Viinistu küla tähistas laupäeval, 26. augustil 645. sünnipäeva.
„Viinistu on ajalooline kaluriküla, rannaküla ning üsna uus kunstiküla,” lausus MTÜ Viinistu Külaselts juhatuse liige Urve Toompuu küla juubelipeol avakõnes. Mõned laused sissejuhatuseks ütles ta Viinistul kunagi kõneldud rannakeeles, selle keele oskajaid oli aga juubelipeole tulnute hulgas vähe – vanad mäletavad, ent ei kõnele, noored pole õppinud, rannakeelt ei mõista ka turistid, keda satub Viinistule peaaegu igal päeval.
Kuusalu vallas Pärispea poolsaarel paiknev Viinistu pidas 26. augustil külapäeva 7. korda, seekord oli viie aasta järel taas põhjust tähistada ka juubelit, külal täitus 645 aastat.
Urve Toompuu rääkis, et esimene kirjalik allikas, milles Viinistust kõneldakse, on pärit aastast 1372. Tallinna linnaarhiivi ürikus on kirjutatud Tallinnasse tulnud Wynest wischerist – Viinistu kalurist.
Järgmine kirjalik ülestähendus Viinistu kohta on 1542. aastast. Kolga mõisa rendiraamatus nimetatakse Viinistu küla Finnishdorfiks ehk Soome külaks.
Viinistu on olnud Eesti suurimaid külasid, vahetult enne teist maailmasõda elas külas üle 500 elaniku. Tänavuse aasta 1. jaanuari seisuga oli Viinistul 127 inimest. See arv on jäänud aastatega väiksemaks, kuid Kuusalu valla 64 külast on Viinistu rahvaarvult viiendal kohal.
Suviti kasvatavad Viinistut suvitajad ning arvukalt turiste, kes käivad kunstimuuseumis, restoranis, kultuuri- ja konverentsikeskuses, ööbivad hotellis. Ka juubelipäeval oli muuseumi ja restorani vahelisel peoplatsil kuulda soome, saksa, inglise keelt.
Viinistu vanim elanik on tänavu suvel 91aastaseks saanud Õie Voogjärv, noorim pooleteiseaastane Carolyn Kari.
Kuigi meri on Viinistu külje all, pole külas enam kedagi, kes oleks elukutselt kalur. Küll aga on harrastuskalureid, kes aeg-ajalt merel käivad. Üks kaluritest, küla teenetemärgi omanik Hartvig Niiholm tõmbas juubelipeo alguses masti Eesti lipu.
Sünnipäevaks külalipp
Sünnipäevakingiks tegi Viinistu endale külalipu. Selle kujundas Lauri Hirvesaar, lipuvarda tegi Raul Laasmäe. Lipu õnnistamine toimus välilaval: pidulised võtsid kätest kinni ning laususid loitsusõnu.
Pidulisi tervitama tulnud Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et tänavu suvel on paljud valla rannakülad tähistanud oma juubeleid: „On jäänud silma, et rannakülade rahvas tahab ja viitsib korraldada. Sageli on nendes külades ka rohkem särtsu kui nii mõneski mandrikülas.”
Eru Lahe Rannarahva Seltsi nimel kõneles Linda Metsaorg ja märkis, et Viinistu rahvaga on olnud seltsil väga hea koostöö. Ta tõi esile Õie Külmsaare, kes jagas mälestusi Lahemaa rannakülade mälumaastike projektiks; Urve Toompuu, kes alati valmis Viinistul külalisi vastu võtma ning neile küla ajaloost rääkima. Ta tänas Viinistu külaseltsi, kunstimuuseumi omanikku Jaan Manitskit ning kultuuri- ja konverentsikeskuse tegevjuhti Raido Roostalut.
Juubelipeo õhtujuht oli Allar Kaisel. Lipuheiskamisel laulsid Kaisa Kaisel ja Aivar Niiholm. Kontserdi andis Viinistult pärit laulev näitleja Mihkel Tikerpalu.
