
Laulu ja tantsuga ajaloo-lavastuses osalesid Vihasoo näitering, segakoor, memmede tantsurühm ja algkooli õpilased.
„See oli meie kingitus külale ja Eesti riigile,“ ütles Vihasoo näiteringi juht ja lavastaja Andres Napp.
„Esinemine õnnestus, rahvas seisis püsti ja aplodeeris, see läheb hinge ega unune.“
Oma küla rahvas ja ka naaberkülade inimesed kogunesid Vihasoo rahvamajja 24. veebruaril kella kaheks päeval – kohalike isetegevuslaste ja koolilaste ühisele etendusele. Andres Napp tegi uuslavastuse kümme aastat tagasi, Eesti Vabariigi 90. aastapäeval ette kantud kontsert-etendusest „Sündinud 1918. aastal“, mida muutis ja täiendas Eesti riigi sajanda sünnipäeva puhul. Oli varasemast tuttavaid stseene, aga ka palju uut.
Ülevaateks Eesti ja ühtlasi Vihasoo viimasest sajast aastast kasutas lavastaja katkendeid tuntud näidenditest, lisas kohalikku olustikku ja juhtumeid. 1918. sünnivad Eesti Vabariik ja ka peategelane Liine, samal sügisel hakatakse mehi mobiliseerima Vabadussõtta. Vihasoo rahvamaja ehitamine ja avamine, küla pasunakoor. Järgnevad 1940. aastate pöördelised sündmused, natsionaliseerimise stseen on Juhan Smuuli näidendist „Lea“. Sõda, sakslased külas, soomepoiste minek üle lahe. Siis 1944. aasta paadipõgenemine, mida ilmestas stseen naaberkülast Tammispealt pärit kirjaniku Jaan Kruusvalli näidendist „Pilvede värvid“. Soomepoiste naasmine, metsavennad, kolhoosiaeg ja lõikuspeod, 1980ndate aastate meeleolud ja Eesti taasiseseisvumine. Ning Liine 90. sünnipäev ja katkend Andrus Kivirähki „Eesti matusest“.
Lavastuse lõpuosa kajastab viimast kümmet aastat külaelust. Paljud noored on külast lahkunud. Ent on neidki, kes eelistavad elada maal. Nii ka Liine tütrepoeg, kes otsustab koos perega tulla linnast maale vanaema tühjaks jäänud tallu. Tuleku üks argument on, et jätkuvalt tegutseb Vihasoo lasteaed-algkool, ning märgitakse, et 1. septembril valis president Kaljulaid just väikese Vihasoo kooli kohaks, kus avada uus õppeaasta. Lavastus jõuab ajas ka veidi ette – kevadel 2018. sünnib lapselapselaps Anne-Liine.
Stseenid vaheldusid ajajärke iseloomustanud koorilaulude ja tantsudega, need valiti koos Vihasoo segakoori ja kooli mudilaskoori dirigendi, muusikaõpetaja Gerta Allemanni ning memmede rühma juhendaja Elna Linkvistiga. Koolilaste luuletused valis ja õpetas Õie Alt, koos koolilastega tantsisid õpetajad Kai Tingas, Mari Sarv ja Lüüri Korman.
Paaritunnise etenduse vaheajal sai teha ühispilte Eesti Vabariik 100 plakati taustal, fotografeerisid Vihasoo lasteaia-algkooli lapsevanem ja õpetaja Tiina Trolla koos abikaasa Tiit Trollaga.
Kogu etendus oli sedavõrd emotsionaalne, et nii esinejatel kui publikul olid pisarad silmas mitme stseeni ja laulu ajal ning lavastuse lõpuks.
