Viha­soo kü­la tä­his­tas Ees­ti rii­gi juu­be­lit eten­du­se­ga „Sün­di­nud 1918. aas­tal“

Lau­lu ja tant­su­ga aja­loo-la­vas­tu­ses osa­le­sid Vi­ha­soo näi­te­ring, se­ga­koor, mem­me­de tant­su­rühm ja alg­koo­li õpi­la­sed.

„See oli meie kin­gi­tus kü­la­le ja Ees­ti rii­gi­le,“ üt­les Vi­ha­soo näi­te­rin­gi juht ja la­vas­ta­ja And­res Napp.

„Esi­ne­mi­ne õn­nes­tus, rah­vas sei­sis püs­ti ja ap­lo­dee­ris, see lä­heb hin­ge ega unu­ne.“

Oma kü­la rah­vas ja ka naa­ber­kü­la­de ini­me­sed ko­gu­ne­sid Vi­ha­soo rah­va­maj­ja 24. veeb­rua­ril kel­la ka­heks päe­val – ko­ha­li­ke ise­te­ge­vus­las­te ja koo­li­las­te ühi­se­le eten­du­se­le. And­res Napp te­gi uus­la­vas­tu­se küm­me aas­tat ta­ga­si, Ees­ti Va­ba­rii­gi 90. aas­ta­päe­val et­te kan­tud kont­sert-eten­du­sest „Sün­di­nud 1918. aas­tal“, mi­da muu­tis ja täien­das Ees­ti rii­gi sa­jan­da sün­ni­päe­va pu­hul. Oli va­ra­se­mast tut­ta­vaid st­see­ne, aga ka pal­ju uut.

Üle­vaa­teks Ees­ti ja üht­la­si Vi­ha­soo vii­ma­sest sa­jast aas­tast ka­su­tas la­vas­ta­ja kat­ken­deid tun­tud näi­den­di­test, li­sas ko­ha­lik­ku olus­tik­ku ja juh­tu­meid. 1918. sün­ni­vad Ees­ti Va­ba­riik ja ka pea­te­ge­la­ne Lii­ne, sa­mal sü­gi­sel ha­ka­tak­se me­hi mo­bi­li­see­ri­ma Va­ba­dus­sõt­ta. Vi­ha­soo rah­va­ma­ja ehi­ta­mi­ne ja ava­mi­ne, kü­la pa­su­na­koor. Järg­ne­vad 1940. aas­ta­te pöör­de­li­sed sünd­mu­sed, nat­sio­na­li­see­ri­mi­se st­seen on Ju­han Smuu­li näi­den­dist „Lea“. Sõ­da, saks­la­sed kü­las, soo­me­pois­te mi­nek üle la­he. Siis 1944. aas­ta paa­di­põ­ge­ne­mi­ne, mi­da il­mes­tas st­seen naa­ber­kü­last Tam­mis­pealt pä­rit kir­ja­ni­ku Jaan Kruus­val­li näi­den­dist „Pil­ve­de vär­vid“. Soo­me­pois­te naas­mi­ne, met­sa­ven­nad, kol­hoo­siaeg ja lõi­kus­peod, 1980nda­te aas­ta­te mee­leo­lud ja Ees­ti taa­si­se­seis­vu­mi­ne. Ning Lii­ne 90. sün­ni­päev ja kat­kend And­rus Ki­vi­räh­ki „Ees­ti ma­tu­sest“.

La­vas­tu­se lõ­puo­sa ka­jas­tab vii­mast küm­met aas­tat kü­la­elust. Pal­jud noo­red on kü­last lah­ku­nud. Ent on neid­ki, kes ee­lis­ta­vad ela­da maal. Nii ka Lii­ne tüt­re­poeg, kes ot­sus­tab koos pe­re­ga tul­la lin­nast maa­le va­nae­ma tüh­jaks jää­nud tal­lu. Tu­le­ku üks ar­gu­ment on, et jät­ku­valt te­gut­seb Vi­ha­soo las­teaed-alg­kool, ning mär­gi­tak­se, et 1. sep­temb­ril va­lis pre­si­dent Kal­ju­laid just väi­ke­se Vi­ha­soo koo­li ko­haks, kus ava­da uus õp­peaas­ta. La­vas­tus jõuab ajas ka vei­di et­te – ke­va­del 2018. sün­nib lap­se­lap­se­laps An­ne-Lii­ne.

