Vii­nis­tu me­re­se­mi­na­ril kõ­nel­di ko­ha­li­kest lae­vae­hi­ta­ja­test

La­he­maa me­re­kul­tuu­ri prog­ram­mi raa­mes Vii­nis­tu Kuns­ti­muu­seu­mis kor­ral­da­tud me­re­se­mi­na­ril oli ko­hal ka val­ge pur­je­laev Hiiu In­gel.

La­he­maa me­re­kul­tuu­ri­päe­va­de raa­mes 12. au­gus­til Vii­nis­tu kuns­ti­muu­seu­mis toi­mu­nud se­mi­na­ril kõ­nel­di Ees­ti pur­je­lae­van­du­se ja kau­ba­lae­vas­ti­ku aja­loost ning põh­ja­ran­ni­ku­le ise­loo­mu­li­kust ka­la­paa­dist ehk viis­laiust. Pä­rast se­mi­na­ri lõp­pu viis ree­der ja mi­li­taa­ra­ja­loo­la­ne Ain Tä­his­te soo­vi­jad kaks aas­tat ta­ga­si val­mi­nud Hiiu Ing­li­ga Moh­ni saa­re­le ja tõi õh­tul mand­ri­le ta­ga­si.

Tor­mi­lind – vii­ma­ne ko­ha­li­ke mees­te ehi­ta­tud pur­je­kas
Mi­li­taa­ra­ja­loo­la­ne Ain Tä­his­te rää­kis, et esi­mes­te eest­las­te ree­de­ri­teks ehk lae­va­oma­ni­keks saa­mi­ne sün­dis 19. sa­jan­di tei­ses poo­les. Kui Ve­ne­maal kao­ta­ti pä­ri­sor­jus, hak­kas maa­rah­vas ta­lu­sid kok­ku ost­ma, me­re­rah­vas en­da­le lae­vu ehi­ta­ma. Vii­ma­seks va­ja­lik ka­pi­tal ko­gu­ti sa­ge­li sa­la­kau­ban­du­se­ga. Väi­ke­sed ha­lu­lae­vad ehi­ta­ti il­ma pro­jek­ti­ta, ai­nus abi­mees oli pi­si­ke­sest puu­tü­kist ni­ker­da­tud lae­va­mu­del, mil­le pealt võe­ti hil­jem üle kõik mõõ­dud. Suu­re­ma­te lae­va­de jaoks ka­su­ta­ti sak­sa või bri­ti stan­dar­deid. Paa­di ja lae­va de­fi­nit­sioon pan­di pai­ka kan­de­jõu jär­gi – kui vee­sõi­duk võt­tis pea­le 10 las­ti ehk um­bes 20 ton­ni, oli te­ge­mist lae­va­ga, väik­se­ma laa­dun­gi pu­hul paa­di­ga. Esi­me­sed lae­vad sõit­sid Suu­res ja Väi­ke­ses väi­nas, suu­re­mad Lää­ne­me­rel, sealt eda­si lii­gu­ti ju­ba oo­kea­ni­le. Hiiu­maalt vee­ti Tal­lin­nas­se puid, Kih­nust Rii­ga ja Pär­nus­se ki­ve. Ees­ti ja Soo­me va­hel toi­mus ka tu­lus kar­tu­liä­ri, sest Ees­tis ha­ka­ti kar­tu­lit kas­va­ta­ma mi­tu­küm­mend aas­tat va­rem kui naa­ber­rii­gis.