Kunstimuuseumi saalis oli improvisatsiooniteatri Impeerium etendus, konverentsikeskuse ruumis tegelesid lastega Kersti Kivi ja Kärt Toompuu. Küla infolauas toimetas Külli Adler, külakohvikus Silvi Bonde. Rahvamajas ja peoplatsil olid laadaletid-kohvikud, rahvamajas tegutses Veronika Nuteri käsitöö-töötuba. Külatelgist sai lahendamiseks ristsõnu, kus küsimused Viinistuga seotud.
Sportmänge korraldasid Getter Külmsaar ja Freddy Kriisa. Parimad selgusid teatevõistluses ja naela pakku löömises.Selgitati välja Viinistu tänavune rammunaine ja rammumees – Reelika Tuulik ja Taavi Tšernjavski.
Kabelis toimus kontsert, kus esinesid Kristiina Rebane ja Kristin Parve Kuusalu vallast ja Hanna-Liisa Kappel, Mari Soone ning Silvia Luik.
Tüdrukud rääkisid, et on Viinistuga juba tuttavad. Veebruaris esineti Viinistu restoranis ja peagi tuli uus pakkumine – esineda Viinistu külapäeval mereteemaliste lauludega.
Esinejad jäid publiku sooja vastuvõtuga väga rahule ning rõõmustasid, et nende versioon Viinistu hümnist läks rahva nõudmisel kordamisele.
Õhtuse programmi juhatasid sisse sügisel Loksa gümnaasiumi 3. klassi minevad Sandra Oru, Adelina Proskurina, Kaisa Kütt, Hendrik Hang, Kevin-Julius Kiviberg ja Hendrik Järvan, kes esitasid ABBA loo „Waterloo”. Simman oli ansambli Tuulebant saatel. Päikeseloojangul süüdati rannal muinastulede lõkked.
Urve Toompuu: „Külapäev kujunes huvitavaks ja meeldejäävaks nii külarahvale kui külalistele lähemalt ja kaugelt. Suur tänu kõigile, kes Viinistu päeva korraldamisele nõu ja jõuga abiks olid, ennekõike aga nendele Viinistu inimestele – Ülle ja Enno Tikerpalu, Epp Külmsaar, Laivi Kirsipuu, Kärt Toompuu.”
Muuseum ja restoran väga menukad
Viinistu kunstimuuseumi perenaine Tiia Piikmann ütles, et suvi on olnud kiire, muuseumil on läinud väga hästi. Sügisel ootab muuseum rohkelt kooliõpilasi. Uued eksponaadid, mis tänavu muuseumisse jõudnud, on Jaak Soansi loodud kujud Anton Hansen Tammsaarest, Jakob Hurdast ning Kristjan Jaak Petersonist, väiksemad versioonid kujudest, mis Eestis parke kaunistavad. Muuseumis on ka uusi maale Tiit Pääsukeselt ning Siim-Tanel Annuselt.
Suvel on muuseum avatud igal päeval, poolest septembrist kolmapäevast pühapäevani.
Töörohke aeg on olnud ka kultuuri- ja konverentsikeskusel, mille tegevjuht on Raido Roostalu. Lisaks igapäevatööle organiseeris ta Eesti Maaülikooli loodusturismi tudengitega pilootprojekti „Let’s go Lahemaa”, mille praktikabaas asus küla endises kaupluses. Projekti eesmärk oli propageerida ja turustada loodusturismi, kaasata kogukonda turismitegevusse, koguda turistidelt infot Lahemaa külastamise kohta.
Raido Roostalu sõnas, et praktikabaas on lõpetanud, pühapäeval sõitis enamik projektiga seotud tudengeid Tartusse tagasi.
Kultuuri- ja konverentsikeskuse, hotelli ja restorani suvi oli Raido Roostalu sõnul väga kiire, külastajaid oli oodatust rohkem. Ta lisas, et septembris on plaanis hoog maha võtta ning olla avatud kolmapäevast pühapäevani.