St­see­nid va­hel­du­sid aja­jär­ke ise­loo­mus­ta­nud koo­ri­lau­lu­de ja tant­su­de­ga, need va­li­ti koos Vi­ha­soo se­ga­koo­ri ja koo­li mu­di­las­koo­ri di­ri­gen­di, muu­si­kaõ­pe­ta­ja Ger­ta Al­le­man­ni ning mem­me­de rüh­ma ju­hen­da­ja El­na Link­vis­ti­ga. Koo­li­las­te luu­le­tu­sed va­lis ja õpe­tas Õie Alt, koos koo­li­las­te­ga tant­si­sid õpe­ta­jad Kai Tin­gas, Ma­ri Sarv ja Lüü­ri Kor­man.

Paa­ri­tun­ni­se eten­du­se va­hea­jal sai te­ha ühis­pil­te Ees­ti Va­ba­riik 100 pla­ka­ti taus­tal, fo­tog­ra­fee­ri­sid Vi­ha­soo las­teaia-alg­koo­li lap­se­va­nem ja õpe­ta­ja Tii­na Trol­la koos abi­kaa­sa Tiit Trol­la­ga.

Ko­gu eten­dus oli se­da­võrd emot­sio­naal­ne, et nii esi­ne­ja­tel kui pub­li­kul olid pi­sa­rad sil­mas mit­me st­see­ni ja lau­lu ajal ning la­vas­tu­se lõ­puks.

Näh­tu lii­gu­tas hin­ge­põh­ja­ni
Ka Sa­ku güm­naa­siu­mi õp­pea­la­ju­ha­ta­ja Me­ri­ke Toom­pärg, kes iga­päe­va­selt elab Vi­ha­soos ja sõi­dab kau­ge­ma­le töö­le, tun­nis­tas, et klomp on kur­gus ja näh­tu lii­gu­tas te­da hin­ge­põh­ja­ni: „Nii ar­mas ja sii­ras, ar­mas­tu­se­ga teh­tud ja esi­ta­tud. Tun­des se­da selts­kon­da me kü­las ja kui põh­ja­li­kult et­te val­mis­ta­vad, oma kü­la ja ko­du hoia­vad, oli­gi mi­da­gi sel­list ar­va­ta. Vä­ga emot­sio­naal­ne eten­dus, mis mõ­jus eri eas ini­mes­te­le eri­ne­valt. Eten­du­ses kä­sit­le­ti igat pe­ret puu­du­ta­nud va­lu­said tee­ma­sid vä­ga soo­jalt ja aus­tu­se­ga, see lii­gu­tas­ki. Ei ol­nud nen­del kee­ru­lis­tel ae­ga­del võit­jaid, mi­da­gi olu­list kao­ta­sid nii üle vee läi­nud, kül­ma­le maa­le vii­dud kui ka ko­ha­le jää­nud ini­me­sed. Meie kü­la on väe­ga – hoia­me ja aus­ta­me se­da.“

Hel­gi Nurm­sa­lu, kel­lel te­gid kont­sert-eten­du­ses kaa­sa mi­tu pe­re­lii­get, sõ­nas, et la­vas­tu­ses oli pal­ju tut­ta­vat ta oma elust. Li­saks veel see, et lap­se­laps Mart Nurm­sa­lu män­gis soo­me­pois­te mi­ne­ku st­see­nis lõõts­pil­lil lu­gu „Kui ko­dust kord laia maail­ma …“. See laul oli Mar­di va­nai­sal Hel­mut Nurm­sa­lul vii­ma­ne, mi­da kuu­lis, kui läks ko­dust ära soo­me­poi­siks. Hel­mut män­gis se­da pä­rast sa­ge­li.

Vi­ha­soo se­ga­koo­ri laul­ja ja näi­tet­ru­pi näit­le­ja Ai­li Raud­la: „Pä­rast eten­dust sõi­me koos pub­li­ku­ga tor­ti ja jõi­me koh­vi. Pi­da­si­me ka näi­tet­ru­pi­ga la­val väi­ke­se peo, maan­da­si­me pin­geid ja aru­ta­si­me, kui­das läks. Äre­vus oli ju suur, see pol­nud ta­va­li­ne eten­dus, tu­li tem­pot hoi­da, osad meist pi­did mi­tu kor­da rii­deid va­he­ta­ma. Kõi­ge täht­sam on, et rah­va­le meel­dis. See eten­dus oli ko­ha­lik lu­gu meie kü­la­le, teh­tud just sel­leks päe­vaks.“