1922. aas­tal ehi­ta­tud bar­kan­tiin ehk nel­ja­mas­ti­li­ne pur­je­laev Tor­mi­lind oli vii­ma­ne Käs­mu mees­te ehi­ta­tud pur­je­kas, sealt eda­si ehi­ta­ti ju­ba au­ru­lae­vu. Pui­du os­tis sel­le jaoks üks oma­ni­kest ja esi­me­ne kap­ten Ru­dolf Pahl­berg ju­ba tsaa­ria­jal. Lae­va­meis­ter Peeter Sepp ja te­ma poeg ehi­ta­sid ilu­sai­maks Ees­ti ran­nas ehi­ta­tud pur­je­kaks ni­me­ta­tud Tor­mi­lin­du um­bes kolm aas­tat. Tor­mi­lin­nu­ga üle­ta­ti ek­vaa­tor esi­mest kor­da si­ni­must­val­ge li­pu all, oma lü­hi­ke­se eluea jook­sul jõu­dis laev sõi­ta kõik­jal maail­ma­me­rel. 1937. aas­tal Ing­lis­maalt söe­las­ti­ga tul­les sõi­tis Tor­mi­lind Soo­me ran­na­kal­ju­de­le ja pu­ru­nes. Kui mees­kond proo­vis vi­gas­ta­tud lae­va Hiiu­maa­le viia, läks see Lää­ne­maa lä­he­dal kü­li­li ja kolm meest huk­ku­sid. Hil­jem vee­ti laev Tal­lin­nas­se ja re­mon­di­ti.

1941. aas­tal sat­tus Tor­mi­lind veel üh­te seik­lu­ses­se. Ol­les kom­mu­nis­ti­de või­mu all, ka­su­tas too­na­ne lae­va­mees­kond hal­bu il­mas­ti­kuo­lu­sid en­da ka­suks ning kor­ral­das edu­ka põ­ge­ne­mi­se Vorm­silt Pal­dis­ki poo­le, mis tea­ti ole­vat saks­las­te val­du­ses. Sõ­ja ajal jäi Tor­mi­lind Kie­li sa­da­mas pom­mi­rün­na­ku al­la ning on siia­ni seal me­re­põh­jas.

„Unis­tan või­ma­lu­sest laev te­ma sa­jan­daks sün­niaas­ta­päe­vaks uues­ti üles ehi­ta­da, kuid kai­ne mõis­tus üt­leb, et sel­leks on lii­ga vä­he ae­ga ning see lä­heks ka lii­ga ku­lu­kaks,“ lau­sus Ain Tä­his­te.

Vii­nis­tu trust ja viis­laid
SA Rannarahva Muuseum teadusjuht Mai­vi Kär­gi­nen-Ki­vi te­gi et­te­kan­de Ees­ti suu­ri­mast kau­ba­lae­vas­ti­kust. Suu­re lae­vaet­te­võt­te ASiga Tal­lin­na Lae­vaü­hi­sus seotud roh­kem kui 100 lae­vast pal­ju­de osa­ni­kud olid Vii­nis­tu ela­ni­kud. Vii­nis­tul asus ühe suu­re sa­la­pii­ri­tu­se­ga te­ge­le­va trus­ti pea­kor­ter. Trus­ti ni­me­ta­ti Vii­nis­tu trus­tiks, liik­meid oli nii oma kü­last kui mu­jalt põh­ja­ran­ni­kult. Trus­ti esin­du­si­sik oli võõr­kee­li tund­nud ja vä­lis­maal häid kon­tak­te oma­nud Ar­nold Ee­rik, kuid suu­ri ot­su­seid te­gid trus­ti liik­med ühes­koos.

Mit­tea­met­li­kuks ka­pi­ta­liks pee­ti ka­he­küm­nen­da­te aas­ta­te al­gu­ses 200 mil­jo­nit mar­ka. Sel­le ra­ha­ga ha­ka­ti lae­vu kok­ku ost­ma, esial­gu sel­leks, et tuua Sak­sa­maalt sa­la­pii­ri­tust juur­de, hil­jem le­gaal­se­teks kau­ba­ve­du­deks. Te­ge­mist oli suur­te, mit­me­tu­han­de ton­nis­te lae­va­de­ga.

