Velko AV juht rääkis volikogule tehtust ja plaanidest

2397

Anija volikogu detsembri istungil tegi Velko AV juht PEEP KASK ülevaate ettevõtte tööst.

OÜ Velko AV juhataja Peep Kask rääkis, et ettevõttel on 3 põhilist tegevussuunda: energeetika, veemajandus ja haldus. Energeetika ehk soojamajanduse valdkonnas rekonstrueeriti möödunud suvel Kehras Aia tänava soojatorustik, 2016. aastal on kavas tööd jätkata Laste tänaval ja Kose maanteel, veel on lahtine, mis saab staadionist, kui hakatakse rekonstrueerima, tuleb ka sinna rajada vee- ja kanalisatsioonitrassid.

5. jaanuaril lõpeb Velko AV korraldatud soojuse ostmise konkurss. Seda nõuab  kaugkütteseadus. Võitja peab 3 aasta jooksul ehitama katlamaja, seejärel müüma Anija vallas sooja 12 aastat. Peep Kask ütles, et Velko AV osaleb kindlasti ka ise konkursil, et ehitada Kehrasse uus katlamaja ja jätkata soojatootmist. Kui konkursi võidab teine firma, jääb Velko AV võrguettevõtteks, kellele kuuluvad soojatrassid. Alaverre pandi 2014. aastal pelletikatel, seal muutusi plaanis pole.
Anija valla uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujaid on jäänud iga aastaga vähemaks – see on Velko juhi hinnangul loogiline: kõige aktiivsem liitumine oli vahetult pärast ÜVK valmimist. 2013. aastal oli veevärgiga liitujaid umbes sada, 2015. aastal 17.  Praeguseks on liitunud umbes 52 protsenti majapidamistest, kus see võimalus on loodud. Peep Kask lisas, et paljudes kohtades pole kellelgi liituda – on krunt, maja veel mitte.
Möödunud aastatel taotles Velko AV konkurentsiametist mitu korda tulutult vee- ja kanalisatsioonihinna tõusu. Praegu pole seda Peep Kase sõnul enam vaja, veeosakonnas tehti struktuurimuudatusi, mis andsid kokkuhoidu ning osakond majandab end ära. Tõenäoliselt muutuvad tulevikus tunduvalt rangemaks reovee puhastamise nõuded, selle tõttu võib olla vaja teha lisainvesteeringuid Kehra reoveepuhastisse.
Haldusteenuse kohta rääkis Velko AV juhataja, et viimased pool aastat on ettevõte järjepidevalt tegelenud inimestega, kes on neile kommunaalteenuste eest võlgu: „Tulemused on olnud head – aastaga on võlg vähenenud 30 protsenti, 97 000lt 66 000 eurole.“
Peep Kask märkis, et korteriühistute moodustamine läheb Kehras vaevaliselt. Septembris osales teabepäeval 28 inimest. 24 veel ühistuta majast on aasta jooksul toimunud väike edasiminek vaid kahega. „Vägisi me ühistute tegemist peale suruda ei saa,“ tõdes ta.
Velkol on plaanis hakata kortermajadele ja ettevõtetele pakkuma taas hooldusteenust. Juhataja selgitas, kuna tehnosüsteeme pole regulaarselt hooldatud, hakkavad kortermajade soojasõlmed üles ütlema. Mõeldud on heakorrateenuse pakkumisele nii vallaobjektidele kui kortermajadele: „Kortermajade trepikodades tehakse remonte, aga kui korda ei hoita, on need varsti samasugused kui enne. Soovime, et me kodukoht oleks hooldatud ja ilus. Saame seda teha vaid koostöös majaelanikega.“