La­vas­ta­ja And­res Napp: „Peab ju mi­da­gi nii­su­gu­seks olu­li­seks täht­päe­vaks te­ge­ma, kui­das selt­sie­lu mui­du kü­las säi­liks ja jät­kuks. Eten­du­se mõ­te tek­kis sü­gi­sel, hak­ka­sin ta­sa­pi­si niiöel­da pus­let kok­ku pa­ne­ma. Sest on­gi ju se­da­si, na­gu lau­lu­sõ­na üt­leb: „Ku­ni su kü­la elab, elad si­na ka.“. Vii­ma­ne nä­dal oli pä­ris pin­ge­li­ne, te­gi­me hoo­le­ga rah­va­ma­jas proo­vi, kee­ru­li­ne oli kõi­ki kok­ku saa­da. Sead en­da­le ees­mär­gi, te­kib ha­sart, va­he­peal ta­haks ehk ka käe­ga lüüa, sest tu­le­mus ei pruu­gi ol­la see, mi­da oo­tad, aga tei­sed ju ka oo­ta­vad ja see ko­hus­tab. On sa­ma, na­gu spor­di­ga – kui fi­nišis­se jõuad ja rah­vas tä­nab, on hea tun­ne. See on hetk, mil­le ni­mel oled val­mis se­da kõi­ge te­ge­ma. “

Mi­tu­küm­mend te­gi­jat
Lok­salt tu­lid näi­tet­ru­pi­le ap­pi sak­sa sõ­du­reid män­gi­ma Mart Par­mas ja Väi­no Pruul, Kuu­sa­lust Too­mas Amer. Ko­ha­li­kest noor­test olid rol­lid Kert Krüs­ba­nil ja Mart Nurm­sa­lul. Näi­tet­ru­pist män­gi­sid Ja­na Roo­pa, Mar­gus Kes­küll, Mat­tias Kal­ju­mäe, Mer­le Krüs­ban, Ai­li Raud­la, Ger­ta Al­le­mann, Mee­lis Al­le­mann.

Lõõts­pil­lil saa­tis koo­li tant­si­jaid Rai­vo Nurm­sa­lu, te­ma­ga koos män­gis to­ru­pil­li Vii­vi Voo­rand. „Li­li Mar­lee­ni“ lau­lis Ing­rid Nurm­sa­lu, kla­ve­ril saa­tis Kert Krüs­ban. Mõ­nes st­see­nis te­gid kaa­sa se­ga­koo­ri tei­sed­ki laul­jad. Vi­ha­soo se­ga­koo­ris laul­sid Ül­le Mühl­bach, Ing­rid Nurm­sa­lu, Pi­ret Kütt, Es­ta Nurm­sa­lu, And­res Napp, Rai­vo Nurm­sa­lu, Mer­le Krüs­ban, Jaak Põld­ver, Tar­mo Amer, Ai­li Raud­la, Eve Said­la, Ma­ri­ka Saa­res­tik ja Ma­re Nii­lik­se.
Mem­me­de rüh­mas tant­si­sid Õie Alt, Me­ri­ke Lau­rent, Liia Klee­mann, Ta­ma­ra Lil­le­mä­gi, Vir­ve Lut­ter, Mai­mu Soo­sa­lu, Maie Nii­lik­se, Ene Rõn­gas, Tii­na Sil­la­jõe, Sir­je Kupp.

Vi­ha­soo koo­li õpi­las­test esi­ne­sid Loo­na-Mirt Sarv, Gre­te Tuur, An­na Mänd, Et­hel Mal­kus, Lo­vii­sa Sil­la­jõe, Ani­ta Gul­ja­ko­va, Ker­li Too­me­jõe, Vil­lem Kütt, Mar­kus Krüs­ban, Sas­kia Tuur, Jo­han­na Rii­na Kes­küll, Rus­lan Gul­ja­kov, Mar­tin Mõt­tus, Karl Mar­kus Treu­muth, Lau­ra Hel­mar, Ka­ta­ri­na Ter­novs­ka­ja, Li­se­te Ma­ria Kes­küll.

Ko­gu la­vas­tust fil­mis ja ka pil­dis­tas Ma­ti Ves­man Tam­mis­pealt. Vi­ha­soo kü­la Fa­ce­boo­ki-le­he­l oli otseülekanne. Sal­ves­tust näeb nädala pärast. Etenduse fotod on pandud Facebooki.