Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja muudetakse lihtsamaks

1753

Reedel, 31. augustil tutvustati Palmses rahvuspargi piiranguvööndite uusi tsoneeringuid seoses ehitustegevusega.

Reede õhtupoolikul toimus Palmses keskkonnaameti kontoris Lahemaa rahvuspargi koostöökogu laiendatud koosolek. Kutsed saadeti Kuusalu ja Vihula vallamajadesse ning rahvuspargi territooriumil asuvate külade külavanematele.

Rahvuspargi uut kaitse-eeskirja on välja töötatud praeguseks ligi kümme aastat, viimati avalikustati selle eelnõu 2010. aastal, see pälvis kohalike elanike ja ka omavalitsuste suure kriitika, leiti, et tekst on koostatud liiga keeruliselt, sellest on raske aru saada.

Nüüd kommenteeris keskkonnaameti Viru regiooni juht Jaak Jürgenson koosolekut sisse juhatades, et eeskirja eelnõu on püütud vastavalt selle väljatöötamise juhtgrupi ettepanekule lihtsustada. Kogu eelnõu on plaanis panna avalikule arut­elule veel sel sügisel, enne peetakse väiksemas ringis nõu ja oodatakse ettepanekuid.

Praeguseks on valminud rahvuspargi uute tsoneeringute valiku jaoks kaks uurimustööd: Eesti Maaülikool koostas eesotsas professor Kalev Sepaga ülevaate Lahemaa ajaloolisest maakasutusest ning OÜ Artes Terrae analüüsis rahvuspargi külade arhitektuuri ja asustusstruktuuri, projektijuht oli Mart Hiob.

Mõlemad esitasid koosolekul pooletunnise ülevaate.

Lõpuks tutvustas keskkonna­ameti Viru regiooni kaitseplaneerimise spetsialist Riina Kotter kaitse-eeskirja uut eelnõu, mille formaati on tema sõnul oluliselt muudetud. Tsoneeringuid on tehtud lihtsamaks ja kaitsekorda arusaadavamaks. Kui enne oli piiranguvööndeid kavas 36, siis uues eelnõus pakutakse 11, mis kattuvad suures­ti tellitud analüüsidest välja tulnud väärtuslike piirkondadega.

Eelnõule saavad koostöökogu liikmed esitada ettepanekuid 17. septembrini. Uuringutega on võimalik tutvuda internetis Lahemaa rahvuspargi kodulehel.

Maakasutuse 4 väärtusklassi
Professor Kalev Sepp kirjeldas maakasutuse uuringu põhimõtteid. Vaadati Lahemaa maakatte muudatusi viimase 150 aasta vältel, aluseks võeti maakaardid 50aastaste vahedega, kõige vanemad on 1840-1860. aastatest pärit verstakaardid. Need alad, mis on 150 aastat püsinud samasugustena, liigitati I väärtusklassi. II väärtusklassis on alad, mis aastatest 1920-1930 on jäänud samasugustena, lisaks rannikuvööndis endised militaarobjektid, mida võiks taastada ja eksponeerida, ning ka mõned kunagised tööstusobjektid.

III ja IV väärtusklassi on liigitatud vastavalt sellele, kui palju on maakasutus muutunud sõjajärgsel ajal.

Kalev Sepp: „Seadsime kaardid üksteise peale ja vaatasime, mis on maakasutuses muutunud. See annab objektiivse pildi. Enam ei saa juhtuda, et kaitse-eeskiri väidab, tegu on väärtusliku metsaga, kuid kohalik elanik teatab, et tema vanaisa pani seal kartuleid maha. Muide, uurisime seda kohta, oligi nii, 1930ndatel aastatel oli selles kohas põllumaa.“

Kaitstavatest loodusaladest on kaitse-eeskirja eelnõus 42 sihtkaitsevööndit – metsad, sood, rabad, looduslikud rohu­alad. Piiranguvööndisse pakutakse Naskali, Kalme, mõisapargid ja kogu mereala, mis jääb rahvuspargi piiridesse.

Kas, kuhu ja kuidas ehitada
Projektijuht Mart Hiob kommenteeris, et nende uuring annab teaduslikult põhjendatud tingimused pärandmaastiku, väljakujunenud asustusstruktuuri ja arhitektuuri kaitse korraldamiseks ning nõuandeid, kas, kuhu ja kuidas ehitada, et rahvuspargi kaitse-eesmärgid oleksid täidetud. Uuriti Lahemaa kõiki 63 küla. Püstitati küsimus, kas on põhjust lubada sinna mitte ehitada.

Mart Hiob tutvustas rahvuspargi kaarti, millel olid külade alad märgitud punased ja kollased. Punased olid Juminda, Muuksi, Ilumäe, Altja, Sagadi ja Natturi, need jääksid piiranguvööndisse, kuhu uusi talukohti ei tohiks lubada.

Kõik teised külad on kollasega, seal hakkaksid kehtima Lahemaa üldised kaitsenõuded, kuid võiks lubada veel uusi hooneid. Ehitustegevus sätestatakse iga kord konkreetse kaalutlusotsusega.

Lahemaa piiranguvöönd
Eelnõus on kirjas ka Lahemaa piiranguvöönd ehk kõik ülejäänu, mis asub rahvuspargis.

„Selles mõttes midagi Lahemaal ei muutuks,“ kommenteeris Sõnumitoojale uue kaitse-eeskirja väljatöötamise juht­gruppi Kuusalu valla esindajana kuuluv munitsipaalvara spetsialist Rein Kiis.

„Kohalikele inimestele on uus eeskiri kindlasti mõistlikum. Sätestatakse karmimad piirangud konkreetselt nimetatud sihtkaitse- ja piiranguvööndite kohta, kõik muu on üldine Lahemaa piiranguvöönd, kus tegevuse kooskõlastamisel on kaitseala valitsejal suurem kaalutlusvõimalus. Kaalutlusotsused hakkavad tuginema koosolekul tutvustatud kahele uuringule. Ehkki uut eeskirja pole kehtestatud, viidatakse juba praegu eitava vastuse korral nende spetsialistide hinnangutele. Positiivne on see, et igal konkreetsel puhul oleks selles vööndis võimalik arutleda, kas ja kuidas.“

Samas tõdes ta, et ikka on eeskirja eelnõust puudu rahvuspargi kaitse korralduslik pool.

Rein Kiis rääkis, et koostab Kuusalu valla ettepanekuid uuele eelnõule, sel neljapäeval tutvustab neid vallavalitsuse planeeringute komisjonile. Kuusalu ja Vihula vallavanemad on omavahel kokku leppinud, et 12. septembril saavad mõlema valla esindajad kokku ning arutavad ka koos sama teemat.