Nähtu liigutas hingepõhjani
Ka Saku gümnaasiumi õppealajuhataja Merike Toompärg, kes igapäevaselt elab Vihasoos ja sõidab kaugemale tööle, tunnistas, et klomp on kurgus ja nähtu liigutas teda hingepõhjani: „Nii armas ja siiras, armastusega tehtud ja esitatud. Tundes seda seltskonda me külas ja kui põhjalikult ette valmistavad, oma küla ja kodu hoiavad, oligi midagi sellist arvata. Väga emotsionaalne etendus, mis mõjus eri eas inimestele erinevalt. Etenduses käsitleti igat peret puudutanud valusaid teemasid väga soojalt ja austusega, see liigutaski. Ei olnud nendel keerulistel aegadel võitjaid, midagi olulist kaotasid nii üle vee läinud, külmale maale viidud kui ka kohale jäänud inimesed. Meie küla on väega – hoiame ja austame seda.“
Helgi Nurmsalu, kellel tegid kontsert-etenduses kaasa mitu pereliiget, sõnas, et lavastuses oli palju tuttavat ta oma elust. Lisaks veel see, et lapselaps Mart Nurmsalu mängis soomepoiste mineku stseenis lõõtspillil lugu „Kui kodust kord laia maailma …“. See laul oli Mardi vanaisal Helmut Nurmsalul viimane, mida kuulis, kui läks kodust ära soomepoisiks. Helmut mängis seda pärast sageli.
Vihasoo segakoori laulja ja näitetrupi näitleja Aili Raudla: „Pärast etendust sõime koos publikuga torti ja jõime kohvi. Pidasime ka näitetrupiga laval väikese peo, maandasime pingeid ja arutasime, kuidas läks. Ärevus oli ju suur, see polnud tavaline etendus, tuli tempot hoida, osad meist pidid mitu korda riideid vahetama. Kõige tähtsam on, et rahvale meeldis. See etendus oli kohalik lugu meie külale, tehtud just selleks päevaks.“
Lavastaja Andres Napp: „Peab ju midagi niisuguseks oluliseks tähtpäevaks tegema, kuidas seltsielu muidu külas säiliks ja jätkuks. Etenduse mõte tekkis sügisel, hakkasin tasapisi niiöelda puslet kokku panema. Sest ongi ju sedasi, nagu laulusõna ütleb: „Kuni su küla elab, elad sina ka.“. Viimane nädal oli päris pingeline, tegime hoolega rahvamajas proovi, keeruline oli kõiki kokku saada. Sead endale eesmärgi, tekib hasart, vahepeal tahaks ehk ka käega lüüa, sest tulemus ei pruugi olla see, mida ootad, aga teised ju ka ootavad ja see kohustab. On sama, nagu spordiga – kui finišisse jõuad ja rahvas tänab, on hea tunne. See on hetk, mille nimel oled valmis seda kõige tegema. “
Mitukümmend tegijat
Loksalt tulid näitetrupile appi saksa sõdureid mängima Mart Parmas ja Väino Pruul, Kuusalust Toomas Amer. Kohalikest noortest olid rollid Kert Krüsbanil ja Mart Nurmsalul. Näitetrupist mängisid Jana Roopa, Margus Kesküll, Mattias Kaljumäe, Merle Krüsban, Aili Raudla, Gerta Allemann, Meelis Allemann.
Lõõtspillil saatis kooli tantsijaid Raivo Nurmsalu, temaga koos mängis torupilli Viivi Voorand. „Lili Marleeni“ laulis Ingrid Nurmsalu, klaveril saatis Kert Krüsban. Mõnes stseenis tegid kaasa segakoori teisedki lauljad. Vihasoo segakooris laulsid Ülle Mühlbach, Ingrid Nurmsalu, Piret Kütt, Esta Nurmsalu, Andres Napp, Raivo Nurmsalu, Merle Krüsban, Jaak Põldver, Tarmo Amer, Aili Raudla, Eve Saidla, Marika Saarestik ja Mare Niilikse.
Memmede rühmas tantsisid Õie Alt, Merike Laurent, Liia Kleemann, Tamara Lillemägi, Virve Lutter, Maimu Soosalu, Maie Niilikse, Ene Rõngas, Tiina Sillajõe, Sirje Kupp.
Vihasoo kooli õpilastest esinesid Loona-Mirt Sarv, Grete Tuur, Anna Mänd, Ethel Malkus, Loviisa Sillajõe, Anita Guljakova, Kerli Toomejõe, Villem Kütt, Markus Krüsban, Saskia Tuur, Johanna Riina Kesküll, Ruslan Guljakov, Martin Mõttus, Karl Markus Treumuth, Laura Helmar, Katarina Ternovskaja, Lisete Maria Kesküll.
Kogu lavastust filmis ja ka pildistas Mati Vesman Tammispealt. Vihasoo küla Facebooki-lehel oli otseülekanne. Salvestust näeb nädala pärast. Etenduse fotod on pandud Facebooki.