„Säästuaeg,” selgitas ettevõtmise üks korraldajaid, Vihasoo kultuuriseltsi juhatuse liige Andres Napp, miks kahe peo asemel tehti üks.
Vihasoo memmed olid endale külla kutsunud Kuusalu meeskoori. Tantsurühma juhendaja Elna Linkvist kuulis meeskooris laulva abikaasa Ain Linkvisti kaudu, et dirigent Ene Järvik otsib kohta, kus mehed saaksid enne laulupeo ülevaatust esineda. Meeskoor esitas laulupeokavaks õpitud laule. Memmed tantsisid esialgu Eesti rahvatantse ning teises osas šoti, iiri ja taani tantsu.
Kuidas kohalike muusikute kokkusaamise idee tekkis, ei osanud Vihasoo kultuuriseltsi eestvedajad tagantjärele meenutada – oli see kusagil sünnipäeval või kokku hoidvate inimeste koosolekul. Mõttele saadi tuge asjaolust, et külas on olnud kolm tuntud pillimeest: Lembit Arulo, Lembit Voorand ja Helmut Nurmsalu. Arulod, Voorandid ja Nurmsalud on sealkandis suguvõsad, kust on tulnud uued põlvkonnad muusikuid, nii lauljaid kui ka pillimehi.
Tänavu on Vihasoo kultuuriseltsil kavas tähistada küla kultuurieluga seotud mitut tähtpäeva: kultuuriselts sai alguse 85 aastat tagasi ja ka raamatukogu tegevusest täitub 85 aastat, 75 aastat tagasi õnnistati sisse külameeste ehitatud rahvamaja, lasteaed valmis 25 aasta eest, memmede tantsurühm saab 10-aastaseks. Kuna on sedavõrd palju juubeleid, on kultuuriseltsi rahvas hakanud käesolevat aastat nimetama Vihasoo aastaks.
Pillipralle medalid
Muusikute esinemist alustasid Tammispea neiud Johanna ja Loviisa Mänd viiulipalaga. Johanna käib Vihasoo algkooli 4. klassis ja Loviisa Loksa I keskkooli 7. klassis ning mõlemad õpivad Loksa muusikakoolis.
Tammispea-Vihasoo noored pillimehed Ott Andre ja Mart Nurmsalu Loksa I keskkooli 10. klassist ning Kert Krüsban Vihasoo algkooli 4. klassist olid peoks kokku pannud bändi. Ott ja Mart mängisid elektrikitarri, Kert akordioni. Kõik kolm on Loksa muusikakooli akordioni eriala õpilased. Mõne nädala jooksul jõudsid nad bändiga harjutada mitut laulu, mis kõik ette kanti. Pärastpoole ühines nendega ka Marven Nurmsalu Läsnalt.
Vihasoo algkooli 3. klassi ja Loksa muusikakooli õpilane Kristi Tammemäe esitas klaveripala.
Esinesid veel Kuusalu pasunakoori pillimees Jaano Veersoo saksofonil ja ta lapselaps Helen Vaupere flöödil. Koos mängisid ka õed Riina Nurmsalu flöödil ja Jaarika Nurmsalu viiulil ning nende isa Raivo Nurmsalu.
Ansambli Lahemaa Rahwamuusikud juht Viivi Voorand ütles lavale minnes, et asendab neid muusikuid, kes on juurtega Vihasoost, aga tulla ei saanud – pidades silmas oma abikaasat Mati Voorandit ja tütar Kadri Voorandit ning poeg Andres Voorandit.
Viivi Voorandiga liitus Lahemaa ansambli kauaaegne pillimees Raivo Nurmsalu. Iga looga läks mängijaid lavale juurde – ansambli endised liikmed Anneliis Arulo, Kersti Nurmsalu ning poolteist aastat tagasi rahvamuusikutega ühinenud Kert Krüsban. Lõpuks mängis koos nendega ka Andres Napp.
Mitme lauluga astus üles Vihasoo ansambel VVV: Tiina Laulik, Eve Saidla, Gerta Allemann, Merle Krüsban, Ingrid Nurmsalu, Raivo Nurmsalu ja Andres Napp.
Ingrid Nurmsalu tutvustas, et ansambel VVV loodi 14 aastat tagasi: „Tahtsime nalja teha, panime lasteaias toimunud peol vuntsid ette ja esitasime mõne loo. See nali on kestnud siiani. Ansambli liikmed on Vihasoo segakoorist.”
Soojalt tervitati kunagise Loksa kolhoosi ansambli Tandem pillimeest Meelis Arulod. Tandemis mängisid tookord veel Helend Peek, Allan Lainla, Väino Kivi ja Meelike Arulo. Koos isaga musitseeris seekord laval Anneliis Arulo ning nendega ühinesid Andres Napp ja Raivo Nurmsalu.
Menukas oli ka Rene Krüsbani laul ja kitarrimäng. Tema esitas nii tuntud laule kui ka omaloomingut.
Kes esineda soovis, see lavale läks. Kaisa Kaiseli laulu saatsid Rene Krüsban ja Mart Nurmsalu kitarridel. Kert Krüsban mängis koos paljudega, võttes parasjagu selle pilli, mis vaba oli – akordioni ja lõõtsa asemel ka hoopis kontrabassi või kitarri.
Kõigile, kes laval üles astusid, kingiti Vihasoo pillipralle medal. Need valmistas Andres Napp.
Imeline seltskond – Vihasoo pillirahvas
Peeter Kivimäe Kuusalu meeskoorist ütles, et nii tema kui ka teised lauljad olid Vihasoo peost vaimustuses: „Vihasoos on meie Kuusalu kihelkonna ehtne maasool. Me ei osanud arvata, et sellises vanaaegses rahvamajas kantakse nii tugevalt edasi esiisade vaimu. Niisugune musitseerimine paneb pirrud kahest otsast laulma. Suuremates keskustes on kaasaegne kultuur, aga Vihasoos nägime ehtsat külakultuuri. Loodame, et selle rahvamaja sisu ja hing ehk sealsed inimesed jäävad samaks ega muutu.”
Ta rõhutas, rõõm oli teada saada ja kogeda, et endiste soomepoiste ja külapillimeeste Lembit Voorandi ning Helmut Nurmsalu lapsed ja lapselapsed jätkavad nende traditsioone ning teevad seda veel kõrgemal tasemel.
Ka Vihasoo lasteaed-algkooli juhataja ja kultuuriseltsi liige Marika Astor kiitis oma küla rahvast: „Peol polnud ettemääratud kava nurumist ega sundi esinemiseks, tunda oli esinejate südamesundi kaasa lüüa. On üks imeline seltskond see Vihasoo pillirahvas. Mulle majanduslangus meeldib, see paneb teistmoodi mõtlema ja kokku hoidma. Ei ole tähtsust, kas on kuulutatud välja kompsupidu, puhvetita pidu, säästusimman, pillipralle või pennipidu – hing laulab ja tantsib veel mitu aega.”