Neid os­te­ti kokku erinevatest riikidest, kuul­saim oli Šoti­maal ehi­ta­tud Ees­ti­rand, mis oli 1939. aas­ta­ni Ees­ti suu­rim kau­baau­rik. Hil­jem ka­su­ta­ti se­da ka hee­rin­ga­püü­giks. Laev kuu­lus OÜ­le Ka­lan­dus, mil­le asu­ta­jad olid teiste seas ka ta­va­li­sed Vii­nis­tu kü­lae­la­ni­kud. Kõi­ge rohkem osalusi erinevates laevades oli pe­re­kon­dadel Kain, Ma­nits­ki ja In­ka­bööl. Suu­re kau­ba­lae­vas­ti­ku lõpp saa­bus sõ­ja ajal, mil mit­med lae­vad up­pu­sid, tei­sed rii­gis­ta­ti, mõ­ned ük­si­kud pää­se­sid ka lään­de ja sõit­sid seal eda­si mõ­ne tei­se rii­gi li­pu all.

Kul­tuu­ri­pä­ran­di eks­pert Ave Pau­lus kõ­ne­les põh­ja­ran­ni­ku­le ise­loo­mu­li­kust ka­la­paa­dist ehk viis­laiust. Viis­laid, ka viis­laad on Ees­ti põh­ja­ran­ni­ku suu­rim tra­dit­sioo­ni­list tüü­pi ka­la­paat, mil­le pik­kus al­gab 6,5 meet­rist. Alg­selt ehi­ta­ti paa­di mõ­le­mad kül­jed viiest laiast lauast, sellest tuli ka paadi nimi. Hil­jem tehti need ku­ni 12 kit­sa­mast lauast. Viis­laual oli kaks mas­ti ning kolm paa­ri ae­re. Viis­lai­du ka­su­ta­ti 19. sa­jan­dil Soo­me ran­ni­ku­le ka­la­püü­gi­le sõi­duks ning Tal­lin­nas­se ja mu­ja­le ka­la, ki­vi­de ja küt­te­puu­de veoks. Viis­laiul oli eri­pä­ra­ne vöör, mis tõu­seb üles na­gu ühest kuu­se­juu­rest.

Aas­ta­tel 2015-2017 uu­ri­sid Ave Pau­lus, Vel­lo Mäss, An­ti Kreem ja Aar­ne Vaik põ­gu­salt viis­laiu taus­ta. En­ne uu­rin­gut ar­va­ti, et nen­de le­vi­ku­piir lõp­pes Har­ju­maa­ga, ei tea­tud, kas ja kui pal­ju sel­li­seid paa­te on veel al­les. Prae­gu on tea­da viis­laiu-tüü­pi paat Root­si-Kal­la­ve­re muu­seu­mist. Pä­rast 2017. aas­tat sat­tus Ave Pau­lu­se kät­te Gea Rei­ma­ni kä­si­ki­ri 1948. aas­tal ko­gu­tud and­me­test La­he­maa paa­di­meist­ri­te ja paa­ti­de koh­ta. Sel­les on kir­jas, et võõr­rii­gi või­mu all olid va­nad paa­did poo­leks sae­tud, paa­di­meist­ri­te töö­riis­tad laia­li pil­lu­tud. Sa­mas kä­si­kir­jas on vest­lu­sed tol­leaeg­se 25 paa­di­meist­ri­ga ning nen­de kir­jel­du­sed paa­die­hi­tu­sest ja paa­di­tüü­pi­dest. Eel­mi­sel aas­tal val­mis­tas An­ti Kreem tei­se tea­dao­le­va, Viim­si viis­laiu Suur Lee­nu, mil­le ehi­ta­mi­sel jär­gis va­nu tra­dit­sioo­ne. Ave Pau­lus jät­kab paa­die­hi­tust­ra­dit­sioo­ni­de kaar­dis­ta­mist ning pa­lub võt­ta te­ma­ga ühen­dust kõi­gil, kel on in­fot paa­ti­de, laut­ri­koh­ta­de, paa­di- ja võr­gu­kuu­ri­de või paa­di­meist­ri­te koh­ta.