­his­ta­ti paa­di­põ­ge­ne­mi­sest 75 aas­ta möö­du­mist. EV 100 igas kü­las Ida-Har­ju koor­di­naa­tor Kai­sa Lin­no an­dis Vii­nis­tu kü­la­va­ne­ma­le Eve­lyn Ka­ri­le üle EV 100 kin­gi­tu­sep­laa­di. Rah­va­ma­ja saa­lis sai he­li­lin­dilt kuu­la­ta Vii­nis­tu va­ni­ma ela­ni­ku Õie Külm­saa­re ning Root­sis ela­va Vii­nis­tult pä­rit Sil­vi Eno­ki paa­di­põ­ge­ne­mi­se­ga seo­tud mä­les­tu­si.

Paa­di­põ­ge­ne­mi­se suu­rim lai­ne al­gas 1944. aas­ta 17. sep­temb­ril, kui Sak­sa väed taan­du­sid ning jät­sid Vii­nis­tul asu­nud kor­do­ni ma­ha. Nõu­ko­gu­de või­mu ning küü­di­ta­mis­te hir­mus põ­ge­ne­sid pal­jud Vii­nis­tu ini­me­sed õh­tu­hä­ma­ru­ses paa­ti­de­ga üle la­he, kui­gi ka seal oli tu­le­vik tund­ma­tu. Min­di sel­li­se ru­tu­ga, et mõ­nel pe­rel jäid lei­vad ah­ju, tei­sel tai­gen ker­ki­ma. Oli ta­lu­sid, mis jäe­ti pä­ris tüh­jaks või kus ko­du­hoid­jaks jäi 80aas­ta­ne va­nae­ma. Ühes paa­dis oli Vii­nis­tu ela­ni­ku Õie Külm­saa­re sõ­nul kor­ra­ga 16 ini­mest, nen­de hul­gas ka te­ma tä­did ja onud. Paat sei­sis tor­mi tõt­tu mi­tu ööd Soo­me saa­re juu­res, kus pol­nud ise­gi joo­gi­vett, ja jõu­dis mand­ri­le al­les tuu­le vai­bu­des. 22. sep­temb­ril 1944 jõud­sid Nõu­ko­gu­de väed Tal­lin­na ning sep­temb­ri lõ­pus läk­sid Vii­nis­tult ka vii­ma­sed paa­di­põ­ge­ni­kud.

Mä­les­tu­sü­ri­tu­sel näi­da­ti fil­mik­lip­pe Ees­ti sõ­ja­põ­ge­ni­ke saa­bu­mi­sest Root­si ning And­res Söö­di ja Jaak Lõh­mu­se 1991. aas­tal val­mi­nud do­ku­men­taal­fil­mi „Põ­ge­ne­mi­ne”. And­res Sööt oli Vii­nis­tul ko­hal ja kõ­ne­les fil­mi loo­mi­sest. Eve­lyn Ka­ri kuu­lu­tas väl­ja võist­lu­se „Mi­nu ilus Vii­nis­tu ko­du” võit­jad, need on Kät­lin ja And­rus Kal­do­ja Suu­raia ta­lust. Õh­tul süü­da­ti Vii­nis­tu sa­da­mas mä­les­tus­tu­led.

Viinistu Külaseltsi liige URVE TOOMPUU. Fotod Enno Tikerpalu

Rah­va­ma­jas ava­tud muu­seu­mi­toas on li­saks in­fo­le paa­di­põ­ge­ne­mis­te koh­ta ka hul­ga­li­selt va­nu ese­meid, mis on ühel või tei­sel vii­sil Vii­nis­tu­ga seo­tud ja sat­tu­nud ju­ba 1960nda­tel aas­ta­tel kü­lae­la­ni­ke en­tu­sias­mist loo­dud muu­seu­mi sein­te va­he­le. Va­he­peal vii­di eks­po­naa­did möö­da tei­si muu­seu­me laia­li, sest Vii­nis­tul ei ol­nud nei­le õi­geid hoiu­tin­gi­mu­si.

Vii­nis­tu kü­la­selt­si lii­ge Ur­ve Toom­puu lau­sus: „Unis­tus muu­seum uues­ti õhi­na­põ­hi­selt ava­da oli ju­ba am­mu. Nüüd olid sel­leks nii või­ma­lu­sed kui so­biv aeg. Loo­de­ta­vas­ti on tu­le­vi­kus, kui ko­gu rah­va­ma­ja uuen­da­tud, või­ma­lik eks­po­sit­sioo­ni laien­da­da ning ka suu­re­maid ese­meid väl­ja pan­na.”